Sõnale hind leiti 235 luuletust
metsikloom
mu hoole risti lōid koos armuhaluga
kuid ega ma ei kaeble, ka ristist tuld saab sütita
saan kibuvitsakrooni okkad pähe lajata
ja naelte risti käsi vett mu suule tilgutab
mu unenäode hekid need on metsikloomi täis
ja jagub neiski hetki mis hinnaline näib
hea tea mu süda sale, ei rasvu kibe meel
ma kalliks hindan kōike, mis koos me käidud teel.
puts.®
turris hoor
kas on keegi veel mu ees
kes käind sama kitsast teed
samad viisid, samba rütm
orud mäed ja jäätund nutt
kas poeedi süda teab,
miks tal valutavad read
mille käsi käsikirja katteloore eemaldab ja seab
teekond tuhast tindine
vōitlev sōna keerleb, keev
vabaduse viirastused vabandustele
elu hindamatu loom,
vahel taltsas, turris hoor
kunstnik hingepuru tähehaaval tähtedesse koob.
puts.®
Pläraleerukedaaknapealteileitud
Tindist imbunud vihikute saaga,
pastakas mis mu tähelepanu ja käe
suutis ärandada,
äratab ta mu harva,
unistuse-tõsiduse, luulest,
nõnda tugevalt ta kulgeb,
üle valgete tühimikke,
immutades arusaamise mustrid,
kavandile,
läbi vastandlike, samas lihtne,
see kuidas õitsema viljeldab lille,
Enamik kes selle tindiga kohtunud,
on suht kindlad, et ta on osa mu käest,
lõbusast väest, õdusalt päev.
mööda lüüriliselt taas mul läeeb,
ja ma teda iial ei pilland,su kohtulikku hinnangut
lihtsustan virkalt,eesmärki mida ma silman, virutan kirja,
nõrgukeste hala mind .....
Kurbuse ilu
Muredest murtud on meel,
kõik äkitselt justkui nii tühine.
Tajun end kulgeval teel,
kui osana kõigest, mis ümbritsev.
Ei ole mõtet ses retkes,
moraali, motiivi, ei sihti.
Kõik lihtsalt siin ühes hetkes,
hinnanguist raputund lahti.
Sõnad, mis varem ma tõlkisin,
muutunud hääleks on, kõlavaks.
Pilk mida varem vaid hindasin,
muutunud silmadeks, elavaiks.
Ununend kibedus kurbusest.
Väsinud meelest läind valu.
Vabanend murede embusest.
Nüüd ruumi on märgata ilu.
Isamaale
Küll olid võõra võimu all,
Sa, Eesti, mitmeid sajandeid.
Sa tasa ja targu talitan'd,
Ja oma rahva säilitan'd.
Sa hoidsid kodumullast kinni
Ja hoidsid oma peresid.
Sind võõrad tuuled kõigutan'd,
Kuid nemad Sind ka viljastan'd.
Sa sõja maha pidasid
Ja iseseisvaks sirgusid,
See maksis Sulle elusid.
Kuid varsti Sa kõik kaot'sid.
Ja siis Nõukogu võimu all
Sa olid aastakümneid veel.
Ent siis said vabaks relvata,
End vabastasid lauluga.
Ei seda kauaks jätkunud.
Kui Sinu piirid lahti said,
Siis ärimehed Põhjamaal
Su majanduse üle võtsid.
Kui võimule sai .....
Elutee
Kuhu viivad meie teed
Kui käänulised need
Kuhu tahame me jõuda
Kui edasi on raske sõuda
Miks paljaid sõnu ütleme
Mitte tegelikult mõtleme
Miks ei hinda mis olemas
Mitte seda mis minemas
Et vaid ainult õppida on need
Ehitatud meie kurvidega teed
Siis viimaks mõista, et saabunud
Kuhu tegelikult jõuda soovinud
Kauneid sõnu ilusaid lõpuks ütleme
Seda hinges hoiame ning tunneme
Ei kunagi muretse mis tulemas
Seda naudid mis praegu olemas
lōputu poeesia
kas julgen end viia endaga
surnuist tōusta ja emmata eluga
ristilt laskuda ja mitte seal rippuda
elu kartmata, eluga riskida
maksta hinda mis maskiall peegeldab
elu lōnga mis kokku on heegeldand
varjusurmavast varjust teelt väljuda
hingepōhjatust hingata himuga
August Puts
hingetōmbe väärtus
hindamatu hinnaga on hingetōmbe väärtus
hirmu himu argipäevas südamele jäätub
vōbisevad vōltsid vōtted silmeette loodud
murekortsud vagudena otsaette toodud
lillelōhna nuusutades vingugaase haistad
käega muru sōrmitsedes piimanōgest paitad
silmapaari anuvalt kui taevapoole laotad
jumalate templikojas küürud selga taotud
Mul ei ole palju vaja
Ma olen siin, et sind armastada,
armastada tingimusteta.
Mul ei ole palju vaja,
et tunda end õnnelikuna.
Loevad väikesed asjad,
mis mind panevad mind tundma,
et tahad olla päriselt minuga.
Armasta mind paremini, kui varem
hoia mind veel enam kui enne
armasta mind nii, nagu ealeski
pole teinud sa seda varem.
Las ma rahustan maha
sinu sees pesitseva elajase
las ma juhind sind,
ja vaatame olevikku, mitte kaugemale.
Wow-wow, this pleasure race went through my veins and straight to core
Sincere and warm, sensual and slightly crafty
This venturesome adventure, made myself to go, bit beyond.
Behind my pain, open up a bit
Hahaa, just to gain another fucking hit
To free fall and drown
But then again I´ll rise and play the fire games.
All those times I´ve been afraid, now I spit to this two-faced kind
It felt so good, it relieved the blablabla inside my brain.
Its such a gain, but shame on me if I wont again regain....
1042017 Janek V.
Elu kiirteel...
elu kiirteel ruttame ajas
annaks aeg hetke peatuseks
hüüda häälega mis kajas
ehk teeks me möödunud veatuteks
anda luba saatusel vaadelda
piiluda su teedel ja merel
kas mõistlik on õnne eest maadelda
seni kuni huuled ja rusikad verel
lollusest uskuda uskumatut
vihaselt võidelda vastu
eksides endale lubamatult
kes nii su kaitseks välja astus
anna aega ajal end sättida
ära hinda vaid tänast hetke
üle piiride vahest ehk läheb ta jaa
ainult selleks et kaunistada retke
Esimene kohtumine
See päiksekiir mis ùleval paistab
See hetk kui suudlesid mind
Su kaunid silmad
MIS vólusid mind
See hetk kui särasin
siin
Su soojad kallistused
Neid just ihkan
Su ilusad huuled neid kogu aeg hindan
Tahaks sulle öelda armasta mind veel ja veel
Su lóbusad naljad
Mind veelkord ajad naerma
Sind suudelda soovin
Su kätevahele soovin
-Gerda
Kas iga hing on sama pind?
Las ma süütan tule,
Ning vötan ette järgmised luule read
Panen kirja oma mured
Mured... Mida keegi teadma ei pea
Ma igatsen teid köiki...
Jah... Ka teid kes teinud mul haiget.
Jookstes läbi rägastiku ristipöiki.
Üritades säilitada möistust kainet
Eriti igatsen ma sind
Teades et mind sa ei igatse.
Mis on selle elu hind?
Langedes tagasi täielikku masesse.
Ma küsisin sult mis on elu mötte!
Sa ei vastanud...
Küsisin sult mis on elus püsimise vötted.
Nüüdseks olen lihtsalt maha lastud!
Küsisin miks elus ei vöiks olla rohkem sind!
Sa lahkusid!
Küsisin miks .....
Elu pind
Elu hind
See maapind
Raiskame aega et tappa enda hing
Sest önne otsides
Me saatust trotsides
Me halba "ennetame"
Kuni jöuame enekani
Ehk keegi kunagi
Ehk tulevikus kuidagi
Saab keegi aru
Ahh jälle ajan ma oma joru
Miks nii vöimatu on leida önne?
Kukutades päevi, kulutades tunde
Ehk keegi kunagi, kuidagi. Saab aru et mul on ka sees Süda
Ja igavesti, igavikku ma vöiks armastada teda!
Ehk keegi kunagi saab aru mis on mu hing
Ja et siinsel kohal pole minu pind
Mis on see önne hind?
Miks siin nüüd pole sind?
Miks önn lendab kui lind?
Otse lennuki otsa, ja .....
Kompensatsioon
Rahaga kompenseeritakse surma,
tuhandeid kurbi hingi.
Nutavad, ohkavad piinades,
nähes maailma kokku varisemas.
Me lõhume siit ja veidi ka seal,
et ehitada papist kindlused
metsade varemetele.
Pisarad, pisarad,
sest langes aktsiate hind.
Võitleme kõigi vastu, iseenese poolt.
Lõpuks leidmata
infoväljade prügimäelt iseennast.
Sureme hirmus,
et see on veel hullem
meie elupaketist,
mille limiit sai täis.
Raha ei osta meid välja.
Siit enam mitte…
supp
miks vahetasid
leiva
elu vastu
kübemed su väljasid
ei toida
kakadeemikud ei treeni
loomavaistu
ööliblikate päevad
seal ei
koida
piirmäärasid ja narratiivi-jama
pritsib tülikooli
iga luku august
saad pihta tihti
lapik-pika puuga
kui õiglaselt ei
hinda hinge-
kaugust
no mis me jälle
tollest
tühjast õunast -
ka koorituna kukub
vastu päid
määgime vaid oma
lahjast lõunast
vaikides lastest
kes meil sündimata
jäid
Sanya
Meelespea
Sa ära ole üksi kui on valus
kui südamel on raske, hinges piin.
Tean, et Sa vapralt seda valu talud,
kuid mina tahaks olla abiks siin.
Sa meeles pea, et selles päevas hallis
on tundmatuid, kes tahaks tunda sind,
on sõpru, kellele Sa oled kallis,
jah - sõprusel on kullast kallim hind.
Raske koorem
Nii raske on öelda
Et ma olen Sinusse kiindunud
Sa oled põhjus, miks elada
Kuid liiga kallis on see hind
Ei taha ma kaotada Sind
Kui avaldan kord tõe
Mu südamel on raske koorem...
Ma tahaksin öelda Sulle nii palju
Kuid kardan ainult halvimat
Sa oled kaunim Inimene
Kes pakub paradiisist parimat
Aga ma tõesti ei suuda enam
Sinu olemustki ma imetlen ju iga päev
Ning pikisilmi ootan, mil me teed taas ristuvad
Kardan Sinust lahkuda
Kuid ma ei taha Sulle haiget teha...