Sõnale hing leiti 3151 luuletust (pop)
Õnnesoove
See sünnipäev, sinder, on selline päev,
kus õnnest sul kokku kantakse mäed
ja suurima rõõmuga ulatab käe
ka see, kes sind iga päev näeb.
*****
Olgu sul päikene südames,
tulgu, mis iganes tuleb.
Saatjaks olgu sul eluteel
tuli, mis südames põleb
*****
Ta tuli ja ta silmis naer,
kukkus kildudeks lillede sisse.
Ühe aasta tõi juurde see aeg,
jooksis sellesse hommikusse.
Täis õnne ja armastust süli,
veripunased roosid ta käes.
Läbi lume nii kahlates tuli
naerdes – su sünnipäev!
*****
Ole õunapuu õite valgus,
mitte lõpp vaid alati algus.
Ole kastanikà .....
Kevad
Kevad see vuliseb,
veekene suliseb,
kadumas hanged ja jää...
Päikene sulatab,
kiirega ulatab,
tärkamas maailma näed...
Kevad on südames,
hinges ja silmis,
õisi siin tärkamas näen!
Mõtlen, kas ongi see
unes või ilmsi,
ma laulan nüüd kevadele...
Noppides õisi
siniseid, valgeid,
kevade ilu on see...
Rohelust lehtedes,
uus lootus hingedes
äratab headust me sees...
Tarmo Selter
Ilusat sünnipäeva
Ilusat sünnipäeva sulle,
sinu auks ma uhkelt puhun seebimulle.
Täna pead sa kindlasti lööma lulli,
vahet pole, kas püüad kirja või kulli,
Täna saagu sa palju kingitusi,
ja sulle kõige armsam inimene, kinkigu üks suur musi.
Olgu see päev hästi päikseline ja ilus,
isegi kui istud puude embavas vilus.
Täitugu täna viimane kui sinu soov,
olgu päikest ja õnne täis sinu hingehoov.
Täna ei või keegi sind sikutada,
sinu kõrvu peab jõudma naer ja lõbus jutuvada.
Täna viigu sind, su mõtete laev,
sinna kuhu ei ulatu mured ega vaev,
sinna kaunisse paika, .....
Eesti muld ja Eesti süda
Süda kuis sa ruttu tõused
kuumalt rinnus tuksuma,
kui su nime suhu võtan,
püha Eesti - isamaa!
Head olen näind ja paha,
mõnda jõudsin kaota,
mõnda elus jätta maha -
sind ei iial unusta!
Sinu rinnal olen hingand,
kui ma vaevalt astusin,
sinu õhku olen joonud,
kui ma rõõmust hõiskasin,
minu pisaraid sa näinud,
minu muret kuuulnud sa -
Eestimaa mu tööd, mu laulu,
sul neid tulin rääkima.
Oh ei jõua iial öelda ma,
kuis täidad südame!
Sinu rüppe tahan heita ma
kord viims .....
Parimale Sõbrale
Võõra mehe sulgedega ennast sa ei ehtind
Olid justkui tavaline, õitsemiseks arg
Sinu jaoks ei olnud olu, ainult Elu kehtis
Sidunuks su enda külge, kuid see olnuks karm
Vist ei teatud ühtki sinu hingesisest soppi
Sinna oleks olnud vaja leida mõni tee
Olid loodud vabaduseks- kes end sinna toppis,
ahistas su indiviidsust, kiindus, tahaks veel
Möödakäijaid täheldasid, nägid nende selga
Tulemine toimus korraks, minemine jäi
Mina mäletan su nägu, inimest, kes pelgas
arusaama, et on Ingel. Minule nii näis.
(Heliriin Puistamaa)
Perelisa
Pardipoja prääksumisest
kurdiks küll ei jää.
Väikse tita vääksumisest
sulab hingejää.
Seda ongi vaja –
laste lalin, kisa…
Õnnest õhkab maja,
saanud perelisa!
Ka vaiksed hetked siis
on palju enam väärt:
Universum viib
su kaema taeva äärt.
/Mari*Uri/
Pakase töö.
Miinuskraadidega lennutas haned,
Paugutas külmudes vetele vöö.
Riputas okstele hallahame,
Sätendas tähtede kulla sees öö.
Suutis õhata põsele puna,
Jahedus märkida, kus hingetee aur.
Taevasse helkida virvade kuma,
Laskuda lumena silmade laul.
.....