Sõnale hing leiti 3176 luuletust
Habras hingeke
Läks viimsele teele
üks habras hingeke,
teda õrnalt kandis
mahe tuuleke.
Kõik sünged pilved taganesid
ja särama lõi taevatelg.
Valgetiivulised inglid
juba ootel olid kõik,
et võiks pilvedele kanda elu,
elu,mis rändab edasi...
Head teed,head teed!
Kohtumiseni!
Maailm oleks palju parem
Maailm oleks palju parem,
kui poleks vaenu,me enda sees
Pole mõtet kanda endas seda,
mis mürgitab su südant
ja su meelt...
Valgusta siis juba täna
oma meelt ja olemist!
Kanna endas elusära,
Jaga seda teistelgi!
Küll siis näed,
kuis pimedusevarjud,
põgenevad sinu seest
Muuta kaunimaks maailma
saad vaid Sina !
Ja me kõik, üheskoos!
Süda
Kuula südant südamega,
süda, see ei valeta,
süda tunneb ikka ära
südame nii kauni, hea.
Süda ikka olla tahab
tundeline, hea ja hell,
Sulle elus kõike tagab -
armastust ja hellust küll,
olles juhiks Sinu teedel,
aidates Sind edasi,
mängides Su hingekeeltel,
hoidmata Sind tagasi.
- Tarmo Selter -
2022
Lapsed
Lapsed, meie lapsed on need,
kes kannavad rõõmu südame.
Lapsed,meie lapsed on need,
kel siirus põleb silmades.
Lapsed,meie lapsed on need,
kes sammuvad läbi elutee.
Lapsed,meie lapsed on need,
kes peegelpildiks me kodudes.
Lapsed, meie lapsed on need,
vahest valutavad südamed.
Lapsed, meie lapsed on need,
kannatav ja kannatlik meel.
Lapsed,meie lapsed on need,
kes istutatud hinge ja südame.
Torm
Kui tormab hing,
on valu südames
sel hetkel ning
ka Sinu tunnetes.
On tunda kurbust
elu hetkedes,
mis elu andnud
on Sulle retkedes
lisaks rõõmule,
mis saabubki veel
juurde armastusele
Su eluteel.
Kui oled lahke,
hea ja tundeline,
luues taevas tähti,
torm vaibubki veel.
- Tarmo Selter -
2022
Vääritu
Käib mööda kallast nutust nägu märg
üks eemalt elu näinud nõutu eit
käib ümber- peas on häbist säetud pärg
ja meeleheide kratsib karvast reit
Ei ole seltsilist ei ole elu kaasat
tast linnarahvas mööda väänab rajad
nii ainult loodus tunnistabki draamat
ei küsi keegi miks ta pilli ajab
Na tühjendas see naine oma hinge
päev maalis vasta õhtat taeva lõkke
tilk tilga järel tekitasid ringe
veepinnal vaevu näha alla jõkke
Üks kuju lausa pimeduse veerel
käis jõest ja tõstis naisel tühjast tüli
mis halad häbitu siin kalda veerel
va nurjatu vii mujal .....
Varjupaik
Lähen ära varjule
Oma luule taha
kui mu hing on nutune
ja süda kurvastada tahab
Lähen ära varjule
Oma luule taha
kui ilm on väljas nutune
ja mul pole midagi teha
Lähen ära varjule
Oma luule taha
kui hing on nõnda nutune
ja süda kurvastada tahab
Mul on varjupaigake
kus rahu leian natuke
Kuusepuu
Igal hommikul,kui ärkan
kuusepuu mind tervitab
Kuusepuu, mis tuppa toodud
külmal talvel käredal
Kuusel ehteid pole palju
mõned küünlad säravad
Klaasist tehtud valged linnud
okste vahelt piiluvad
Pole üksi ükski tuba,
sel imekaunil jõuluaal
Ükskõik,kui väike on su tuba,
kuusepuust nüüd rõõmu saad!
Külm
Külm näpistab mu nina
oma jäise sõrmega
poeb põue,varba sisse,
naksab põske,ei tal küllalt saa
Külm jõe-ja järvesängides möllab
katab kaanega
Siis mere poole tuiskab
ta hirmsa maruga
Külm kogub endas jõudu
muutub jäisemaks
Tunneb mere võimsat müha
tal vastu hakkavat
Külm varblaseklutti piinab
Ei lase tal nokkida
üht rasvast pekitükki
mis oksal rippumas
Külm tungib minu hinge
külmutab pisarad
Külm ei mahu südamesse
mis nii soe on sees
Süda
Süda otsustab vahel, mida teha,
see tunne Su rinna sees,
mõistus küll juhib Sinu keha,
kuid otsused peidus on südames.
Süda tunnetab kõike, mis hea,
vahel sunnib ja suunab ta Sind,
mida jälle Sa tegema pead,
kuhu juhtimas on Sinu hing.
Süda tukslemas on hetke ajel,
on need tunded, mis ei kustu eal,
mõned otsused halvad on vahel,
loeb vaid see, mis on südame peal.
- Tarmo Selter -
Igatsus pugenud hinge
Täna nägin ma inglit
nägin ta lehvivat tiiba
nägin hinge ta sees
Kuulsin hõbedast hõiget,
mis sulas minusse
ja mu hinge puudutas
Nii ilus oli olla
hing sädeles mu sees
Nüüd jõulud võivad tulla
mul rõõm on südames!
Mu pilk veel kaua,kaua,
püsib pilvedes