Sõnale hellus leiti 121 luuletust (top)
Ema
Ema olla pole lust,
õnnelikuks saab ta siiski,
ema eal ei näita ust,
oma lapsel hellust viibki,
vahel tuleb olla karm,
ei unustada tohi armastust,
olgu maailm kirev või hall,
ema näitamas on hoolivust
iga päev, iga nädal, iga kuu
ema südames peitumas armastus...
- Tarmo Selter -
Tuulevana
Udupehmes pilvevoodis
ennast ajamas on loodi
habemega tuulevana,
et saaks lendu tõusta täna,
paitada Su juukseid pehmeid,
puudel rohetavaid ehteid,
külastada murumoori,
õhtusäras päiksekiiri,
vahel öösel tähti, kuud,
mis nii kauged, püüdmatud.
- Tarmo Selter -
2023
Meie kõik
Meis kõigis on peidus üllatusi,
olgu siis väikeseid või suuri.
Meis kõigis on peidus päikest,
lõõmavat sära või kiirekest väikest.
Meie kõigi hinges on lahkust,
vahel tuleb teada õiget vastust.
Meie kõigi südames on armastust,
tundeid sooje, headust ja hellust.
Meie kõik olemegi meie ise,
luues maailma hea ja imelise.
- Tarmo Selter -
2022
anna andeks ema
Su päevitunud paljad jalad
nende jäljed märjal külateel
siiani mu mälus alles
saanud helluseks
enam haiget ei tee
pisaradki mis liiva laavana
ikka veel kraatri teevad
ja sina muudkui kaugusesse
lähed ja lähed minust aina
eemale hääl nutmisest kähe
selle valuga magalas viimaks
kasvataja süles silmad suled
aastaid kulub
enne kui miilates kustub
selle valu leek
lagendik vasikana
hellusega vaatan
lumest vabanenud
end püsti ajanud
lagendik kulus kuis
vasikana päikest
ahnelt joob
okstele kasvama lehed
maha rohu kevad
päeva aralt toob
taeva aluse roheliseks
üleni uuesti loob
jumal tänatud et hing
ei ole enam sellest
helerohelisest vinest
purjus habras valunoor
Mis on me armastus
Mis on me armastus ma mõtlen tihti
kust kumbki teab- see kannab ainult meiki
ma oigan- oi kui palju- mitu kihti
me tunneme vaid värske ilu feiki
Ma armastan sind alatuste karva
sa laigid minu siira ilme pettust
teineteist me näeme oh kui harva
kuid armastus see oli värvit hetk just
Kui näekski sinu pindamata ilu
ja sina minu hinge alastust
me pöörduks- ära jookseks tulistjalu
nii võõristaks me päris armastust
Mu silmal hellust näkku õrnust joonid
sead enda joonistatud naerud suule
mul sinu tarbeks maalit malbed toonid
jah nõnda jälle igatsed mu poole
.....
toom lemmetas Tartus
*
toom lemmetas
oli mai hing
kauaks haigeks jäi
sellele ajale käsi veel
unes vahel teeb pai
kevadest joobunud Tartus
kus otsisin tõde
armastust tarkust
veri aastaid Su hellust
tunda sai
võõras oli Sinu kartus
arguski veres haihtus
Su hellus ainsana
on ilmas alles
selles otsatus
lumevalges talves
kus silmad vahel
veekalkvel
suu Sinu pärast palves
pihlakad punavad öös
sellest padi läheb kuumaks
hing samamoodi
kui hõõguda suudaks
rippuda mõrkjaina okstel
suhu anda sügise maitsega
kaasa tükikest päikest
*
Issand ütle mis saab maast
mida me ei oska hoida
teda kaitsvast taevast
mullast mis meid toidab
oled sa küsinud seda
kõrrelt väljal kalalt vees
hetkelt mis veel päeva
alles teel
*
pliidi ees paabusilm
kuurist toodud halgude
vahel talveunest
köögis ellu ärkas
tiivad kulunud narmendamas
suvisest õielt õiele lennust
nii sinugi hing
ärgu jätku teda ometi maha
elu jätkuv hellus embus .....
unetus
sääl kuskil Su plikaohtu
kõhnad armsad õlad
pelglik suu
oh jumal kui puhtad
sõnad läbi kleidi
keha hõõguvkuum
ära küsi miks kokku said
Su arm
mu poisiea arutu süda
me vere ootus suur
hinged ahnelt otsisid
üksteise suud
jah hetk täis saab hellust õrnust
keel kogemata kui suus
puudutab Su nime
kui oleks me armastus
alanud otsast ise
arglik uus
Su plikaohtu armsad õlad
õunarinnad
oh jumal kui puhtad sõnad
me palavikus hing ja suu
tsüklist "Poisiiga"