Sõnale hing leiti 2307 luuletust
Hing
Pole kellelgi valikut antud,
vaid olla siin ilmas lõputult,
läbi erinevate kehade kantud,
hing rändab läbi aja ajatult,
olles looduses väike ja suur,
luues head, kuid vahel ka halba,
olles tormides räsitud puu,
mis hellalt Sind tuule eest varjab.
On hingi rändamas varjatud rajal,
saatused neil mitut sorti,
on kõigil vaid armastust vaja,
mis parima välja neis toobki.
- Tarmo Selter -
2022
Hing
Iga hing on imeline,
olgu vana või siis noor.
Iga sünd on tulemine,
uusi kogemusi toob.
Kui Sa kuulad hinge kõla,
hingekeelte muusikat,
tuleb osata vaid seda
endalegi tõlkida.
Hing see juhib sisetunnet
läbi Sinu südame,
olgu täna või siis homme,
oma hinge hoia veel...
- Tarmo Selter -
Hing sul ikka helendab
Süda soe kui ahjukivid
Hing kui hele taevatäht
Sa meie elus helendasid
Sulatasid südameid
Kui tuli tugev põhjatuul
Lõi su lokid lehvima
Hallaga su hinge peksis
Süda hell ei heitunud
Tuli tali, pakane
Jäätas kauni südame
Keha kerge vandus alla
Hing sul ikka helendab
Hing
Vahel mõtlen oma hinge peale,
rännuteeks ta valmis sean,
raamatutest otsin tõde,
kas paradiis on olemas.
Pesen puhtaks oma hinge,
halva välja raputan,
aga kas ka hingepõhja
küünin küürima.
Nüüd on kergem,hommik helgem,
meelerahu otsata,
pole jõudu ennast pesta,
seda pole vajagi,
mina jään ju enda kesta,
hing see rändab edasi,
ja sünnib kuskil uuesti.
Õnnelik hing ...
Kui seisad õrnal , armu lootus pinnal,
vaid unistustes loodud õhulossi ees.
Ja märkad , kuidas keegi juba sees,
sinu õnne naudib reaalset täiel rinnal.
Ajad hingevalus , pea mööda läevad,
üksindusse vaid ära nukrutsema jää.
Su õnn toob imelise uudise sul hää,
uus armumine , kaunistab te päevad.
Puna palgel lihtne ilu , seltsiv , sõbralik,
ka varem silm teda ümbruses märkas.
Hinges , tuleviku lootus helge tärkas,
nüüd armastus , teid embab õnnelik.
Hansi!!!
Mere hing
Kaugel taamal kuulen ma,
kohinat mis kutsub mind.
Ma astun sammu,
astun kaks.
Veri muutub paksemaks.
Jääkülm piir,
see puudutab mind.
Lõpuks tunnen ma sind,
nüüd kui oled mu ümber
satun ma vôrku,
mida vaikselt punusid.
Ma vajun ,
vajun põhja.
Kaks jalga saavad üheks,
süda aga murdub kaheks.
Mind võtnud oled sa,
Sa võtsid mu meri.
Ei kuule enam kohinat.
Ei tunne enam sooja.
Nüüd tunnen vaid sind,
Mul kadunud ehk hing.
Avatud hing
Kohvreid pakib sinu mees,
kel äkki lapse-põlved alles…
Parem ära seisa ees.
Uks hinge-pärani tee talle.
Kui tal ei ole liivakasti,
milles mängust unistab -
las ta minna, kuni elu
teisipidi tunnistab.
Kui on ikka vaja, kes ta
kingapaelad kinni seoks -
las ta pusib omasoodu,
kuni muutub meheteoks.
Ja kui sina ikka alles
tahad olla emme eest -
ära imesta, kui poja
saad ja mitte meest!
/Mari Uri/
hing olla ei taha lahus
hing olla ei taha
elust täitunud hetketest
kogu aeg lahus võõras neile
liblikaks nektarijanus
sinust eemal kes
õielt õiele kergelt lendleb
vahel üleni olla
tahab mõne hetke sees
nagu kuuvalguses
lumelagendik
järv täis kuppude
kuldset õitsemist
seepärast sõnadega hetki
kinni püüan pihku
see ongi mu ainus
päris rikkus mida
rooste ei söö koi riku
