Sõnale hell leiti 376 luuletust
Paitas põske lumi hell
Tuli tali päikse säras,
paitas põske lumi hell,
aknast paistsid hirvepojad,
mees seal aias lükkas lund.
Orav osav oksal hüppas,
rappus lumi ninale,
puna palgel laps seal jooksis,
kalli tegi vennale.
Päev sai rõõmus lumevaibal,
lastel, emal, isal möll,
lumesajus, päikse säras
valmis sai üks lumememm.
2019.a. veebruar
Mõistuse vastased
Pärast lehtede langemist
raagus metsa joostes
saad valusalt vitsa
neilt kes enne hellalt vihtlend
Vaatad imestusega
oma vorpis nahka
verepritsmeid sokkidel
aga sisimas tead et
läbi sügise südame tormates
sa ei upu nagu tavaliselt
Nüüd vastu talve ent
verd vemmeldada
on täiesti mõistuse vastane
aga me oleme inimesed
me olemegi mõistuse peamised vastased
Sünnipäev
Kallis sõber!
Soovin Sulle südamesse päikesesära
ja tulikuuma armastust!
Oled minu vastu olnud alati kena,
sõbralik, hoolitsev ja truu.
Täna kõik lilled õitsegu Sulle,
sel kaunil lahkel suvekuul!
Las kurvad pisarad voolaku merre,
et paistaks alati särav naeratus suul!
Sünnipäevaks palju õnne,
soovib Sulle üks sõbrake truu
Linnuke
Marjapõõsas linnuke kössitab,
lehekesed sulgede peal.
Kes-teab kaua nõnda kössitand
ja hirmul olnud seal.
Sõstrad kobaras on koos
allpool linnu suud.
Põõsalt marjad raputand
on mahe sügistuul.
Rännuteele hiljaks jäänud
on linnukene vist,
või on haige tiivakene,
mis segand rändamist.
Siutsugi ei tule enam,
värin on ta peal.
Jätan marja-korjamise,
päästan linnu sealt.
Üks ettevaatlik väike siuts
on kuulda noka pealt.
Ma linnukese kaasa viin,
tal leian pesa hea.
Õpetajale
Õpetaja oled ja õpetajaks jääd,
sest oled tark ja hell
iga
päev.
Kuigi kool mul ammu läbi Sa ikka meeles veel,
kasutan Su õpetusi,
tööl ja eluteel.
Kiitmast Sind ma iial ei väsi,
meeles mul Su terekäsi,
mille ulatasid mul,
kui kõlas esimene koolikell.
Tänud Sulle südamest,
kallis õpetaja hea ja hell!
Kus on linnukese kodu
Kus on linnukese kodu
istub külmund hange peal?
Teisi linde terve rodu
sügisel kõik traadi peal
Võtaks pihku soojendada
külmavõetud linnukest
Kes ei jõudnud osa saada
pikast,pikast rännuteest
Mida mõelda?
Mida tunda?
Külmub pisar põse peal
Kus oli linnukene varem?
Miks mind polnud ennem seal?
March to the end
Passage must be written.
Before the day is done.
Unless all saints are rotten.
And end of days has come.
Water burns like fire.
And air has turned to dust.
With each step we will tire.
But march on we now must.
The gates of hell await.
Whom never really knew.
To give before you take.
And help the weakest through.
Selfless are the ones.
Who even when it burns.
Help the helpless ones.
And give out all their turns.
Nightmare
Just got a freakin` nightmare,
It sure hurts, as hell,
Its just 3 a.m
Oh hell!
With this crazy night as well
can sign myself, to the hospitel!
Or maybe, I`m about to find
an sacred well!
To make those demons,
go away and stay away
So I could stay as sane
as You think I am today.
-Janek V.
Taevas kõliseb rohekaid tähti…
Taevas kõliseb rohekaid tähti,
külmast aias tarduvad puud.
Paistab tohutult vana ja tähtis
aknakardinais kohmitsev kuu.
Toas on unenäod, hämarus vaikne,
talvesüdame sinine öö.
Varjab rahutust hõlma all vaikus,
süda palavalt, palavalt lööb.
Põski õrnalt mul tähekiir silub,
Temast hinge viib helisev tee.
Täna tunnen, kuis valutab ilu-
hell ja imelik tunne on see.
Sind Surmani
Sind surmani küll tahan
ma kalliks pidada,
mu õitsev Eesti rada,
mu lehkav isamaa!
Mu Eesti vainud, jõed
ja minu emakeel,
teid kõrgeks kiita tahan
ma surmatunnil veel!
Kuis, maa, nii hellast kannad
su lapsi käte peal,
neil annad leiba, katet
ja viimast aset veel!
Tõest’, armsam on mul hinga
su põues, Maarjamaa,
kui võõral piiril õnnes
ja aus elada!
Kuis on su pojad vagad,
nii vaprad, tugevad!
Su tütred, nagu lilled
nad õitsvad nägusad!
Ja sinu tuul ja päike
sind õitsel hoiavad,
ja kõrge kotka tiivad
kuis hellast katavad!
Ja tihti siiski leian
su .....
maa peal olla
ärkasin ehmudes
üles sellest keegi unes
silitas pead väga hellalt
nii et hakkas hea
oled see sina ema
küsisin vaikisid
ära läksid
vastamise eest
vist maa peal olla
on väga vilu viimaks
eemalt kohmasid
mida seal üldse teed
ons alles me keel
elus eesti meel
kuhu veel oled
täna kiiruga teel
ärkasin ehmudes
üles sellest keegi unes
hellalt silitas pead
korraga tundsin
ilmas kaua pole olnud
olla nii kerge ja hea
suht siiber
ei taha suitsetada, ei taha magada,
ei taha liikuda, ega lamada,
ei taha näha kõiki teisi,
ent üksildus, see hirmutas,
kui enesega vastamisi seisin.
mul pole tuju, et lugeda,
pole tuju, et miskit luua,
tunnen, kuis tahan tal' kaissu pugeda,
kuid ei suuda end ta kõrvale tuua.
kadunud on mu julgus,
alles veidike hellust,
palju kergem mul tundus,
endas hiljem sain selgust.
Kevad on ilus igal ajal
Ilm meie tuju mõjutab,
meeleolu üles- alla kõigutab.
Päikesel ei sära silm,
hing on kurb ja süda hell,
vihm silmist rõõmu uhtunud on ära.
Vihmast rõõmu tunneb loodus,
ta puhtamaks ja uuemaks saab.
Sellele mõeldes
kurbus hingest kaob sootuks
ja süda rõõmust rõkkama hakkab
kui linnukesel oksa peal.
lagendik vasikana
hellusega vaatan
lumest vabanenud
end püsti ajanud
lagendik kulus kuis
vasikana päikest
ahnelt joob
okstele kasvama lehed
maha rohu kevad
päeva aralt toob
taeva aluse roheliseks
üleni uuesti loob
jumal tänatud et hing
ei ole enam sellest
helerohelisest vinest
purjus habras valunoor
Emakeelepäeval
Ikka ilusaid päevi kevad kingib
meelele ja keelele.
Emakeelepäev toob sära silma,
kaunid sõnad huulile.
Oma emakeelega ma õnnistatud,
hoian hellalt ja armastan.
Emakeel on kallis mulle,
pole temast kallimat.
Päikesetõusust loojanguni
kevad emakeelepäeva kaunistab.
Päike oma sära peale kallab,
kallab nii, et küllalt saab.
Ses päevas kõik peab kaunis olema!
Unelmate mees
Mulle meeldib mees,
kes oskab südant soojendada,
sooja anda,
kogu aja.
Mulle meeldib mees,
kes oskab hinge puudutada,
hellalt hoida
ja armastada.
Mulle meeldib mees,
kes oskab elu hinnata,
pisaratesse uskuda,
armastust õrna
südamele pakkuda.
Nüüd suur ja kaunis kevad on käes,
pungade puhkemise
ja õitsemise aeg.
Tule nüüd, mu unelmate mees,
kevadesse, käsikäes!