Sõnale hellus leiti 111 luuletust
oh arm-arm
armastuse sõna
kostub nagu mõna
levib nagu hais
või teada-puha pais
armastuse
sõna
on suures osas vale -
et löögiks ette keeraksid
oma teise pale
armastuse kellad
ei vajagi ju kõla
kui su kämblad hellad
ümber minu õla
kui mu kohal sinu
kaitsev varjupuu -
las süda räägib üksi
sest suudlust
voolib suu
Sanya
Oh, sõber!
Kas ehk sõprus pole
muud kui imetlus.
Imetletavate iseloomu
endasse imemise püüe.
Ka sellegi taga peitub
egoism, kui ma ligimesest
miskit ei oota ega
pane ta õlule täitmata
jäävaid kohustusi.
Ei eeldada kellestki
miskit ei tohiks.
Puhas siiras hetkeime
me vahel kui säde
helgatab.
Kui mõttevahetuses
elektrilained me peade
kohal välgatamas.
Apaatiline tundmus
läbi õhu.
Tunded!
1)Armastus annab elus jõudu,
hoolitsus annab elule oma võlu.
Tunded annavad elule imelise sära,
sõprus viib kõik kurva ära.
2) Lootused annavad elus oma tee,
unistused annavad elus oma raja.
Unenäod sillutavad ja viivad tee,
just sinna kuhu on minna vaja.
3) Elus jätta tuleb valu ja vale,
tuleb jätta viha ja piinad.
Elus tuleb jätta õelad sõnad,
tuleb jätta valu ja vale.
4) Ainult nii leiame tee tunnete teele,
ning saame elus edasi minna.
Ainult nii leiame tee armastuse teele,
ning saame leida elus õige raja.
5) Ainult armastus annab elus jõudu,
ainult .....
Vajadused
On üks üksik tütarlaps,
kes vajab, et keegi teda armastaks.
Ta on nagu väike laps,
kes hakkab nutma, kui teda ei armastata.
Igaüks vajab hellust
ja mõni leiab seda oma elust.
Paljud ei teagi, mis see on
ja hüppavad selle järele kui konn.
Kõik peavad tundma, et temast hoolitakse
nagu põrand talveks poolitakse.
Kõik peavad tundma, et nad on kasulikud,
muidu arvavad nad, et on muidusööjad ja kasutud.
Inimesi on küll mitmesuguseid
nagu lukuaugul võtmeid.
Tunded on ju samad,
seda tunnevad ka vanad.
Lilled oskavad rääkida
Lilled oskavad rääkida.
Mõista neid ,kui nad vajavad.
Hellita ja hoia, kui ta seda vajab.
Lilled annavad parima ,
et avastada neid teises valguses.
Tunne rõõmu ja sära lilledest.
Kui sa tunned üksildust, tea et nad on alati sinuga koos.
Õis sünnib hellusest ja armastusest.
Sära aga valgusest ja päikesest.
Sõnad mida ta sulle ütleb ,
pead mõistma ,kui tähtis oled neile.
Ilma lilledeta ei sünni rõõmu ega armastust.Ole päike keda vajab.Sära õrnalt südames.Seda kõike
tunneb temas ,rahulolu õites.
Oled hea ,või oled paha ,
lilli ära unusta .Tu .....
* * *
Mu südame koduks sai maa, mille loojaks sa said,
Suur maa - keset pisike majake seismas on vaid.
Iga kingitud killuke sära saab tagasi toodud,
Ma kannan sest hoolt, et majaksest kindlus saab loodud.
Kuidas suudad sa kilde hoida kukkumast ära?
Kui mõni on tuhmim, sa lisad just sinna sära,
Paistab kodu mul kaugelt, kui särav päike -
See su süda - see sama majake väike.
Tiina Klemets
Hommik
Las päike paistab su teel,
Ja õnnelik olgu su meel,
Ning hommikul ärgates särad,
Eilseks jäänud kõik kisad ja kärad.
Ma soovin, et oleksid täna,
Välja elanud kõik enda raevud,
Uus päev algab ilus ja kena,
Täna miski sind enam ei vaeva.
Tõuse, sära, kui tunned, et köögist
Tuleb lõhna valminud söögist,
Väike neratus tekib su suule,
See on vägagi tähtis ju mulle.
Vaikselt vaatad, peagi sind emban,
Kingin rõõmu sul - terve laeva,
Soovin päikest ja ütlen - "lenda"
Kingin hea meele alanud päeva.
Tiina Klemets
Jagatud maailm
Tunnete ahelas keerlevad hinged
Säravad uppudes, hoides üks teist,
Kirglikes suudlustes maandavad pingeid,
Kas keegi on kuulnud kunagi neist?
Kel lummavais pilkudes seosed puudu,
Kel jagatud maailm on nautimis- "case"
Kel koduks on tugevaks kasvanud truudus
Kas keegi on kuulnud kunagi neist?
Neist hingetest loodud on kaunis legend,
Nad võõrastest silmadest kaitsevad end,
Sest tahavad tunda nad vaid teine teist.
Kas keegi on kuulnud kunagi neist?
Tiina Klemets
Kui oleks ma sinu
Kui oleks ma päike, siis säraks,
et sa pimedust ei tunneks ka korraks.
Kui oleks ma kevadine sulavesi,
hingest sul uhuks minema kahetsusi.
Kui oleks ma tuul su palgel,
ma suudlusi saadaks veel aovalgel.
Kui oleks ma lumi nii õrn,
ei jätaks ma hoolitsemist mitte üks põrm.
Kui oleks ma taevane pilvetups,
su enda sisse mässiks kaitstuks.
Kui oleks ma sillerdav oja,
sul näida püüaksin veetlevana.
Kui oleks ma purikas katuseräästal,
sind kõrvale vooliks endal.
Kui oleks ma tormine äike,
sind jätaks ma rahule, oled ju väike.
Kui oleks ma päike, siis säraks,
et sa .....
Kalleim aare
Iga laps on emale kalleim aare,
justkui kaunis oaas kõrbesaarel.
Ta suu, väiksed pihud ja süütud silmad,
toovad suurt rõõmu, kui sünnib ta ilma.
Ema hool ja hellus last edasi viivad,
annavad jõudu ja tugevad tiivad,
et laps elus õnnelik olla suudaks
ja ema elupäevad nii rõõmsaks muudaks.
Kes kuulab sinu muresid?
Kes kuulab sinu muresid
kui tõesti murtud oled?
Kes nutu naeruks muudab sul
kui maailm hall ja kole?
Kes siiski sulle annab kõik,
kui endalgi ei ole?
Kellega nii lõbus on,
ükskõik, mis käsil poleks?
Tal särgid niisked pisaraist
kus vahel nuuksud sa.
Ta mõtleb sulle päeval-ööl
sind eal ei unusta
Ta paitab hellalt sinu pead
kui tahad magada
Kui ükskord läinud oled
ta ikka sinuga...
lagendik vasikana
hellusega vaatan
lumest vabanenud
end püsti ajanud
lagendik kulus kuis
vasikana päikest
ahnelt joob
okstele kasvama lehed
maha rohu kevad
päeva aralt toob
taeva aluse roheliseks
üleni uuesti loob
jumal tänatud et hing
ei ole enam sellest
helerohelisest vinest
purjus habras valunoor
verigi ei küsi
seda polegi nii vähe
kui hing on justkui ema
nii maa kui elu ligi
tast voolab päeva
õrnus hellus
kaob päevast pelgus
tund endale saab juurde
kõrgust aina värvi sinist
sind haarab kõige embus
verigi pilkavalt ei küsi
milleks sulle säärane
lembus arutu hullus
selle igavene kurbus
otsast peale
nagu valgusest päev
täitu igal hommikul
sinagi ilust ja headusest
et viivuks näha tuled kust
päike võta appi
kui meel on olnud liiga must
hetkes mis antakse
ole üleni kohal nagu
olid seda poisieas
kus elu sind kurja
eest hoidis harva küll
silitas pead
seal kuskil veel alles
mu poisiea
puhtus ja õrnus
ema igatsuse hellus
veres aastaid kobrutanud
ideaalid
vabadus võrdsus vendlus
kõigi inimeste embus
Kas saad...
Kas saad
naeratusi huulilt püüda kinni,
silmasära kustutada eos,
hellushetki pööratagi ringi,
teise südant hoida oma peos?
Kas saad
loodushääli vaigistada öödes,
päiksevalgust taevalaotuses,
linnulennult liblikaidki püüdes,
hoida tähti oma silmades?
Kas saad
olla peidus minu südames,
vaadata seal veidikene ringi,
sobrada mu kõigis tunnetes,
leida kirge, armatuse hetki.
Kas saan
mina olla Sinu silmasäraks,
Sinu päikeseks ses´ taevalaotuses,
tähtedeks Su silmis olla täna
ja ka homme, ülehomme meie teel.
- Tarmo Selter -
2023
Õhtuneb
ära puuduta praegu mind
eha valgus seda juba tegi
peenral öös
edasi õitsev lõvisuu
hernelill potis maja trepil
üle hetkete kõrge serva
veel kinni võtta saan Sinu käest
uuesti olla hellus õrnus
plehku panna aja käest
ja kõigest väest
*
ma siiani aru ei saa
kuidas tähtede põlemisest
tekkida sai Su käte puudutus
mu suud otsiv Sinu suu
see toomingalõhnaline mai
millest veri on äkki kuum
tund lahti nii hiigelsuur