Sõnale head leiti 642 luuletust
Hümn vennaskonnale
Kaugeks jäänud kõik sõbrad,mõne üksiku silmis veel see sama mis alguses lõõmab,kui elu lükkab ja tõmbab, nägin teid kõiki reisimas ning samuti lahkumas mu kõrvalt,elu ei teinud minust õrnalt võtvat, kuigi kedagi iial siin pole põlgand,suutmata siiski ebasiiraid enesepetiseid au sisse ma tõsta,peate mõistma,mul üks eesmärk; see on tõde ja kui see ei kõlband:jäitegi kõik võõraks,kuigi meelehead jahtisite, ma ei saanud seda ju jälgida kui see tootis vaid lahtiseid kilde,kujutluspilte,meel peab olema virge ja just tänu sellele mõistmisele ei sikuta ma lille, et mu .....
— Maarjo Kkas tunned ära
kas tunned veel ära
toda tüdrikut kel
naeratuses oli
suvine päike ja
silmad särasid rõõmust
nagu šokolaadinööbid
ning südames head soovid
-
suured unistused.
nüüd aastaid hiljem
teda nähes -
on jäänud tema pilkudesse
pettumuste tuhmunud jäljed
hääle sisse vaikuse valu -
mis ei kostu temast välja poole
kuigi ta sõnatult..
jõuetult ka võhivõõralt
abi palub.
Õnnetult
õnnelikuks üritasid
poisid teda teha
toppides valesid võtmeid
tema südame lukuauku -
et teha selgeks
armastuse definitsioon -
mis oli vaid ärakasutamise janu.
.....
emale
Ema Sind kalliks ma pean
Sinu sõnades -
Sinu südames on
armastust ja palju head.
Ema tänan Sind
hommikusöögi
lõunasöögi
ja õhtusöögi eest.
Ema kes Sa oled
õpetanud ja lohutanud
võtnud kurbuse ja valu
oled alati kandnud
hoolt mu eest -
muretsenud mu eest..
Ja tänu Sinule
on kasvanud minust tubli mees.
Ema Sind kalliks ma pean
mõtlen alati Sulle ja
igatsus Sind näha südames
sest nüüd olen kaugel
ja oma elu elan -
Seda kõike vaid Sinule
sest Sina mind iseseisvaks
kasvatasid..
Mind tugevaks ja kindlaks kasvatasid
selle eest Sind t .....
härrasmees
mul on au olnud kohata
vanat härrasmeest kel
silmis tähtede sära
südames päiksekiirte soojus.
kes on armastanud kõiki
inimesi keda on kohanud
omal pikal ja väärikal teel
vahet tegemata ja jäägitult.
oma pere eest on kandnud hoolt
ja nendesse samuti jaganud
oma heasüdamlikkuse ning siiruse
geenid mis on neid valgustanud
läbi aidanud rasketest aegadest.
mul on olnud au tunda
vanat härrasmeest kelle
käepigistus või õlale
patsutus toob minu
südamesse soojuse
silmi positiivsuse.
keegi kelle silmadest
võin ma lugeda et on
elanud ta pika ning
õnne .....
kaardid
olen mänginud lõpmatuseni
saatuse poolt jagatud kaartidega
õnnemängusid lootes võita
pokkeri moodi vahest bluffides
blackjacki stiilis kartes
lisa küsides lõhki minna.
unistuste ja kujutlevate
linnade sildasid põletades
võidušansid on olematud
ometi sihid silmadega jackpoti
võttes diileri jagatust
käest alati viimast.
oodates muusikat mis teataks
et oled elu lõpuni kindlustatud
parimate võimaluste ning heade
valikuvariantidega aidates
täita enda poolt valitud
missiooni läbi kõigi hetkede.
suured väikesed lapsed
noor naine kel pilk muretu
nagu polekski lapsi temal
ei tea kuis kodu on unetu
ta pole soovinud olla ema.
külmkapis on tühjus pilgatu
pole kunagi neil kõht täis
sisemuses sõnatu on igatsus
nad pole rõõmsat päeva näind
ema ei ole neid vaatamas käind.
hingelt on katki nende olu
närvisüsteem löödud puru
vihane igapäevane meeleolu
lapsemeelsusest jäänud rusud
pisaraid endasse siin surub
laps kelle kodus olemasolu
on emale madalam kui muru.
sellised inimesed ei vääri head
kes ainult lunivad laste näol abi
rahalisi toetuste numbreid sa tead
nende .....
elus järele anda
vahest tuleb järele anda
unustada mõtetest kasum
elus edasi on head kanda
ootamata tegude eest tasu.
ootad sinagi ju teistelt abi
rasketesse hetkedesse sattudes
ei päästa rahatähtde krabin
probleemide alla üksi mattudes.
armastuse hindamatut hinda
ei ületa siin maailmas miski
helluse tunne tekib rinda
kui abivalmidusega võtad riski
kaitstes inimeste elu aluspinda.
ära siis enam keera kõrvale
kurvast näost kel mure rusub
pigem ulata käsi hingele õrnale
temagi siis paremat homset usub.
Kodu
Eriline koht südames on ühel majal
kus olen alati armastusega koju oodatud
Jumala inglitega kaunistatud jõuluajal
hingedes pühalik rahu küünaldena süüdatud.
Hubases toas kaetud laud kallitele
kes on alles veel siia poole teel
mõeldes mälestustele ilusatele
ühistest rõõmust härdaks muutub meel.
Kuuse alla pakitud kingid pandud
näitamaks igaühele olemasolu tähendust
tükike helluse headust edasi antud
tundmaks täna õhtul ühtehoidmise lähedust.
ma tahan vaid
ma tahan vaid sind endale igaveseks jäägitult
ei soovi jaotada nende vahel kes ei vääri sind
ma tahan et meie vahelised jutud saaksid räägitud
et võiksid viimaks mõista mis valdab hetkel mind.
see ei ole ju ometi armukadedus kui soovin head
et näeksid asju läbi silmade mitte roosade prillide
hoolin sinust rohkem kui millestki muust seda tead
oma armastust sulle kui veinina pudelisse villides
seda kahe südame ja elu liitmiseks minuga jooma pead.
liialt kaua olen jäänud üksi sellest purju
ometi pole täitunud selle olematu limiit
igavese armastuse võitmise katsed .....
Midagi ses piigas....
Ses varahommikuses sumes
ma siiski tajun midagi ses piigas
Miski sinu juures on teisiti, kuid mis
Kas lubad, vaatan sinu silmist
Sinna sügavale peidetud on vastus
miks oled nii küündimatult kaugel meist
Kes inimestena ei oma vastutust
Kas tohin heita pilgu sinu hinge
Hinge, mis ometi on nii eksimatult kaunis
Seal kübetki ei ole seda kuratlikku himu
mis iga teise inimese hinge puurib
ja käsib teha kaunis kurje tegusid
Ei Õpinud Mida Pidi Õppima.
Lüüriline meister, vabastiilides kindel,
toon ajupesu ohvrid tagasi rindelt,
Mängin tohtrit kui kujutlustes sipled,
mis diili teed?-Uhkuse egotripi piider,
käsi kiimleb, suuda hoida selga sirgelt,
pead virgelt, mugavtsoonis tiire teeb,
valikud ja alati lihtne tee,meelerahu suunas,
tõde ei kuula,
tegelikult omab vaid psühioosidesse suunda,
pea ei saanud eilsest puhtaks,
tunneb rõõmu kui sai kellegi arvamust ta muuta,
palga töö sljuuba, tähtsusetu õhku täis
ambitsioonist pimestatud murdja,
valitsuse murjam, endale ei taha, teistele teeb kurja,
nagu kameelion, vastaval .....
Pläraleerukedaaknapealteileitud
Tindist imbunud vihikute saaga,
pastakas mis mu tähelepanu ja käe
suutis ärandada,
äratab ta mu harva,
unistuse-tõsiduse, luulest,
nõnda tugevalt ta kulgeb,
üle valgete tühimikke,
immutades arusaamise mustrid,
kavandile,
läbi vastandlike, samas lihtne,
see kuidas õitsema viljeldab lille,
Enamik kes selle tindiga kohtunud,
on suht kindlad, et ta on osa mu käest,
lõbusast väest, õdusalt päev.
mööda lüüriliselt taas mul läeeb,
ja ma teda iial ei pilland,su kohtulikku hinnangut
lihtsustan virkalt,eesmärki mida ma silman, virutan kirja,
nõrgukeste hala mind .....
Minu õpetaja
(analoogiad)
Sa oled päiksekiir,
mis näitab väiksele, kus läheb piir.
Sa oled autorool
ja nii on lastel suunaks ülikool.
Sa oled vihmapiisk,
kes ujuda võib vastuvett kui kiisk.
Sa oled pehme pall,
nii pehme, nagu vanaema kootud sall.
Sa oled kahekordne vikerkaar,
kuid vahest nagu üksik saar.
Sa oled pliiatsiga tehtud joon
ja jagad kõigiga, mis lood.
Jaanisport
Elu langes ohtlikku rutiini
ja tahtsin sellesse mõnd tõket
mis paneks elama ja kui Houdini
läksin teibaga ületama lõket
Oli tegu väärt uitmõttega
sel ööl parim mida teha
ka pambusteivast hoidsin võttega
kuis vanaema ammu reha
Murul lubrikandiks oli kaste
vaikselt kahju hakkas ajast
libises pea iga aste
head pudrulõhna tuli majast
Hetk hiljem tuntud võidurõõm
sai väiksem kui ma uskunud
sest alistatud tulelõõm
puändiks oli kustunud
Lugupeetavuse Lõks
Tükike provokatiivset loovust,
pinnapealsetele väljakutsuv loomus,
täis ootust, ärevust, toorust,
punn silm ahhuijellib, kui näeb tootlust,
kaine või liiga popsus, kõrgem liiga,
maraton millel võidan, kuigi ma ei jooksnud,
las nad sööstavad nii, et sitt pressib püksi,
nahh sa röögatad, parem mine söö burksi,-jookse maha oma külgi
võidu-kasu ahnus kõigil nii suur, sõõmu said pahvitud,
nüüd surmani suitsust saanud puur, miski ei muutunud,
ega muundunud, seistes paigal stagneeruvalt,
korduses-lõksus, enesele valetamises baseeruvalt,
Olelus võitlus silmad ära n .....