Sõnale hed leiti 1041 luuletust
august maal
ärgata hommikul
sellega üles
kõik lehed on puudel
alles astritel õied aias
ma kindel pole
nad midagi tea talvest
kus akna taga lumi maas
pelargoon verandal
üksi vaid potis õitele
harva päikest saab
koos oleme olnud lehtede
suureks saamisega puudel
sumisevate mesilastega
lillede suudel
kui suves kogu maailm
liblikana hing justkui
hetkest hetkele lendas
meil mõlemal sellest
lennust ei narmenda
veel kirendav tiivapaar
igas päevas alles suve
otsatu embus suus krudiseb
esimene puu alt korjatud klaar
*
Eilne augusti tanka
päevapaa .....
Süda igatseb
Möödunud on mitu suve,
sügis lähemale tuleb.
Sinust pole ei kippu- kõppu,
ootustele ei tule lõppu.
Aastates on päevad pikad,
ööd mul pilkad, pimedad.
Süda lõhkeb rinnus kohe,
kui Sind ei ole lähedal.
Kui on taevas päike ere,
siis Su rõõm mul' meelde tuleb,
poolikus kuus näen Su naeratust suurt,
igas hommikus on midagi uut.
Vahest on ööd samad kui päevad,
ootustest pikemad,
siis jälle aeglaselt edasi läevad,
mõtted kõik piinlevad.
Iga uksele koputus
on saanud mu elu osaks,
iga vaikne samm
meelele ärevaks.
Sinust puudust tunnen
mu kallis poj .....
Etskae
Kuna sügise ilm meid vägistanud
pea iga päev vihma sadanud
temperatuur mahedavõitu
peetakse saatesse tormisõitu;
ja rattaga ringi sõites
ma puid ümberingi vahtides
näen midagi oranži rippumas
keemiapommid kohe valmimas;
ehk pihlakad need siis
tulnud nobedasti nende viis
vitamiine täis augustikuus
juba olnud mõned mu suus;
nii juhtub, kui ilm perses
möödunud suvi nii häbiväärses
iga aasta sügis tuleb kiiremimi
rannaskäigud lähevad halbemini;
mis seal ikka
astume kõik pihelga sekka
marjasaaki
vähemalt see rikastab
vihma/tuule käes immuunsust tur .....
Armastus ei tunne piire
Kaua hellitasin lootust,
siiski tulid Sa vastu ootust,
ilma silmasärata,
hingepauna rõõmuta.
Kaua suutsin vaiki olla,
pisaraid kokku korjata,
tardunud meelel ja kehal
kurbust südame all ohjata.
Elu valusaid hoope jaganud meile,
kahju sest, et polnud kurval ajal lähedal.
Nüüd langesime teineteisel kaenlasse kui sügis suvele
ja kallistustes vaikisime.
Etteheiteid täis külvatud rada,
neid ei olegi ju vaja,
sest kurnatud hinges ja meelepahas
õnn uuesti õitsema lõi.
Oleksin võinud ju teisigi võtta,
Sind hätta jätta ja unustada,
kuid segased tunded lõin kà .....
Lilleõis
Kas tõesti lilledes saab näha seda ilu,
mis on ürgne, olles ajast aega siin,
tärgates ka siis, kui kõikjal vilu
või kuuma kätte oma õied viib.
On peidus igas õies oma lugu,
igas seemnes talletatud silmapilk,
mõni imetleja seda kõike tajub,
teine lihtsalt õie varrelt korjabki.
Olles metsik roos või koduaia tulp,
pole tähtis, millest kasvamas neil juur,
neis varjul hetki, mälestusi terve hulk,
mõni veidi väiksem, teine jälle suur.
- Tarmo Selter -
2023
Sitta ja paska
Heinakuul suvi ei anna rahu
mis ilm on, siia ei mahu
vihm on aeg - ajalt valla
kui ilmataat kuseb meile alla;
päike ja kuumus ei kinnita kanda
meile Ilmataat ei taha suve anda
rannas tormituul
laineid keerutab
kui seal Ilmataat peeretab;
laste jaoks nagu juba september
sisse astutud on ämber
näe, jälle vaheldumisi sealt kallab
kliimaga saatus hullab;
ent välismaal samal ajal
kuum mõrvab turiste rajal
40 C praegu Lõuna - Euroopas
sooja mujalt mandrilt Ilmataat näppas;
ja nii täis sitta ja paska
ning ebaharilik jahedus teeb tuska
ähvardati välismeedias öö .....
Tuhmuvad tähed
Tuhmuvad tähed, nii kirkad.
Erksate aegade kurb vari.
Inimesed liig virkad,
ent ennast ei hari.
Et näidata oma võimu,
rajasid postid, mis vargsi,
võtavad aina tähtedelt lõivu,
varsti tuled kinni plaksti.
Peagi pole enam tähti,
siis tuhmub ka minevik,
mil neid samu tähti nähti.
Jääb vaid lavasoojendav videvik,
kellele järgneb pime vaikus,
tabav hiline kahetsuse rõskus.
Tuhmunud tähed, nüüd nähtamatud.
Vahel siiski vaatama satud,
neid tähti, mis olematud,
lootes ehk üks sisselülitatud.
Kuuvalge öö
Sa vaata kallim, kuidas kuu särab,
sel vaiksel pimedal ööl.
Ja tähti pillutab tähistaevas,
süda nii armunult, armunult lööb.
Kuu naeratab meile
ja pimedust pole
ei ole meil lootusetust hingede peal.
Olla koos lõpmata, lõpmata tore,
armutuluke vilkumas silmade sees.
Sa kuula kallim seda öö ohet,
mis armunutele nii tuttavlik on.
Kas mäletad aega, mil üheks saime
ühel ilusal, ilusal kuuvalgel ööl.
Tähed kuult
Ma ootan kui mardid on käinud
jah aega, mil lehed on puult
on oodates tuuliseks läinud
jah jahe on - ilm närib huult
ma ootan kui aasta saab läbi
jah seda, mil uus, puhas ees
ja loodan, et poleks taas häbi
neist tegudest - eelmise sees
ma ootan kui lund enam pole
jah seda, mil niidud on vees
see kevades tõesti nii tore
kõik ärkab - kasvab mu ees
ma ootan kui jaanid on õues
jah seda, et suvi on pikk
ja ootan, et midagi põues
veel sütitab - oleks vaid tikk
ma ootan kui lapsed teel kooli
ja aega, mil seenelkäik ees
jah ootan, kuid väga ei .....
***
healing forces of the mother divine
i will bow to you gracefully
in this peaceful evening of thougts
that crawl in my head(s)
many visions
many sorrows
different parts, differents faces
all they whisper the same
"stay close,
don't be attached to the drama,
do not drain your energy
that has nothing to offer"
grandparents struggle hard
just to find that
some cherry are not worth for picking
cause its already ripe
all we have
in this midst of universe
are the stars and the moon
who told us many years before
what is on our path
and what isn't
so choose wisely
.....
oma suvehütis Lutsul
kui lähedal on akna taga
ärgates korraga iga
tuules kõikuv kõrge mänd
all penikeeltes vesikuuskedes
madal külajõgi kaldal mõni känd
läbi okste sinine taevas
sa kinni võtad puude kaelast
enam meeli miski ei räsi
nii võikski olla olemises
jääks tulemata inimese
pärast valu häbi
miski temale pilku sul
pöörata enam ei käsiks
Lagi
jaanid mööduvad lakke vahtides
parem ikka kui
purjuspäi autot juhtides
vastu puud sõites
jaanid mööduvad lakke vahtides
pole alkorallit
pole vaja
seda
et tunda ennast lõbusana
jaanid mööduvad lakke vahtides
ilma läheduseta
üksinda
ilma sõnajalaõieta
jaanid mööduvad lakke vahtides