Sõnale hiline leiti 48 luuletust
Ilmaolud
Kevad jäi lumehange kinni
ei leidnud ta lumest oma kingi,
liblikatega kleidist hoidis jääkild kinni,
kuldkiharatega lumehelbed mängisid.
Kevad kurvalt vaatas ringi,
põsilt pisarad voolamas,
paistaks üksik päiksekiirgi,
mis põsilt pisarad kuivataks
Kuid lumi ei veel minna taha,
istub kukil kevadel,
viimseid helbeid maha sajab
Päiksel võim on viimane.
Kevad on kohal alati
Sind uskusin, kui ütlesid:
et tulen Su ellu tagasi
puhtana ja uuena nagu kevade.
Sind uskusin, kui ütlesid:
et teel takistusi pole enam,
kõik saab olema kaunis kui kevad.
Sind uskusin, kui ütlesid:
et toon päikesesära tagasi Su ellu
ja uue alguse saab me õnnekevade.
Sind uskusin, mul avatud oli
südamevörav Sulle.
Kuid ühel päeval teada andsid mulle,
et ei kingigi seda kevadet ma Sulle.
Kevad liiga hiljaks jäänud on,
jahenenud mu tunded.
Olen nagu tuulispask,
mis üle välja käib
ja eneses ei ole ma niiväga kindel.
Minagi ei ole selles kindel,
kas tahan .....
Rahu
Linnast tulin, läksin metsa,
aeg see oli hiline,
otsisin seal mõnda oksa,
taevas oli sinine.
Jalutasin, leidsin oksa -
nõnda suur ja tugev see,
astusin siis kännu otsa,
mis seal kõrval pehkind veel.
Sirutasin ennast üles,
hingasin siis sügavalt,
hoidsin puul ma kinni ümbert,
hakkasin siis ronima.
Ronisin ma oksa peale,
istusin seal vaikides,
mõeldes halvale ja heale,
elu üle vaagides.
Olles peidus puude süles
lehesahinate sees,
leian ennast jälle üles
iseenda hetkedes.
Kiire elutempo see
ei lase ennast laadida,
tulen ikka jälle veel,
et rahu, vai .....
Kirik ja minu tähendused*
Veider laulda ühel aastal "Jõuluinglist"
teisel aastal "Ühest ööst"
samas kirikus
erinevate armastusluuletuste taustal
Olin kindel, et oled hilineja tüüpi
juba alguses pidin sööma oma sõnu
ja hämmastuma vastupidiselt eelarvamusele
Kui vanadus lööb prilliklaasid värelema
ja pisar tikub silma
siis mõtled, et kus veel
kohata oma armsamat kui mitte kirikus
kus on olnud su vanaema, su isa
seal, kus on olnud su eellaste tee
keegi ei räägi meile sellest,
mis saab siis, kui aastaid on mööda läinud
kuidas tegelikult tühiseks muutub
solvumistest läbikogetu
.....
Jõuluks koju
Tõid lilled ja liblikad
mu talvisesse tuppa:
Panid lumelilled aknale
ja kõhtu paabusilmad.
Ja ütlesid, et võin Sind
kasvõi igaveseks võtta
ja alatiseks unustada
liiga külmad ilmad.
Sa tulid minu juurde,
oo hilinenud Nipernaadi -
kui olin uhkelt juba
soojuseta harjunud
ja üksinduse...
öösse välja karjunud!!!
Nüüd taas näen
Su lumelilli oma aknal
ja usun,
et need varsti jälle sulavad,
ja paabusilmad kõhus
olen ehmatanud vakka,
sest tunnen mõistust
koju tulevat.
Nüüd palun:
võta oma lilled,
võta liblikad
ja haara kaasa kulunud kitarr!
Need .....
Arvuti kirjutatud Top Gear: Magalufi reisieri
Eelarve kärpimise tõttu, kasutas trio Ryanairi
mis nagu looomulikult, oli hilinenud
aga mehi see kõige rohkem ei häiri
kui lennuk ise haagissuvila moodi välja näinud;
ja reis oli kallis ... Clarcksonil lendas katus seda maksta
May kilkab rõõmsalt: "Oleme siin, oleme siin, oleme siin!"
närvis Clarckson tahtis end sealt alla hüpates päästa
sest tema jaoks on check - in tüütu ja lend piin;
läksid mehed randa ja seal vedeleb Boris Johnson
ja pikemale mehele meeldib oma iidoliga hängida
Clarckson: "Oh saa! Seal seksikas mees on!
Kuule, armsake, kas ma saaks su Roblox .....
Tingimusteta
Läbi unenäo
ja palavikulise valu
ma nägin Su ema malbet naeratust,
kes oli nii vastuvõtvalt siiras,
et ma tundsin ja teadsin, et olen hoitud
Keegi hakkas rääkima, et alustasime justkui koerasabast
oma valede mustrite rägastikust,
aga ometi oli seal pildil ka keegi lapseootel naine,
ja minu süda oli avatud
mu süda oli avatud pakkuma Sulle võimalust isaks saama,
abielluma, teha mida Su hing ihaldab,
põhiline, et oleksid õnnelik
Ja selles palavikulises unes,
tundsin, kui tundmata teadmata tingimusteta armastus
sisenenes minusse
või oli see appikarje Sinult,
mi .....
L o b a I
kust sina tunned minu vanaisa,
ja miks mina tean su vanaisa,
nimepidi -
ma lootsin igati, et mina ometi
seda ümbriku ei sulle ega talle edastama ei pea
see kõik muutub kuidagi liiga läbipõimunuks
või ongi see 5D millest räägivad
või oli see ammu juba nii
et ülikooli lõpuaktusele tuled
raamitud õlimaaliga minust
me ise lõime selle reaalsuse
nagu maatriksis
ja nüüd need teised,
korraldavad oma käitumist selle järgi
justnagu nad teaksid
ei julge sugupuud uurida,
äkki avastan midagi,
mis on liiga lähendane, et endale tunnistada
äkki sa oled hoopis mu ven .....
Tuhmuvad tähed
Tuhmuvad tähed, nii kirkad.
Erksate aegade kurb vari.
Inimesed liig virkad,
ent ennast ei hari.
Et näidata oma võimu,
rajasid postid, mis vargsi,
võtavad aina tähtedelt lõivu,
varsti tuled kinni plaksti.
Peagi pole enam tähti,
siis tuhmub ka minevik,
mil neid samu tähti nähti.
Jääb vaid lavasoojendav videvik,
kellele järgneb pime vaikus,
tabav hiline kahetsuse rõskus.
Tuhmunud tähed, nüüd nähtamatud.
Vahel siiski vaatama satud,
neid tähti, mis olematud,
lootes ehk üks sisselülitatud.
10 000 kulgemist
hilinenult märkad
kümme tuhat kulgemist
korraga on taeva all
olgu päev päikest täis
talvel madal hiirehall
kõik asjad on olemises
leidnud omale koha
kellanupp maja välisuksel
käokell köögis
puuriit räästa all
suve lõpus õitsema
hakkav astrite peenar
saun pisut majast eemal
mis siis hetk kulgemises
võib minna katki
lasta ei taha ajast lahti
ka siis kui enam
sa ellu pole armund
on igavene tema kulg
taeva all päikese
põlemisest valguse
pillav tulv
Ma otsustasin*
ma otsustasin, et ära täna tule
ühtegi bussi enam ei liigu
ja Lasnamäelt teise linna otsa sõita
taksokuludega oleks pere eelarvele kahjulik
vahel mõtlen, et miks mina
tunnen seda, mida teised elavad läbi
justkui ma elaks teiste eludes
samal ajal ennast trotsides ja taga ajades
et ma ei soovi olla osaline probleemides,
mis minusse kuidagi ei puutu
aga ometi - empaatide ilu ja valu
nii palju sõltub elus otsustest
ka nendest väikestest, mis on automatiseeritud juba
su käeliigutustes ja mälusoppides,
mida närviimpulsside ülekande saatel edasi antakse
põhiline on, .....
Päästja mentaliteet
tahtsin oma perekonda ära päästa
aga lõpuks
kui olin ise tervise tõttu
haiglavoodisse surutud
sain aru, et ma ei saa päästa neid
kui ma ennast kõigepealt ei päästa
ma olin terve elu elanud vales usus
et ma olen võlgnik
et ma olen puudu
et midagi on kogu aeg, mida ma pean tagasi maksma
justkui nagu oma ema-isa pattude pärast
et mina olengi see "süüdlane"
keda maailm või universum võib karistada
isegi totrameelsusest olen öelnud
ennast ohverdavaid lauseid,
karistage mind, aga mitte teisi
milline endast lugu pidav
ja ennast armastav inimene teeb nii?
mitte, .....
Vari ja Valgus
ma ei tea,
kas see on hea mõte
mul raha saada
sest mulle meeldib ju vaene olla
nii mõtleb vari
suured tehinguid muidugi
las nad jääda
lase lahti
ja jää ikka oma vanasse rattasse
nii on sul kõige parem
nii mõtleb vari
ära hakka suurustama
et saad ilusa elu
nagunii läheb kõik halvasti
nii mõtleb vari
ära unista
sa ei jõua kaugele
sa kukud kiiremini kui kustuv täht
nii mõtleb vari
ära lenda kunagi
sa võid alla kukkuda
ja siis saad haiget
nii mõtleb vari
põhiline, et sa jääksid samasse tiiki
et kuskile merre või koguni ookeani ei läheks
.....
Naise arhetüübid
Kui ma olin kuuene või noorem
õpetas ema mind kartulit koorima
ja ta toitis teadlikult minus "perenaise" arhetüüpi,
et ma ei jääks hätta peremehe valikul
ometi, on vahel tunne, et ta aastaid ja aastaid pettub
ega ole valmis omaks võtma mingi kandidaatide valikut
Aga ma olen kannatlik
Ma olen kannatlik nagu Penelope, kes ootas Odysseust
Kuigi ma olen pidanud ennast üsna kärsituks
on välja tulnud, et tasane meel ja meelekindlus
on mõned mu trumpidest
Oht on, kui ootad ja ootad, siis ei leiagi
sest su pea on kuskil kõrgustes ja puudub kontakt Maaga
Ideaa .....
Mälestus
Väiksena ma olin väga loov
tegin ise laule ja
jooksin koos rebastega, mitte huntidega
Orienteerumine meeldis
poiste seltskond oli põhiline
alati mõisa peale, alati võiduni välja võimalusel
Ma võtsin tabureti
see oli minu "Laulukarussell" laulsin seal oma laule
surnud vanaemale ja vanaisale,
sest lapselik vaist ütles, et nad kuulevad
laulsin ka surnuaias hauaplatsil
see oli minu jaoks loomulik
Kui sina sõidad vanaemale-vanaisale külla,
sõitsin mina kalmistule
selline oli minu kui eelkoolilapse elu
Ei tea midagi vanaema kohevatest pannkookidest
või .....
Hilinenud suudlus
Pea noorus jalutan läbi tühja tänava,
Kurb mu süda ja üksik on hing.
Jalutan justkui juba terve nädala,
Ümberringi vaikus, ei tee häält mitte üks lind.
Mõtlen, mu purunenud süda ei saagi terveks,
Ei taha seda valu enam ma tunda.
Mõtlen veel head ja see jääb mu viimaseks palveks,
Palun näita mulle valgust ja seda õiget suunda.
Tõstan veel pead, kuid olen kaotamas lootust,
Näen tänava lõpus üht heledat varju.
Lähenedes hajub kõik pimedus sootuks,
Järsku kõik muutub, kas üldse harjun.
Sa tulid mind päästma, Sa oled mu ingel,
Ise samamoodi räsitud .....
oma õele
siis kui valgeid pilvi
läheb taevas
puudelt elu haljust
alla nõrgub
iga hetk on kuldne laegas
olemine saab juurde kõrgust
meel vastu võtma
tõrgub surma
inimese inetust
et ilu habrast hurma
neelab pimedus
*
üks oleks hing
kellega koos olla ajas
kallistaks kes su elu
aastaid see karje
taeva all kajand
ime et hing
üldse on elus
ärkab hommikul üles
tuleb päeva kaasa
hetki hoiab süles
mõnda neist ei haava
*
ka mina vananen mu arm
mind maha jätab sarm
ja hilinenud õitsemine
kuis olin arg
öid valgeid kartsid meeled
justnagu linnud parves .....
plikaeas
ma salaja vaatasin Su tuba
kus vaas laual värskeid
astreid hoidis
kardinast aknal
hommik tuppa hilineb
patja mis igal öösel
puudutab Su tekki lina
kuum on saladustest
oli armas mulle see päiksest
kiiskav kohtumine
kapp nurgas laua ääres tool
mu oma kohmetus ja puna
kui äkki uksel õhetades seisid
me pilgud olid ehmunult koos