Sõnale hell leiti 421 luuletust
Naine või lill.
Sa kutsud naist lillekeseks,
Kas pead teda närtsivaks õiekeseks.
Kas oled piisavalt järjepidev, et teda kasta,
Kas suudad teda hoida ja käest mitte lasta.
Kas sa oled talle piisav väetis,
Hoolitsed ta eest ega lase jääda tal väetiks,
Või otsima peaks ta viljakama pinna,
Keegi teine ehk on hoolivam tahab ta sinna.
Kui julget talle öelda lill,
Ei piisa kui vaid sul püksis on till.
Naine vajab hellust ja hoolt,
Kas siis kui ta on hõivatud juba sinu poolt.
Muidu keegi teine talle hoolt pakub,
Sinu juurest ta koos juurtega minema katkub.
Kui sa temaga hästi .....
Tähesära sinus.
Võiks sulle hunniku tähti tuua,
sulle hea meeleolu luua.
Tähe sära su kõrval tuhmuks,
mind haaraks sinu kaunis lummus
Tähti sulle ma ei tooks,
hoopis su vastu hea olles sulle hea tuju looks.
Sind õrnalt suudleks ja kaisutaks,
Lootes ,et see su rõõmu paisutaks.
Su kaunist keha hellalt hoiaks,
ausate sõnadega su hinge toidaks.
Su kaisu uinuda ma võiks,
see oleks parem kui mu kõik.
lapse EMA
Oled parim ema - kas ise seda üldse tead?
samuti kui kuld on pilk mis tema silmis näed
samuti kui süda soojad on su käed
kui hellalt silitavad oma tibu pead
Oled elu talle andnud
vaid seda kaitsnud hoidnud
lohutanud nukraid nutte
lugenud rõõmsaid unejutte
Oled tema kaitseingel
paistku sulle virmaliste valgus
ei see ole lõpp või algus
vaid teekond mida sammud
Põrgu
Vahest mõtlen...et lõppes minu elu sellel päeval
Et äkki hoopis surin...kuis see juhtus
Ja see mis näen ning kuulen...pole ilmsi
See kõik mis tiirleb minu ümber...on vaid põrgu
Kuidagi ei suuda mõista...mitte aru saada
Kas oled see kes arvan...tiibadega ingel
Või hoopis keda kardan...sarvedega deemon
Kas ravid mind...või hoopis torkad põletad
Vahest mõtlen...et lõppes minu elu sellel päeval
Miks selles labürindis tiirlen...kui kaua piinlen
Kuidagi ei suuda mõista...mitte aru saada
On põrgu hirmus...palju hullem kui sa arvad
Et äkki hoopis surin...kuis see j .....
Miks?
Miks on see nii,
miks teisiti ei ole?
Miks aeg meid viib,
miks vastuseisu pole?
Miks noorus möödub õige ruttu?
Miks kevad kiirelt kaob?
Miks mälestused vaovad uttu?
Miks sügis aknal taob?
Miks elus muret rohkem on kui rõõmu,
miks harva meid ta hellitab?
Miks siiski antakse ka õnnesõõmu
kui lapselast sa hällitad?
Miks õnnelik sa ikka oled?
Miks naeratad sa ärgates?
See elu polegi nii kole,
sul sädemed ju silmades!
Need ,,MIKSID,, vastuseid ei saa ----
Sa ole, ela, armasta!
Sa hüüad mind teisel pool vett.
Ma kuulsin Sa hüüdsid
mind teisel pool vett.
Su hääl oli nukker ja hell.
Ma kuulsin, ma seisma
jäin teisel pool vett.
Ei silda, ei paatigi sel.
Sa hüüad, Sa hüüad,
mind teisel pool vett,
vangi mind võttis Su hääl.
Nüüd jooksen ja ahastan
teisel pool vett,
ei parvegi lainete pääl.
Nii palju on vett, et otsa ei näe,
ja ujudes lõppeks mul jaks.
Kui ujuksid vastu ja haaraksid käe,
las põhja siis vajuks me kaks.
Aga ei, aga ei,
Sul teisel pool vett,
on aru ja mõistus veel peas.
Ja ei, ja ei,
mul teisel pool vett,
on aru ja mõistus veel peas.
.....
Luba Olla Hea
on su sõbraks saamiseni aega veel
päike palju kordi tõusta jõuab veel
kuid luba kinkida enne õiget aega see
et sulle üllatus ja ettearvamatu oleks see
ole mu sõber ja palun vastu võta mis siin
et saaksin olla hea, hea su meeles ja südames
parem su hinges, parem kui olin ning tegin
et tunned ja on tore, tore kui puhkad ja lõbutsed
palun mäleta, mäleta et olen hell ja hea
palun unusta,, unusta et olin külm ning jää
tehtut ma kunagi muuta enam saa
iga päev aga parem olema pean ja saan
.....
Elutõde
Ma ei talu seda maailma, neid pingeid
See hävitab kõik, mu viimsegi hinge
Unistused võimsad, ilusad ja suured
Kuskil maailma otsas nende juured
Pole jõudu
Olen täiesti nõutu
Nurka surutud - murest murtud
Kui vaja, pole kedagi
Ütlevad " Pole su elul häda midagi "
Nad ei tea minust kogu tõde
Ütlevad lihtsalt, et ma veidi peast sõge
Keeravad pehmelt öeldes selja
Hiljem mõtlevad - miks hääbun, inimesi pelgan
Ma ei salli valet, vassimist, valskust
Inimeste osas ei kaota valvsust
Andes endast kogu väest kõik
Vedades eluga agaralt köit
Ometi ei vii pingut .....
Kadunud tunne
Ma ei ütle, et armastan sind,
see on kui vabaduse petmine.
Tahan olla julm, üksi jäta mind,
suudlen sind hellalt ja palun siis mine.
Ma ei vaja su truudust,
su sõnad on kui tühine tuul.
Sa tegid kõik katki, mu süda on must,
kadunud on tunne, mis oli nii suur.
This paradise, utopia
You left,
Wheres the police?
There have been theft
Now nothing holy is
This "paradise" "utopia"
Is nothing but distopia
Our lifes are painful copies, ahh
Good partners are grateful fuckers, muahh
My luck has fell
This "utopia" is just a hell
Now only time will tell
When we will to satan our blood sell
Im feeling sadness
Inside my head is madness
Only luck is our gladness
But our boddyes just need a rest
I just failed that test
The test in life school
Only those will see the rest
Who can keep their head cool
Lets let this distopia die
Lets mak .....
Mu aju üle võetud jälle
Tere luule
Las ma panen kirja nüüd köik
Köik mis ma tunnen
Et saaks siia veel üks löik
Löik köigest mis ma püüan tuultest
Et mu peas asuv pöik
Teaks millest ta mötleb ja kes
Saab korda teha köik
Whos the best?
Üksindusse karjutud höik
Sest reaalsus on see
Et järgmine löik
Näitab teile kätte selle salmi tee
___...
Mu aju on üle vöetud jälle
Mind ei huvita et kolm nältab kell
Sest enda aju ma leidsin möelmas jälle talle
Elu pole iial hell
Kuid sind ma tahaks endale
I know that yes youll never tell
I know we dont know eachother for long
Kuid tean et .....
Sa minu hinges joonistasid tähti
Su käsi puudutas mu põske ainsat korda
Nii hell ja pilk oli nii hullult soe,
Ma ütlen "Jah" sul kasvõi miljon korda
Ei mingit kahtlust minus sellest pole.
Ma tulen järgi kasvõi maade lõppu
Mul kõik käib ringi sinu pärast peas,
Ma olen jõudnud oma mina tippu,
Ma tean, kes olen teiste seas!
Sa avad minu silmad, läbi nende - hinge
Sa avad minu sisu enda jaoks
Sa joonistad ju tähti - see on vinge
Ma sureksin vist, kui see kõik kord kaoks.
Mälestus
Kui kunagi nägin ma unes sind,
siis kangastub kohe mu meeles
su südame tukse ja armas hing,
kes minule tuntud on viimasest elust.
Su hingust ma mäletan, säravaid silmi,
su hellust ja õrnusi… kohtingu tunde...
sult kingitud kauneid ja ilusaid lilli…
ja minul su vastu nii sügavaid tundeid…
Ses maailmas jälle ma kohtasin armu,
kuid hetkiti raske on saatuse pööre:
sa tundsid, et teadnud mind kunagi ammu,
ja siiski läks mööda kui õhtune loode.
Ma ikkagi tean, sa ei kadunud uttu,
ei katkesta sidemeid hingede vahel…
Sa meenutad mind, ja kui hõreneb udu,
s .....
Ühel ööl tähtede all,
Maad kattis esimene hall,
Mere kohin kõrvu puutus,
Siiski oli millestki puudus.
Oli see hellus ja hool,
Ehk mõistmine või Validool?
Täpselt enam ei tea
Kuid seal kaotasin ma pea.
Ta jäi nende mändide alla,
Ja rannaliivale,
Su käte vahele ja
Sinna, pargi rajale.
Naistepäevaks!
Kaunis aed, kus pattu langemise pärast
Sai armsate trullakate inglite poolt avatud värav
Ja nelja tuule poole läkitati teele - üks paar
Kes tiba hiljem hääletas end reele.
Reel kiskus jutuserva üles kaunis kutsar
Kel nimeks Petsebul ja ta ei olnud tuttav
Nii paar, kes polnud päris ühte verd ja soodu
See tuhmem pool oli kõik võimsa näo järgi loodu.
Kuid teine oli jumalikult kaunis, veetlev, maine
Teda hellitavalt hüüti- esimene Naine!
Aga veel ei olnud päeva ega ööd
Ja mees ei teadnud, mis on üldse tema töö…
Kutsar armas, ülikonnas kallis
peletas kà .....