Sõnale helme leiti 10 luuletust
Martin Helme
Oled lühike, aga terava sõnaga
oled rahandusminister
käib skandkandaale erakonnaga
sotse rünnates oled meister;
kindel riigikaitse ei tohi saada otsa
teeme ka makse vähemaks
LGBT saab sult vitsa
olukord muutub dramaatilisemaks;
pagulasel nahk on must
Briti meedia ülekohu sulle mõistab
pagulastele EKRE näitab ust
Lääne - Euroopa su vastu vilistab;
surmanuhtlust sa heaks kiidad
väärikas kord teeb head
tuld suust paugutad
aitäh, et lugesite, põmmpead
Lumepulm minu südame sees
Taevas tuhanded tähed mu üle
kõnnin üksinda talvisel teel
lõhnav lumi
need karged kristallid
lumepulm on mu südame sees
Valgelt pruutkleidilt pudeneb pärleid
tähesära saab pruudi diadeem
kaardub taevas kui ehitud kaelus
hõbesärana helmed on keel.
Valgus voogab ja õhkab ja laulab
pruudi kleidiserv puudutab maad
päästab kammitsaist talvise tuisu
kõik on pulmas
nii taevas kui maa.
Kukruse emandat vaadates ERM-is
vaata
siin on me savikruus
kivikirves oimuehted
luunõelad merevaigust
helmekeed
puuduta neid miks su mälu
ei mäleta nende rippumist
meie kulmudel kaelas
pihk kivikirve põskede libedust
me lõkkeaset kivikalmu
kuhu tuhat aastat eesvanemad
maale tagasi andsime
kui sa lovesse langeksid
kuuleksid ehk meie sosinaid
näeksid varjudena seda aega
mis ammu on saanud otsa
enam iial taeva all sa kohta
tagasi poisiikka
tahan Sind viia
läbi vesikasvude sinna
kus kõlisevad palvehelmed
sõrmitseda rohelisi laineid
kuulata kuis heliseb kõikjal
valgus see meisse
nirena valgub
me ei vaja enam sõnu
vaid üksteise avali silmi
ära pane neid kinni
me oleme alles ja ilmsi
siis kui toom on õitest valge
selle ilu pärast meil meel
on palves
Stanssid
Kui kuldblond neitsid tulnd need maikuu päevad
Ja udulikke helbelinikuid
Nüüd hõljub aia kohal, okstesse nad jäävad
Ning õhus õõtsuvad kui valged tuid.
Kõik kaunidused, mis mu silmad näevad,
On vastuvõtmas kuningannat suid:
Kuis kuldsest kudrest kumisevad põõsad,
Täis sädelust kõik peenrad kasterõõsad.
Ning hõbekuljuseid on naermas õhus.
Kui leerilapsed seisvad kirsipuud,
Kui mõrsjad, keda ehteküllus rõhus,
Nii valged valges, õrnad abitud –
Oh, tuulepeiul abinõu on tõhus
Neid heiduta, kui vilkalt andes suud,
Ta vallandab neil helmeloori veidi
Ja ke .....
Kurvad rõõmud
Oh, palju läinud – ehk kõik ju läinud?
Kuis kees mu sees!
Ma sulen silmad, nad palju näinud –
Mis ootab ees?
Kuid surmahirmus mind häkki valdab
Uus elusööst,
Ja uuest hing end päästa maldab
Sest tühjus-ööst.
Võin rõõmustada, võin kurvastada
Kui keegi muu,
Võin harrastada, võin armastada
Kui keegi muu!
Veel käed mul kaunid, veel käed mul valged
Ja närblikud,
Kui iial enne mu nukrad palged
Nüüd veetlikud.
Ja kõik on kaunim ja kõik on armsam,
Kui kunagi;
Ja mina valvel ja mina varmsam,
Kui kunagi!
Kui sinisilmne on suvetaeva
Akvamariin,
.....
KEVADE AIMDUS.
Ja kevad tuleb siiski,
ju aknal koputab.
Ju esimesi piiski
ta lahkelt loputab.
Kaks silma lambi-arga
sees tööle andunud.
Meel mõne kauge targa
tööst läbi kandunud.
Ja silmadelt kui kelmed
kord-korralt langend on.
Kui mere põhjast helmed
Guyau, Henri Bergson.
Ja vana meister Goethe
viib ringist väikesest.
Veed sinised, te lööte,
jää sulab päikesest!
Kui tarretusest riivab
järsk kohin jälle verd.
Hing ankruid jälle hiivab
ja ihkab tuult ja merd.
Öö läbi vastu ruutu
vihm rõõmsalt robiseb.
Mis asjasse ei puutu
ta sekka lobiseb.
Ma usun une r .....
Tule tagasi helmemänd
TULE TAGASI METASEKVOIA
Teisest aegilmast siia sadand
tumm kollane päikeselaik
läbi võrade - vastu südant
jälle koputab merevaik
vaik metsast mis merre on vajund
millest üle käind vood ja jääd
kõik lõhnad ja helid on hajund
ainult valgus valgus on jäänd
ainult valgus vaigusse tardund
üks tere- ja hüvastipilk
ja meel mis on ikka sust hardund
liiva kadunud kuldne tilk
ons tüvest kus tema kord nirgus
saand süsi või midagi muud
ei tea - tean vaid leina mis virgus
teie pärast mus muistsed puud
tean sellest ma pääsu ei leia
ikka jälle viib mõtteränd
su juurde mind metase .....
Koon sõnadest sulle soojad käpikud
Koon sõnadest sulle soojad käpikud
Sõlmin silmustesse su kingitud hetki
Ridade vahel suudlusi sai sätitud
Loodud silmad täis igatsevat helki
Loojuvast päevast püüan käpikuisse sära
Õhinal käed ketramas meist ehitud heiet
Ei ühtegi hetke me kirjest kustutaks ära
pole sindMind… read täis ehedat meiet
Koon käpikuisse kuumava kuu kiiri
Ihalevalt ihult pärlendavaid helbeid
Sätin varrastele hõõguvat ihade siidist niiti
Lükin heietesse täiusliku kulgemise helmeid
Maa on minu kodu
Maa on - maa on minu kodu,
taevas - taevas minu tare:
linnupesa minu ase,
päiksepaiste minu padi,
kitsejäljed minu rada,
kuusetukad minu tugi,
pilveviirud minu vibu,
heinakõrred minu käsi.
Pihlaoksad need mu patsid,
samblasasi minu süli,
kuusekäbid minu kannad,
järvepinnad minu pale.
Liblikad on minu lapsed
lepatriinud lillepärjad,
tähetäpid tornikellad,
meresaared minu majad.
Maa on - maa on minu kodu,
taevas - taevas minu tare:
kurekolmnurk minu koda,
astelpaju trepimade,
kasekaared põlvepaine,
ladvalehed pidupõlled,
härmapitsid tanulina,
lillesilmad m .....
