Sõnale hanged leiti 75 luuletust
Ilus valge talv
Valged lumememmed reas
kõigil kaabulotid peas
sütest nööbid sirges reas
seisavad kui piirikaitsel seal
Taevast alla sajab lumi
sajab kuni hangedeni
sajab valgeks maa ja taeva
katab kinni murevaeva
Ilus valge talv on see
meeleolul rõõmu teeb
lumehelbeid langeb veel
langeb terve kodutee...
Jõulurõõmu mahub palju südame
Päkapikud on küll väiksed,
aga nende jõud on suur,
jõulude ajal päkapikke
täis on terve ilmaruum.
Kõikjal siginat, saginat kuulda,
piparkooke täis on ahjusuud,
lapsed maiad on jõulukuul,
rõõm lööb särama kahvatul kuul.
Ehetes kuusepuu kõlistab oksi,
kuusepuu all päkapikke istumas nähti.
Kingitusi on sama palju kui häid lapsi,
egas päkapikud niisama ei rapsi,
neil on ikka tõsi taga.
Kingikoti kuhjad on kõrged kui lumehanged,
oi, milline rõõm on südame peal,
päkapikud tööst rõõmu tunnevad seal!
Igal jõuluajal nad ringi piiluvad maailma peal .....
Mure päkapiku pärast
Kätte on jõudnud videvik,
kus küll oled päkapikk?
Kas on lumehanged need,
mis kinni katavad su teed?
Või on regi läinud uppi
ja kingikotid laiali teel?
Tõttaksin sul' ruttu appi,
aga kinni tuisanud on teed.
Aknalaual mitu sussi,
ammu heegeldsin need,
vahel läks küll asi vussi,
kuid see ei muutnud minu meelt.
Öö juba piilub akna taga,
taevas särab valge kuu,
Mina ikkagi ei maga,
sest süda mul muretseb päkspiku pärast.
Tore on olla lumises metsas
Lumises metsas tore on olla,
valget lumevatti sajab taevast alla,
kuuskedel on paksud lumemütsid peas,
liikumatult seisavad ühes. reas.
Jänes silkab siia-sinna,
lumes raske on edasi minna,
hanged kõrged, pikk on tee,
toiduotsingud raskeks teeb.
Metskitsedel on pikad jalad,
suured silmad, säravad,
söögisõimed on nende päralt,
seal heinad pehmed, kohevad.
Kuuse tagant piilub karu,
tal ju koopas toiduvarud,
aga ikka luusib ringi,
uni pole mõtteski.
Metsamaailm on midagi muud,
metsas pole valu nii suurt,
alati tulen metsa rõõmuga,
hingerahu leidma otsima.
Muinasjutulisena
Taevast langemas kristalle
kümneid, sadu, tuhandeid,
paistmas mütse, kindaid, salle
kõikjal lumehangedes,
kilkeid siit ja naeru sealt,
veidi jonni, nuttu,
kui on lapsi kelgu pealt
hooga hange kukkund´,
kohe jälle lumehelbed
põski silitavad,
laste silmad nõnda helged
taas meil´ rõõmu toovad.
- Tarmo Selter -
2022
Rõõm on valgest lumest
Loendamatul hulgal
lumehelbeid langeb,
valge lumi sillerdab,
mägedeks paisuvad lumehanged,
suusarajad lume alla mattuvad.
Lumememmedel on lõbu laialt,
porganditest ninad uhkelt püsti seisavad,
sütest nööbid uhkust juurde lisavad,
lapsed lumehangedes hullavad.
Väiksed kuused, lumest tornimütsid peas,
seisavad kõik ühes reas,
jõulud saabuvad õige pea,
kuusk ilus olema peab.
Hea on olla lumesajus,
kui ta õrnalt langeb peal,
siis ei ole hingel valus,
sisimas juba jõule pean,
Talve võlu
Lumistele jälgedele
eelnevalt on läinud keegi,
kes on talve nautimas.
Puude alla hangedele
lisaks palju lund on veelgi
okstelt alla langemas.
Tulen mina läbi tuisu,
läbi hangede, on teegi
jälle libe nagu klaas.
Jooksen helvestega võidu,
muidu mööda läheb seegi -
talve võlu Eestimaal.
- Tarmo Selter -
2022
lume valgust vaikust
sind tänan suvi
valge juuni
su pillamises kaua
sai olla meel
sinitaeva pilvede
astrite unustuseks
nüüd öö läbi hommikuni
maale sajab valge lund
meil unuks sootuks juuli
jääks silmapiiri taha
heleroheline kevadootus
lume valgust vaikust
aina rohkem päeva
hangedena kuhjuks
Kass
aastaid olnud kodutust
äkki valusalt meelde tuletab
aeda tulnud kass
mind piiludes kartlikult
potti seisma jäänud
keedetuid kartuleid
kompostihunnikus
kes kugistab
talv on tulekul
supi ja pudru jääke
sagedamini mul tuleb
kaussi panna
kui väljas on hanged
ukse alune heinaküünis
jätta kinni panemata
enne pimedat püüda valges
midagi ehtsat
äkki linna serval sööklas
puhked nutma
lume lagust purjus sõimust
tuule käes ripakil aknast
tema räämas tahmund ruudust
et keegi elu su õde
litsiks rämedalt hõigub
midagi ses ilmas
ka kevadega pole muutund
hing vappudes
end tühjaks nutta nuuksub
kuni päikselaik seinalt
teda hellalt puutub
*
ma täna unes
nägin Su pisaraid
ärkasin üles
et kuivatada neid
kuid Sind ei olnud
tuul üksi käis trepil
tõi hangedelt lund
vastu akent peoga virutas
siis aihtus see ime tund
õitsva oksana
mis päeva end sirutas
*
ah millal see oli
lõi metsa lainetam .....
Kevadeootus
Väljas sirgumas on kuused,
mida kõigutamas tuuled,
mõni okas maha langeb,
mõni teele, mõni hange.
Väljas loomas öiseid lilli
külmakraadid külmaiilil,
jäisus katmas üle maa,
päike kõik need sulatab.
Väljas vulisemas veed,
päiksekiirtest suland need,
hangedest on saamas lombid,
kevad saabumas nüüd ongi.
- Tarmo Selter -
2022
Kõpsat,kõpsat jõulukesed
Kõpsat,kõpsat jõulukesed
tõttavad kui väle põder
üle lumehangede
läbi valge metsatee
Tuiskavad võidu tuultega
püüavad uiskudel lennata
vihisevad pilvepiirile
valgetele inglitele järele
Virmalistelt viisi noolivad
kaasa laulda proovivad
kuul kuldsel kiiguvad
tähti taevast pilluvad
Kõpsat,kõpsat jõulukesed
tõttavad kui väle põder...
Jõulud tulid naerusuil
Jõulud tulid naerusuil
maa lumest vaba mitmeid kuid
Nüüd lumekratid tegid nalja
tõid kõikjal lumehanged välja
Tuul tuisku üles keerutas
end lumehangedel veeretas
Lumehelbed tasakesi
keerlesid kõik läbisegi
Virvendas kõik taevalaotus
suureks paisund jõuluootus
Süda pummadi,pummadi lõi
keegi kuskil piparkooki sõi
Helde,lahke jõulukuu
Ehted sädelevad puudel
taevas särab kuldne kuu
virmalised värve loovad
hea tuju kaasa toovad
Lumehanged kõrged,valged
aiapostidel mütsid valged
punavad on lastel palged
piparkoogised on suud
Jõulukuu on helde, lahke
Särab igal jõulupuul!
Südamlik päkapikk
Päkapikul valge habe
punav põsk ja naerev suu
Vitsakimpu pole vöö peal
see on jõuluvanal ju
Päkapikk on kasvult väike
aga süda sees on suur
Igal aastal teeb ta käike
laste juurde jõulukuul
Sumpab lumes,ei ta väsi
kukerpallitab hangede peal
Päev läeb lennul, öö ta kannul
päkapikk ei maga eal
Aknast sisse vargsi piilub
kuu ja tähed säravad
Aknalaual pandud sussid
kingitäidet ootavad
Päkapikul tuksub süda
rõõm on püksisääre sees
et saab lapsi rõõmustada
väiksed jäljed jätab teel
Kevad
Kevad see vuliseb,
veekene suliseb,
kadumas hanged ja jää...
Päikene sulatab,
kiirega ulatab,
tärkamas maailma näed...
Kevad on südames,
hinges ja silmis,
õisi siin tärkamas näen!
Mõtlen, kas ongi see
unes või ilmsi,
ma laulan nüüd kevadele...
Noppides õisi
siniseid, valgeid,
kevade ilu on see...
Rohelust lehtedes,
uus lootus hingedes
äratab headust me sees...
Tarmo Selter
Need jäljed...
Am Dm
Aegade algusest peale on nii,
E Am
et sügis see suvest saab võitu,
talvistest hangedest külmal on piir
kui kostumas kevade hõiku,
kuid laulus on hetk, mil peatumas kõik,
vaid sõnum, see jääb selja taha,
need hetked, mis Sinagi minuni tõid,
jätsid jäljed mu südames maha...
Am A7 Dm
Need jäljed, mis olemas olnud,
E Am
on aegade algusest ammu,
A7 Dm
mis südamest välja on tulnud,
E Am
käies lauludes oma sammu...
Nii mõtlen ja vaata .....
Need jäljed...
Aegade algusest peale on nii,
et sügis see suvest saab võitu,
talvistest hangedest külmal on piir
kui kostumas kevade hõiku,
kuid laulus on hetk, mil peatumas kõik,
vaid sõnum, see jääb selja taha,
need hetked, mis Sinagi minuni tõid,
jätsid jäljed mu südames maha...
Need jäljed, mis olemas olnud,
on aegade algusest ammu,
mis südamest välja on tulnud,
käies lauludes oma sammu...
Nii mõtlen ja vaatan ma ringi,
näen nägusid naervaid ja häid,
kel südamed sõnumeist siingi
on muusikast ääreni täis,
need hetked, mis meenuvad taas
lauludest sõnade kaudu, .....
Tali...
Lumi paitab põske,
tuul see hinge poeb,
ilm on veidi rõske,
kuid mul on hea ja soe...
Päike pilve taha
vaikselt peidab end,
et saaks lumi maha,
hange lume lend...
Maa on lumivalge,
lumetekk nii soe,
kõikjal kõrged hanged,
talv see põue poeb...
Lumi vaikselt helvestena
tuuleiilil liugleb,
õrnade ja kergetena
kaugustesse püüdleb...
Naudi kuni jätkub
talverõõme, lund,
sest et praegu tundub
nagu näeksin und...
Tarmo Selter