Sõnale hetkega aeg leiti 13 luuletust
Ole iseendaga sõber
Kui vaid suudaksin olla ise
see, kes ma tahaksin olla,
looksin maailma mõttelise,
kuhu puhkama saaksin siis tulla.
Kui päevades rusumas raskus,
emotsioone nii palju on seal,
vahel selleks, et leida vastus,
iseendasse vaatama peab.
Oma maailmas mõttelises
otsin siis vastuseid kõigel,
mis väike või ülioluline,
lahendusi leida sealt võib veel.
Ole iseendaga sõber,
kui on raske, tunnista seda,
nii ajas edasi võite
sammuda sõpradena.
- Tarmo Selter -
2022
Olematu
Tulevik on juba minevik
Läbisin selle hetkega
Täna on juba eile
Kuid
Selles võib veel kahelda
Pole mõtet ära joosta
Aeg püüab mind kinni
Isegi kui sulguksin
Oma privaatsesse ringi
Valisin kirju
Kõige lühema sain
Seda üritades põletada
Piinas mind pain
Läksin siis sillale
Proovisin uuesti
Järsku kõik leekides
Mida ei kuulegi
Kujutad ette
Tulel pole häält
Kuid äkki see vaid mõte
Ja tegelikult väär
Sild põles ära
Takistus on läbitud
Mis järgmiseks
Täielikud hävingud
Jään ootama
Mul on ju aega
Veel niikaua
Kuni liivakella ei riiva ma saega
.....
Muutustes
Sättides sammud päikesesse,
võid leida hoopiski kuu,
sirutades käe äikesesse,
võib tabada Sind tuul,
üllatades tugeva vihmaga,
või pehmete lumehelvestega,
raheteradega, karge külmaga,
tuua kõike, mida luua veel saab.
Kõik elus on muutumas hetkega,
ei Sina seda mõjutada saa,
püüa elada elu sellisena,
et järele jääks Sust´ vaid hea.
- Tarmo Selter -
2022
Kurbuse Rapsoodia
Läbi käimata jäi mul Arkaadia tee…..
Rist kanda.....Kolgata mäele on kaugel…
Kaelas taak nagu elu hammasratastest kee..
Mul suurest kurbusest pisar on laugel…
Sinul hea on ükskõiksuse kõrgpilotaaž
Ei taha sa minust enam midagi teada…
Minu hing on su jalge ees tallatult maas….
Ei suuda ma mõistuse häält enam seada…
Meie suhtlust tabas hetkega metamorfoos…
Oli suhe teine sul ammugi loodud…
Alles hilja aegu tagasi veel olime koos…
Nüüd ei taha sa teada olen elus või poodud…
kui...
kui mul ei olnud iseedaga hea suhe,
olid esimene, kes sellest teada sai
ja palusin pääseteid vabanemiseks
sellest, mida tundsid
lendasid kiiremini kui Aladdin oma vaibal
tulles, olles, kadudes...
siiani mäletan oma ebaperfektsionistlikke kulme
sa tahtsid näidata mulle kogu oma kodukanti
mitte, et kiire oleks kuskile või et keegi meid ootaks
et oleks see üks ühele aeg,
mida teiste keskel tihti ei olnud
või oli see limiteeritud
mäletan su ema pilku kui seisin uksel
ei ühtegi sõna
tema soe vastuvõttev naeratus
võimalik, et ühe hetkega olin ma vastu võetud,
t .....
Hing, kes omab keha
Vahepeal ma unustan ära,
et ma olen Hing,
kes omab keha, mitte
Keha, kes omab Hinge...
Hing on mu päris sisemus,
see, mis koostab mulle praeguse elu kogemuse.
Oi, neid enne jaanipäeva on palju,
kui päev on veninud nii pikaks,
et saab enda sahtleid tuulutada
ja pesta puhtaks valged kleidid,
et neid jaaniööl kanda...
Imeline ja inetu,
seesama võrdlus,
hetkega võib muutuda...
Hoides ennast,
ei saa me alati hoida teisi
ja valides ennast
ei saa me alati valida teisi.
Tahtes teistele head, hoides ja kaitstes,
jätame iseenda vaeslapse rolli.
Kui su piirid .....
Ma olen tühi.
Ma olen tühi,
ma olen tühjus,
ma olen kõik ja mitte midagi.
Seega olen ma ka kõiksus.
Kõik Sinus.
Või ka lõpmatus.
Õudne lõpp või lõputu õudus, Sa alati küsisid.
Ma ei tea.
Ma ei tea vastuseid ja ma ei otsi enam vastuseid,
ma tahan olla,
tahan õppida olema ja igast lillelõhnast äratada oma meeli
uskuma suuremasse armastusse, kui mu hinge iialgi võib mahtuda.
Äratasid mu hinge sügavast talveunest,
kui olin unes,
olin eksinud,
olin kuskil tühjuses,
ootamas kedagi ja midagi,
teadmata endast kui Loojast ka
mitte m i d a g i.
Aga ometi?
Nad üt .....
2191
Aeg möödub
Ringiratast elu käib
Iga ringiga ma seda raiskan
Kui sind ma pole näind
Sest minu ajaarvestus käib
Mööda sinu teid
Ja sina oled minu
kallis, imeline leid!
Aeg möödub
Ajakonarused jalge all
Sirgeks saab laotud
Kõik lahtised otsad
Saab ajaga kinni taotud
Kuumas süttivas tules
Ja rauas su südant-hinge
sepistades taon
Isegi siis, kui sinu elust
Ajaga, vaikides kaon!
Kõik möödub ajaga
Päevas ja öös
Kõik möödub kiires elulises töös!
Kõik muutub minu ümber
Ja sinu sees! Ka sina ise muutud
Oma maagilises sisemises vees.
Iga hetkega, p .....
uus ajastu
ja kord hääbub maailmas naer
pole enam kellas teratki liiva
saab ümber igaveseks inimkonna aeg
kasvab meile kõigile inglitiivad.
millel nimeks oli meie kodu
saab nüüd vaid ajaloo tolmuks
hetkega inimeste olemasolu
mälestusi mida loonud aastasadu.
meist sai maailma algus
meist sai lõpp ja kadu
kutsub eredalt valgus
koostama uusi radu
tähtedena alla hingede sadu
oleme uude ajastusse kandnud
edasi oma meenutuste ladu.
teine reaalsus
teine maailm
taasünni hingus
avaneb silm
universumi eluloo film.
Surma mõistetud
Kuulen hala, tajun õudu,
männitüved ümber.
Miski häirib elujõudu,
ootel piinakamber?
Hetkega ei hooma sälku
männi korpas ihul.
Ei pea kahtlustama välku:
üks MEIST kasu ihub.
Sätendavad päikselõõsas
sälgul vaigupiisad.
Surmahirmul aega mõõdab,
millal saag ta niidab.
Raske kanda ohvrimärki,
veereb vaigust pisar.
olles ahnusele märtriks
pole keegi visa.
*
Sa oled inimene
kes on mulle hetkega kalliks saanud
keda ma ei suuda unustada
ning kellest ma väga hoolin
Sa oled inimene,
Kellega rääkides tuleb päike välja
Sa oled inimene kes muudab
kogu maailma positiivseks
sa oled keegi kes suudab
teha oma ühe ainsa sõnaga tuju heaks
Kuid nüüd on aeg kus läbi sai meie sõprus
Mis olid vaid väheke aega
Aga Mis läbi see läbi
Kuid mu südamesse jääd alatiseks
Ei iialgi sa sealt kuhugi ei kao.
A.
Sa tulid unes
Sa tulid unes –
palud lambi läita
ja leinates
silm veega täita.
Ma pole ema
ega eksist arm,
vaid noorusmälestus –
ammune lavasarm…
Kuid praegu tunnetan,
et hoiad minust…
Kaost ennetan
ja räägin sinust:
su tinglik elutee
on ikka valla,
kas oled üleval
või kuulud alla…
Ei saada armastust,
kui pikalt palud…
Veel veidi kannatust!
Ma tean, et talud…
On tihti inimlaps
ju poolest pime
ka valges valguses –
see pole ime…
Ma annan lambi nüüd
su enda kätte
ja peosse surun virna
salvikrätte –
sest õppima pead ikka
omaette,
et mida tead ja t .....