Sõnale hiir leiti 65 luuletust
Koledik
Ühel päeval metsa tuli õudne koledik.
Välja nägi üsna hirmus ja pisut imelik:
Jalgu on tal lausa kuus ja kihvad teravadki suus.
Keset pead nii suured sarved, seljas kasukas, mis soe on talvel.
Silmadki on kurjad tal - kaks on ees ja kaks on taga.
Vastu maad käib sahinal ta pikk ja okkaline saba.
Miks tuli siia metsa ta, ei seda keegi teada saa...
Kus on kõigi kaitsja karu? Sellestki ei saada aru.
Kõik loomad justkui kadunud - nad oma urgu pugenud.
Hirmutab neid võõras koll - äkki hoopis mingi troll?
Koledik teeb metsas ringe, trambib jalgu, kisendab.
Mitte keegi pole k .....
Sügis
Kuldsed sügislehed teel
puudeokstel lehti väreleb veel
minu hinges rõõm on sees
päike kulda kallab veel.
Rukkipõllul vili õõtsub
laiadel väljadel tuul lõõtsub
vana aidauks nukralt kiiksub
viljasalves hall hiirekene piiksub.
Meeleheitlikult vares kraaksub
kuskil kaugemal lendavad laastud
tasapisi elu edasi tatsub
suur lootuskiir sügisesse astub.
rohi kulust
rohi kulust juba
läbi on kasvanud
ülal lumepilvede asemel
kahused valged pilved
teed tahenenud kased
hiirekõrvul millegipärast
hüütakse säärast miljonite
aastate pikkust loomist
taeva all kevadeks
koos olla selles kulgemises
kus võilillel õies kollane leek
puudel heleroheline
suureks kasvab leht
Emajõe veega
pesed hommikul nägu
männikus õhtuti kukub
kaua kägu
meel ikka
ikka veel ära ei harju
kulu asemel roheline rohi
raagus kased hiirekõrvul
maja taga mäel hommegi
vihmamärg longus karukell
hing sellest hell
aina varem kardinate vahelt
hommikuti valgust tuppa nõrgub
pilk vaatamast voodist seda
tõrgub kevadtaeva halli kõrgust
Armastuses särab päike
Sa särad kui päike,
mis ere on taevas.
Väljas ilm morn ja vihmane on.
Sa ilmusid mu juurde
kui välk selgest taevast.
Laulan Sulle valust,
mis mu hinge peal on.
Vaikne on,
hiirepiuksugi ei kuule,
süda lööb õrnalt, pumm-pummadi pumm.
Rõõmupisarates on sinine taevas,
ühtäkki kadunud on pilvine ilm.
Kaelakuti koos, meil hea on olla,
valu ei olegi enam nii piin.
Rahulolematu
Tunnen kevadpungamõlkeid
tädi eLli luulelohus
kõlab kirkaid naerukõlkeid
homses praegu külmund rohus
Täditt alatasa vaevab
oleluse rõske raskus
äraolemises kaevab
sobrab tuleviku taskus
Närib hiirekõrvaootus
järve jäässe hilju augu
leiab unenägude seest sootuks
vastselt tärganud küüslaugu
Kahetsuse kaim on kange
suvi sõrmed ulatab
tunded säetud talihange
puhtaks poriks sulatab
Suve põhja hetkesoojust
surub sügisesse lumme
vihmailud saanud hoo just
hüüab talve vaikseid samme
Kalla armastuse viirust
kõrtsmik veel üks pilgen toober
kümme k .....
Unenägu 2
Eile õhtul hiljaaegu uinuma kui jäin…
Nägin jälle unes…rada võõrast mööda käin..
Oli tegelasi seal ….neid köitis ainult kasu….
Tegid kõike enda jaoks, et sellest saada tasu…
Hiired rotid hiilisid vaid juustu keldri manu…
Joodik poe ees ringi tuias …teda piinas janu…..
Rebane käis küla serval…tema piidles kanu….
Mina vaatama jäin naisi kelle pähe sobiks tanu….
No kõndis neid seal erinevaid…noori kui ka vanu….
Meist kavalpeadest igaüks vaid kasu pidas silmas…
Nõnda juba loodud ammust aega on siin ilmas…
Kui miskit head ja paremat .....
Mõtted...
Saatusega tihti..ma mängind hiirt ja kassi….
Ja ega elu ise pole hellitanud mind…..
On olnud võimalusi…ise käest need lasksin…
Ei andnud saatus privileegi…armastada sind….
Aga aeg eks möödub, parandades haavad
Mõtted nood ei liigu tihti sama teed…..
Hing ja maine keha lõpuks üheks saavad…
Aga mõtted ikka…..on sinu juures need……
Alex Jones: NWO mäng
OI TÜRA, JUHHUUUUU
sain omale jõulukingi
pole paremat ja muu
kui alla laadisin lingi;
maailma targim mees
võitleb dr. Fookeriga
püstol on tal ees
missioon algab laboriga;
selleks Alex Jones, kõikvõimas
zombiarstid süstivad autismiga
ja gei - konnad lobi öökimas
üleni roosad, vikerkaare sarmiga;
lase maha Bill Gates
kes tahab rahvaarvu kahandada
inimelu on äri tema arvates
miljardärist kurat vaja eemaldada;
LA's narkareid kõmmuta
ära väsi punkte saamas
jäta Mark Zukenberg ilma armuta
see reptiil teisest ilmast;
ratsuta kentaurist Joe Rogananiga
ja .....
Südame plekid *
Meie kõigi südames on plekid,
aga miks minu südames
agoonias hüüda appi
jaapani tantsuhiireke oma võimsas puuris
luues ise oma valikuid,
selgeks saab,
kellele haiget olen teinud,
keda riivanud,
nii k o h a l e jõuab see, et
tunneks kui süüdlasena, et
iseenda emotsioonide pimikus
ei suutnud olla piisavalt tasakaalus -
aeg õpetab
kurbusest pisarakeesid
puistada, kellele, milleks
jagada valusid nendega,
kes mind ei tunne
uduseks jääb pilguheit
veest nõrgunud paberilaotistel
nähes ometi uut algust
tasakaalu, rahu ja mõtteselgust,
seda kõike, mida üks .....
Kuidas jälle Juku raha teeb
Sügisvaheaeg ja Halloween ukse taga
ning Juku lihtsalt ei maga
tal mõte teenida pappi muudmoodi
selle asemel, kui minna tööle poodi;
kord mängis lapselapsena vanamehele
tegi tillitõmmet sellele dementsele
vanadekodust koos Mariga käisid külas
ei õnnestu enam, vanakesel perse mullas;
porno müük luhta läks samuti
issi ajakirjad ehmatas ära vanamuti
aga kui uuesti vanemate tuppa poiss astus
tuli kapi alt välja ta vastus;
võttis kompressori ja täis puhus kummid
ehk siis eri värvi kondoomid
kleepis smailisi, nahkhiiri ja tissidega naisi
ja muid uhkeid erootil .....
Teadmatus ***
ei tea, kas tänada
kadunud aegade hiilgust
või selgesõnalist korraldust,
mis tookord mulle andsid
ma nägin sinu silmades oma isa peegeldust
see, mida tema kirjeldab on kui moos,
mis podiseb kuumaga tulel
sarnsus, mis tõmbab ligi
hommikud, mis täis õppetunnidesse ruttamist
ma seisatasin uksel ja mõtlesin,
kuidas saaks kord selle ümber pöörata
kas heldida nende tunnete müras
või visata keraleek staadionile
ja vaadata, mis saab kui paotab suu hiireke,
kellel on lõvi tunne
see kõlab nagu muinaslugu
vaadates tagasi, saan aru
mis süttiv leek selle laudlina lee .....
10 000 kulgemist
hilinenult märkad
kümme tuhat kulgemist
korraga on taeva all
olgu päev päikest täis
talvel madal hiirehall
kõik asjad on olemises
leidnud omale koha
kellanupp maja välisuksel
käokell köögis
puuriit räästa all
suve lõpus õitsema
hakkav astrite peenar
saun pisut majast eemal
mis siis hetk kulgemises
võib minna katki
lasta ei taha ajast lahti
ka siis kui enam
sa ellu pole armund
on igavene tema kulg
taeva all päikese
põlemisest valguse
pillav tulv
Elu oli "vale"?!
kõik mu suhted olidki ehk valed
valedel alustel valedel kokkulepedel
teiste soovide järgi painutatud
ja kui tegin lõvist kisa
siis hakata ettekäändeks tooma mu hallitooni kleiti
hiirekesed nii ei tee
kuidas teine saab anda hinnangu
kui ma isegi olen veel kahe vahel,
kas ma pole mitte draakonite munast sirgunud isend
sa näed ainult seda, mida sa koged
ja kogemine on puhtalt subjektiivne
isegi kehalised märgid ja tajud,
mida arvad, et nägevad, võivad olla sinu mõistuse manipulatsioon
seega, kuidas sa usaldad midagi, mis tundub nii õrn ja hea
võib-olla vähe oled va .....
Jokker?!*
kaardilaud ei valeta
ja võin ka jokkeriks hakata
ja naerda oma eksimuste üle
peksa saamiste üle
valede uskumiste üle
võin naerda ja mitte mõelda,
mida teised samal ajal mõtlevad
sest hulluses on teatud geniaalsus
mitte enam olla puudutatud, vaid olla puutumatu
minule jaotati need kaardid
järelikult mängu kestel on need minu mängitavad
seega ma mängin kas geniaalsust või hullumeelset
minu valik
võid piinelda aastaid
aga oma hiirekese häälega ei tõesta sa neile mitte midagi
vastupidi
nad saavad sellest jõudu ja indu juurde
porimatt, kelle peal tallata
kui .....
Igatsus Sinu järele*
Igatsus Sinu järele
on pisaratest tugevam
kiivam on see lend
kui tulles libikana
saaksin olla nahkhiire kuues
kuhu tulla liftiga alla
sinna, kuhu kaarik enam ei sõida
ja sa õpetad mulle teed
küllap põleme üheskoos tuhaks
ja sedagi suure ookeani rõõmu sees
armastan ja igatsen Sind
kuigi Sa ei tule
ma ei saa endale Sind keelata