Sõnale hand leiti 200 luuletust
Minu mees
Minu mees
Sa oled naeratuses
Kui nägin su suudlevat suud
Ja käsi, mis puutusid
Hääletult mu keha keeli
Ja sinu keelt
Mis hingesügavusest
Puudutas meeli...
Sa laulsid naeratades
Läbi südame mulle
Sõnades, mida kuuldes
Armusin tuhandetamat korda
Sinu olemuse sisse end
Sallina põimiks su soojuse osaks.
Liidaks oma südame tuksed
Sinu omadeks, sosistades
Salasõnu paitusena huulilt
Ma armastan sind, minu mees!
Häbi marss
Tulime pealinna tagasi
kus pole ööbinud pooltest kuud
igaühel kaasas pagasi
ja näljased on me suud;
töökaaslane on laisk
ta sai tunda meie viha
karikasse sai piisk
sest potti jättis roiskunud liha;
me oleks nagu surnukuuris
kus elektrit pole
nüüd ta kööginõusid uuris
selle pesemine saab olema kole;
ja see on häbi marss
kui peab paska küürima
ettekääne on laisa ekskurss
nii jala perse lõin talle ma
In the nights
in the bottom of all nights
almost without any lights
i can see you but no clear
i definitely like i swear
i like your body outline shades
if i only find that trades
i wish more - i think its tough
i dont feel you close enough
eager voice without the fake
said "cant wait- dont think just take"
then we laid just with no clothes
with no meaning- with no proud
in the middle of next day
we have bearly something say
in the other hand i know
darkness brings us other show
midnight means us simple wishes
simple you and me and flight
just a body heat and kisses
just surrend .....
Kui sa pole vihand
Sa ei saa armastada teda, kui sa midagi temas pole vihand, roosamanna vahus üles ehitatud suhted on vaid esialgu säravad ja uhked.
Armastus ei puhke iial õide, kui selle vahel puudub igatsus. Igatsus ei teki aga niisama, vaid, kui puudub lähedus, kas mõistad seda?
Mõelda ainult positiivselt ei tähenda, et tuleb ignoreerida kõike, mis on negatiivne!
Kullaga kaetud puuris lind- ei laula sama viisi, millest laulab vaba lind!
Ka koos olles saavad inimesed olla vabamad, jah kui nad seda ise tahavad.
"Mina olen andnud sulle kõik-nüüd on sinu kord", ütles mees na .....
Orav ja kuusekäbi
Orav vinnas kuusekäbi
tahtis pessa tirida
Väiksem käbi oli ligi
suurt ei jõudnud vedada
Vaigulõhnaline käbi
orav tema kuningas
Käbita ei saakski läbi
ükski orav ilmapeal
Orav hammastega toksis
käbi suurt ja vägevat
Hända keerutas ja rapsis
jagu püüdis saada tast
Käbi seemned pudenesid
kuuseokstelt libisesid
Lõpuks kukkus käbi ka
ühes käbikuninga võiduga
See purunes
Sina tüdruk
kes sa olid minu unistus
sa olid õhkõrn keegi
keegi kes ei olnud kunagi minu oma
Sa küsid- meie suhe
oli täis sõprust ja austust
oli õhkõrn kui klaas
kuhu kallatakse kihisevat
Sa küsid- meil oli hea
meil oli kaua aega koos hea
me nägime harva
aga seda armsam see oli
Ma vastan ma peaaegu
ei tahtnudki midagi muud
vastan salaja unistasin
aga sulle kunagi ei öelnud
See oli õhkõrn elu
meie ühine habras ja pinnapealne
aga me teame et ometi
sügaval sisimas nii mitmekihiline
Teame et see sai lõpu
kui valasime oma haprad klaasid
täis mida .....
Mäletan
Ma mäletan Sind pildina
Oma südame naeratusse
Sa ennast peitsid
Ma mäletan Sind maitsena
Kui sinu huuled leidsin
Ma mäletan, et ütlesid
Et oled elus kõike näinud
Ma mäletan, neid radu
Mida mööda koos oleme kaua käinud
Vaikselt susside kahinal
Vaikselt hinge sosinal
Vaikselt, et keegi ei ärkaks
Ja meid koos lilleaasal märkaks.
Ma mäletan vahest nii palju
Ja vahest nii vähe…
Sest mu hirmus on kartus, et minema lähed
Ja ma jään jälle üksi
Tuhandeks aastaks, ootama Sind kohtumaks järgmises elus!
Is it life or is it love?
What is life and what is love?
It is below as is above.
We can cry a thousand tears.
Or we can wait a hundred years.
We could sail the seven seas
and climb above the highest trees.
We would laugh and we would cry.
With life itself among our side.
Take my hand and we shall go.
To touch the sands, to touch the snow.
At night the moon shall make our way.
So in the dark, we will not stray.
A hundred years I will commit.
To make the road we walk stay lit.
A tiny thing I ask of you.
To me and us will you be true?
Remember
Remember these moments.
You and I share.
Remember these feelings.
The markings I bare.
Remember the meadows.
The sunshine at dawn.
Remember the oceans.
Where lovers have gone.
Remember my hand.
My body and soul.
Remember me lover.
For I will be gone.
Gone to the meadows.
And gone to the sea.
Lost in the shadows.
Where I need to be.
Right, Freddy
Why are things the way they are?
How have we moved out so far?
Don't you miss some real intention?
Love and hope, dreams and potential?
Once a word meant all we had.
When you touched another's hand.
Or when a smile lit up your day.
Like winter moon or sun in may.
How can we still love and care?
If all we do is kill and tare.
To me that shows, we are not ready.
Is that right, my dear friend Freddy?
We are
We will live before the dawn.
In the night, where we are born.
We will earn the right to live.
Right to fight and right to give.
We are lovers of the land.
Loving all with a loving hand.
We are fighters of the night.
For what is true and what is right.
We are layers of the law.
They get less while we take more.
I think
I think of dreams, I think of lies,
I think of moments, I despise.
I sometimes know, what will come thru,
I once thought, but now I do.
I asked for time and nothing less.
It gave me lies, it gave me bliss.
It showed me how, the road must go,
It gave me tools, to make it so.
Why do we play, this crooked game?
Why do we slay, this endless fame?
I ask of you now, your hand to give.
So we could leave and never "live".
Kui palju veel
Kui palju ka meresse mahub
uppunud paate ja laevu
meistrimees uuemad tahub
ka need kaovad valmides vaevu
Kallitest hingedest lahutab
põhjatu sügavik näib
palju see meri veel mahutab
millal saab pilgeni täis
Mu laevuke kadund on meres
põhjatus sirutand käe
sinus- su südameveres
läind põhja kuid põhja ei näe
Neelanud laevu ja mehi
tuhandeid merede pind
täis vrakke ja surnute kehi
su süda ja meri on mind
Kui palju su südames mahub
mehi ja paate ja laevu
meistrimees uuemad tahub
mu süda vaob valmides vaevu
If you are smiling...
If you are smiling,
You bring me peace of happines,
and if you're laughing,
you have my life, no more or less,
we are together,
even if you are so far,
you are my woman,
I really think that it is love...
Like you have seen
this happy smile from my face,
if you are with me,
it isn't matter, if there are late,
I hold youre hand now
even if there are so cold
and I dont know, how
you are the one, who take my soul...
There's so much fun,
if we are spending time together
and if we run,
the whole world seems to be so small then,
you and me
will never wait until it ends,
we a .....
Mis meist saanud?
Mu õde on minust eakam
torman ta juurde varju
aga temagi pole tugevam
me kodutüliga ära ei harju;
on mida lapsed teha head saaksid?
hirm ja teravus majas hõljus
lihtsalt tahan, et ema - isa maha rahuneksid
sest kadunud kodutunne ja kodusoojus;
katus pea kohal mürises
vaen on suur ja suud suitsesid
mu universum kokku varises
kui vanemad iga kord tülitsesid
laste rõõm on nagu bumerang
see pärast kurja tagasi tuleb
aga halb abielu on kõige piirang
nii bumerangi teekond tagasi pikeneb;
tean, et praegugi midagi seest puudu
lahutus viinuks meid muude maailma
sit .....
Martin Helme
Oled lühike, aga terava sõnaga
oled rahandusminister
käib skandkandaale erakonnaga
sotse rünnates oled meister;
kindel riigikaitse ei tohi saada otsa
teeme ka makse vähemaks
LGBT saab sult vitsa
olukord muutub dramaatilisemaks;
pagulasel nahk on must
Briti meedia ülekohu sulle mõistab
pagulastele EKRE näitab ust
Lääne - Euroopa su vastu vilistab;
surmanuhtlust sa heaks kiidad
väärikas kord teeb head
tuld suust paugutad
aitäh, et lugesite, põmmpead
Armastuse miksid
Miks on armastus nii tugev,
et välja näidata ei saa?
Miks on armastus nii valus,
et endast eemale tõukama peab?
Miks on armastus nii habras,
et kildusid kokku korjama peab?
Miks on armastus kui marulaine,
et murrab südame?
Miks armastusest jäävad haavad,
et ei parane?
Miks on armastus kui betooni valatud jälg,
et jääb hingele?
Miks on armastus peidetud Karikakra
õide,
et teda tuhande õie seest otsima peab?
I opened my door and left you outside
In sorrow I wonder,
of what will I do?
I sit here and ponder.
What happened to you?
A mask not so fitting.
Your stories not true?
So clever, so witty..
Was none of it you?
Rainy night was the one.
When you opened my door.
Asked if I was alone?
Then answered, no more.
Dark night full of nothing.
Like air was all gone.
But you, you were something.
As a light from above.
No meaning, no hope..
Nothing new yet to come.
But now there was something.
A ray of light from the sun.
In that moment I wondered,
of what else was to come?
Because of what follows,
my mind was a .....