Sõnale helves leiti 48 luuletust (pop)
Lumine talvepäev
Talvine taevas tinahall,
kiirelt kerkib valge vall.
Lumme mattub väike maja,
kaigub laste naerukaja.
Helves helbe järel langeb,
ümberringi kõrged hanged.
Lapsed lumes hullavad,
kiljuvad ja möllavad.
Kui siis käes on pime õhtu,
soe toit kaob kiirelt kõhtu.
Lastel öösel sügav uni,
väljas ikka sajab lumi.
Lumememm
Ma mäletan, kui tegin
lumememmi.
Ja nendest pisarsilmi lahkusin.
See oli siis, kui hoidsin emal käest,
kui isa kaenla alla mahtusin.
Nüüd hoian hoopis
oma sõbra käest.
Ja memmele teen kõrvale ka taadi.
Vean lapsi üles-alla kelgumäest
ja pärast ostan neile limonaadi.
Ma mäletan, kuis
suuga püüdsin lund.
Kui kinnaste peal helbeid uurisin.
See oli enne veel mu kooliaega,
kui nina teadustesse puurisin.
Nüüd sulatan ma hoopis seda lund,
mis lapsepõlves
langenud on põue...
Ja hoian hinge kinni iga kord,
kui päikesega ühes
astun õue...
/Mari*Uri .....
Talvine õhtupoolik
üle hämara, varjudest tume,
kerge ja sätendava lume,
heidab loojunud päike
veel viimase läike.
üle piirita, lumise välja,
nii puhta ja palja,
kus talvine päike uinunud,
lumehelveski lumme vajunud.
üle lõpmata teed
jälje jätnud saanireed,
päike ilmetul kumal,
eha punal.
läinud igavikku...
Imeilus
Imeilus talveilm,
paitab lumehelbepilv.
Maas külma hingeauru sits,
puu okstel pühapaiste pits.
Kus imetlus ja ihkamine,
seal pärastpoole vihkamine...
On kaunis luuleline keel,
kuid vaikne tundmus
kaunim veel.
Sind vaatlen selles helbesajus.
Millal piir me vahelt hajus?
Kui hingad välja, mina sisse...
Vist Jumal kolis elamisse.
/Mari*Uri/
Talve kuub
Kumavatest taeva väravatest langeb helbeid,
neid valgeid, nahka silitavaid, helgeid.
Nüüd kui tuisuväravad on valla,
kogu loodus ja maa jääb valge koheva vaiba alla.
Kõik kohad on täis keerlevate lumehelveste lusti,
ei ole kurbi, üksildasi kohti, pori loikusi musti.
Kumava teki endale peale on kogunud aas,
puhkab rahus ka kunagi lilledest pungil olnud laas.
Uue kuju on võtnud põhjatud rabad ja vesised sood,
vaikseks on jäänud vete kiired, vulisevad vood.
Härnalilledega kaunistatud aknast ei näe ma enam rammusat mulda,
ei saa ma enam katsuda seda vilja kandv .....
Ainult
Saladus
Sa ei teagi üldse, mis minu südames toimub
Kui meie pilgud kohtuvad kõrvalisel teelõigul
Ja sa võtad mul käest
Ja püüad tabada minu pilku kui see eksleb lumisel teel
Justkui püüdes leida kauneimat lumehelvest
Sa ei teagi üldse, et m a e i t e a kedagi peale sinu
Ühtegi inimest
Ma tunnen ainult sind
Sind , keda ma olen tundma õppinud
Ja see hirmutas su hinge
Kui sa mu pilgu lasid lahti rahvast täis toas
Ja pühendusid elule kus poleks raasukestki mind
Kui kõlas viimane noot muusikas ja sa pöördusid nurga taha,
Ma tean, p .....
süüdatud küünlad
küünlad süüdatud igas majas
aknast kumab nende kuldne valgus -
on jälle pühad...
lumi krudiseb helvesteks ajas
mil saabub malbe valge rahu algus -
külmus üha
enam öös
kaunistanud kristallidega jõulud
virmalistega ehtinud inimhinged
armastus ühes
imes ühtselt
kinkinud silmadesse elu lihtsuse võlud
on iga elusolendi habras taevalik ingel.
täna öösel
täna öösel langevaid tähti
keset lumehelveste tantsu
soovideks täitumas nähti
taevast värvida öös katsub
virmalise tuluke tähtis.
keerleb tuulte hinguses
inglite sulavat malbust
sooja lootust sisemuses
hoiab armastuse valgus.
teise planeedi kaugustes
tunnen kosmiliselt end
komeet saluudina paukudes
maandub elatud elu lend.
täna öösel langevaid tähti
keset lumehelveste tantsu
oma silmadega võlu märka
unenäo - unenäost ärka
igatsuse külmust ära katsu...
Tali...
Lumi paitab põske,
tuul see hinge poeb,
ilm on veidi rõske,
kuid mul on hea ja soe...
Päike pilve taha
vaikselt peidab end,
et saaks lumi maha,
hange lume lend...
Maa on lumivalge,
lumetekk nii soe,
kõikjal kõrged hanged,
talv see põue poeb...
Lumi vaikselt helvestena
tuuleiilil liugleb,
õrnade ja kergetena
kaugustesse püüdleb...
Naudi kuni jätkub
talverõõme, lund,
sest et praegu tundub
nagu näeksin und...
Tarmo Selter
Jõulud jõudvad
Jõulud jõudvad varsti siia,
kuusepuu saab ehted,
mille alla kinke viia,
jõulutunne ehtne.
Vaata ringi, kõikjal juba
hanged, hallad maas,
lastele saab antud luba
luuletada taas.
Lumi langes helvestena
Sinu põse peale,
talv see külma paitusega
puna loomas palge,
jõulurõõmu täis saab süda,
meie laste hing,
lähedaste, kallitega
täitub aastaring.
Lähedased kogunemas
suure laua ümber,
lapsed komme krõbistamas,
laual jõulukringel.
Pühad toomas kokku neid,
kes ammu pole näinud,
nüüd saab kuulda rohkem veel,
kuidas on neil läinud.
Oota, kallis, oo .....
Ilmavõlud...
Visates nii taevast tähti,
millest lumehelbeid tehti,
soojaga ka vihmapiisku,
millest aknale sai niiskus,
luues aknaid läbi piisa,
millest pilku läbi viia,
ühest aknast nii sai mitu,
nõnda akna taga istun,
naudin lumepiisa mängu
kui mu aken taas kord märgub...
Visates nii taevast tähti,
millest lumehelbeid tehti,
tuues alla linnutee
pehmeist lumehelvestest,
luues õrna talvetunde,
tuues välja oma ande
tekitada miskist selle,
mis toob kõigis välja õnne...
T. S.
Talve võlu
Lumistele jälgedele
eelnevalt on läinud keegi,
kes on talve nautimas.
Puude alla hangedele
lisaks palju lund on veelgi
okstelt alla langemas.
Tulen mina läbi tuisu,
läbi hangede, on teegi
jälle libe nagu klaas.
Jooksen helvestega võidu,
muidu mööda läheb seegi -
talve võlu Eestimaal.
- Tarmo Selter -
2022