Sõnale hiilgus leiti 20 luuletust
Valge sulg
Esimene asi, mis äratab üles
on linnulaul tinavile asemel
hing sees ja meel alles
atmosfäär teisel tasemel;
hauad dekoreeritud moonidega
lahkunu omakstel need rinnas
pärast nelja aasta tundidega
on rahu määr kõrges hinnas;
maailm põles, aga seeme mullas
mudaväljakust uuesti roheliseks
kolmas ja neljas ratsamees mõllas
industriaalne kurjus oli eeliseks;
kas on au pärast elu olemas?
mis neid lahkunuid mäletab
15 miljonit hinge puhkamas
mõni rõõmus mõni igavesti kipitab;
moonipõllul nähtud varje valgeid
nagu fantoomid rahutud
iga osapool tänab julgei .....
Lask võidupäevale
Las ma kuulen sõjakisa
vabariigi loodetud hiilgust
las ma kuulen, mida ütleb riigiisa
enne tuletormi algust;
tahan tunda seda väge
hävitamas enamlast ja sakslast
rünnates üles ja allamäge
maailm õpib tundma eestlast;
võitlus on vaba maa nimel
elus ja surmas me käsitleme
kestab õiguse ja uhkuse toel
sellised me oleme;
kuulen endiselt sõjakisa
seda soomusrongide möiret
tahtejõud on nii visa
tormijooksuga tehakse läbimurret;
see päev kestab igavesti
sügaval rahva hinges
südikus ja võit juurdus Eesti
mäletagem hiilguse kõrguses;
iseseisvus kutsub .....
Sirel
Vana laguneva maja juures korjab noor tütarlaps sireleid,
pool sajandit tagasi siin samas aias visati üheskoos tireleid.
Pehkinud puidu ja mõranenud klaasidega maja kunagist hiilgust meenutamas vaid sirelipõõsas nii suur,
selle põõsa taga on ajalukku vajunud kunagine uhke kuur.
Minu ema ema sai vaadata, kuidas ei kusagilt hakkas hiilgus tekkima,
minu ema sai vaadata, kuidas hiilguse sambad särasid, kuid vaikselt hakkasid pehkima.
Mina vaatan vana lagunevat maja ja viimast kunagise hiilguse sümbolit-sirelit,
minu tütar, kui peaks ta tahtma mulle tulla, saab eikusagil, kaaslasek .....
Anaalsed tervitused
Tagumine suu omab ka meelt
vahest väriseb ja röögib
see puhub pasuna keelt
tähendab, et vanaisa ka räägib;
kuna kõik inimesed oleme
väljast anaalsed tervitused juhtuvad
tagumise organiga ühineme
igas nahavärvis leiduvad;
vaagen väike, sa oled mees
ja tundub, et miksi tuleb taha
kui võõra noku sinu sees
siis on asi VÄGA paha!;
uroloogi juures vaadatakse nääret
et kas vähk juba kasvab
antakse igaks juhuks määret
kui tohter muud avastab;
näiteks hemorroidide puhul
annab müüa ravimi
tervis tähtis üldjuhul
aga, mis siis kui ei toimi?;
mõeldaks .....
Teadmatus ***
ei tea, kas tänada
kadunud aegade hiilgust
või selgesõnalist korraldust,
mis tookord mulle andsid
ma nägin sinu silmades oma isa peegeldust
see, mida tema kirjeldab on kui moos,
mis podiseb kuumaga tulel
sarnsus, mis tõmbab ligi
hommikud, mis täis õppetunnidesse ruttamist
ma seisatasin uksel ja mõtlesin,
kuidas saaks kord selle ümber pöörata
kas heldida nende tunnete müras
või visata keraleek staadionile
ja vaadata, mis saab kui paotab suu hiireke,
kellel on lõvi tunne
see kõlab nagu muinaslugu
vaadates tagasi, saan aru
mis süttiv leek selle laudlina lee .....
SKIBIDI - SKIBIDI peldik
Arvutimängud rikastuvad iga aastaga
igasugu huvitava saastaga
Rosalia Nextbot oli eelmine
ja uus Gmod õudukas on selline;
kus mingi ivelik irve vaatab otsa
peldikupotist ja peab mulle ratsa
silmad punnis ja hiilguses
uut tüüpi vastane oma kurjuses;
olen monstertrucki otsas seal
kus katusel raketiheitja peal
andmaks tina igasugustele
ja pean vastu seisma deemonitele;
muudkui huvitav tümm käib
kui ligineb selja taha nagu näib:
"SKIBIDI - dop - dop - dop - YES - YES - YES!
SKIBIDI - SKIBIDI - DIP - DEIP!
SKIBIDI - dop - dop - dop - YES - YES - YES!
SKIBIDI - SKIBIDI .....
Virumaal põrgu
Ilmataadil püksid kuivad
pole vaja tal pissile minna
päevad väga palavad
ei külasta vihm maad ei linna;
ja nüüd mõlemad Virumaad
virelenud palju kuumuses
kuivanud mets, paras praad
see jätkub leegitsevas hiilguses;
küllap polegi vaja jaanilõket
kui on Kirde - Eestis põrgu
looduse ees peab ilm tõket
kui niipea märga alla ei nõrgu;
nagu oleks Austraalias
isegi rannas vesi keeb
praegu suurim probleem maailmas
mida kunstlik kliimamuutus teeb
Soe suvehommik
Suvi on täies hiilguses,
pärnad kummardavad maani,
hommik piilub õhukese udu seest,
tasa sulisevad kraaviveed.
Pilved kui valged vatitupsud taevas,
õhk päikeses virvendab,
avanevad kullerkuppude nupud,
kaunid liblikad lilleõisi valivad.
Soe suvehommik peale hakkab
ikka linnulauluga,
kurb meeleolu lakkab,
suurest suvest rõõmu peab olema.
Saatmata kiri
Kuhu kadusid Sa mu südamest,
kuigi seisad täies hiilguses mu ees?
Nii külm on vaade Sinu silmades
oled justkui jäätunud mees.
Päikegi Su südant soojenda üles mulle, nii võõraks jäänud olen ma Sulle.
Millist süüd küll endas võiksin kanda?
Milline patt on Sinu hinge peal?
Sa siiski rääkida võiksid mulle, südant puistata.
Mul paljut öelda oleks Sulle,
tean, tõtt on valus kuulata.
Armastus täis on keerdkäike. öid pimedaid,
tundmatute liblikate tundeid
ja leeki. mis kõrvetab.
Jäägu see kiri mulle,
las lebada mu öökapi peal.
Ilma alistumata
Tead, et elu pole paigas
kui torm uuesti algas
ära ole teeskleja, vaid otsija
ning oma hiilguse leidja;
kuldne põld ja sinine taevas
seal maal on isepäine rahvas kurjaga samas laevas
nagu surm ja elu, mis malet mängib
nüüd 4 kuud stressi rahva õlgadele kingib;
ma tean seda tunnet
kui naabermaa lükkab rinnet
käib ta mõjusfäärist pääsemine
aga alati sellega kaasas põlemine;
verd ja soolikaid maanteel ja linnas
see saatuse hind Ukrainas
vabadus pole nõrkadele
vaid ainult julgetele;
jälle Karu püünisesse astus
ta väärt vaenlasega kohtus
Atamanil kurj .....
Sõjasarv
Kasakad jooksevad tormi
Ataman teavitab uut vormi
mis hakkab olema naabriga
kes tuleb kohale kurjaga;
alanud uus sõda
rahvas teab oodata mida
Karu saada loodab
valedega sisse sõidab;
nüüd kasakad puhuvad
sõjasarve ja vastu tulevad
poegi ja isasid igas vanuses
sinise taeva hiilguses;
läbitakse kollast põldu
ja ületatakse sildu
õlgadel Kolmhammas
saatus vabadust kutsumas;
on alanud Karu jaht
vaenlasi on täis laht
pressivad kokku oma huuli
kui neid tervitab kahurituli;
mida kuulda piiri tagant
ees seisab leitnant
kellel esivanema saabel vööl
vanaisal .....
Kevad taas mu südame on löönud lõkkele
Kevad taas mu südame
on löönud lõkkele.
Kallim, kus küll viibid sa?
Mu süda igatseb!
Kevade kui magus mesi,
mis voolab südame,
tunnetele annab voli,
arm lööb õitsele.
Tahaks hõisata ja laulda,
naerda südamest,
unustada murehetked--
Sügis niigi kurvameelne, kurb...
Täna kevad peidab ära
meelekurbuse,
välja toob ta oma sära,
täies hiilguses.
Tänan sind mu kaunis kevad,
et rajad teed õnneni!
Tervitan sind armukevad,
mul tunded kõik on laiali!
Mõtetes tagasi Sinna..veel ja veel
Tagasi ….sinna..veel
Kus kukub kägu ja lendavad linnud
Mõttes tagasi sammu ma astun
Üks kord ja ka see
On mõte, mis tunde loob varje
Mille taha peita võib ennast ja seda
Mille kõige pärast armastan ma teda.
Mille pärast, ma küsin iseendalt?
Kas õhu, või lõhna, äkki silmade värvist
Äkki juustest või embusest või hooips särgist?
Vahest ma mõtlen püksivärvlist…
Kuidas kõik on traageldatud ühte kokku,
Ühte suurde tunde rägastiku põlle,
Mille ma ise kudusin kuldkollasest niidist
Ja sinu käed on nagu siidist :)
Ja sa puutud mind ja vaatad sügavalt si .....
Viirastus
Nad kõnnivad seal, salamisi hääled sosistamas peas,
keegi ei tea, mis paberile veab need read, arvavad head,
kuigi juhtideks kasu ahned Orwelli sead, minema peab,
oodates bussi siin peatuses, read ise enesest tulles, sulle,
kes sa ei kuule, ega ära ei tunne, krimpsutamas kulme,
kui heli tungib läbi kuulme, läbi hämaruse, tänavalaterna,
punakas kumas hõõguva tule, lähedale-lähedale su juurde,
rinnus surve, silmuse sulgeb, kirjuks muutes, pihus muster,
mis hirmu tunneb, maast madalast, õudustest magalas,
närvihoogudest end tabamas, kui karjus kui sajatas,
kaela sadamas, .....
Gagarini päev
Külma sõja aastatel
nendel jürikuu kevadpäevadel
raadiost teadusuudist kuulame
et lennata orbiidile pole ulme;
kell 9:07 Votstok - 1 stardib
rakett esimest inimest impordib
Gagarini päev on hiilguseks
meenutame sündmust igaveseks;
108 minutit on ajalooline uhkus
Gagarin teadis mis temaga juhtus
ta polnud lõksus oma kosmuselaevas
vaid lõbutses UFO - tüdrukutega tähistaevas
Must majakas
Taevalaotusesse tähtede järele siruta käed.
Pöörases kiiruses lenneldes-valgust sa minemas näed.
Ühel hetkel on pimedus-ääretu tühjuse väli
Ükski eksinud Hing pole eales siit lennanud läbi.
Vahest näitavad teed meile kõverpeeglikildudelt peegelduv tähtede kiirgus
Justkui majaks öös, lastes tunda sul välise petliku hiilgust.
LJ
Andestan.
Mis peitub sinu klaas ilusas hinges,
kas oled kogenud tunnet,kui süda on pinges.
Need üksikud valu põksud mu rinnas,
kuid siiski,ma ei jäta sind,oled mu elus hinnas.
Andestan sulle mu arm,
sest oled parim,su hiilgus ja šarm.
Mäletad neid sõnu,kui olime kahekesti,
sina,mina me koos igavesti!
Marko Vaima