Sõnale hing leiti 3176 luuletust
Tuhat ja kaks aastat
Pole keelt mis täpselt tunnetaks kõiki tundeid,
pole meelt mis jutustaks kus kõik see tuleb,
teda struktuurina oma kõrvades õrnades sõnades kuuldes,
tasaselt paberile kandub tundmatu muster,
kuskilt sügavalt rinnust, südame juurest,
teadmata mis saab või mis tulema hakkab,
kas ekisteerimast üldse lakkab või endaga kaasa,
igavikku igaveseks mälestusse jäädvustunult maandab,
pealt alati pead vaatand, ootand, et sealt midagi ei haaraks,
mõtetest saanud vabaks, nüüd aina kallab, juurde saamas,
kuigi ega ei taha, kellegi ta iial paha, on nõus õpetama,
lõpetamas igav .....
Raha
Külmavereliselt armastan ma raha,
rahaarmastuses peitub minu kirg,
hellasüdamega mehe
jätan maha,
pole tähtsust,mida tunneb tema hing,
kui tal taskud tühjad,
pole autot,pole maja,
siis on madalamast madalam
ta hind.
Uhkeldab mu sisemine mina,
egolaks mul tundmata,
hetkel püüan elult seda,
mis võiks jääda saamata.
Elul omad vingerbussid,
kavaldab ja karistab,
paneb nutma,valu tundma,
ka siis,kui oled rahakas.
Nägemused
Ma teadsin ammu ette seda,
mis teised teadagi ei taha,
mu hing on veidi sensitiivne,
tunnetab ja aimab ette.
Vaatan, naudin ümbritsevat,
elu selgemini näen veel,
iga vihmapiisk saand kalliks,
iga kuldne päiksekiir,
laskmaks mööda elu halli,
saabund kompamise piir.
Tundes oma saatust ette,
ei või olla õnnelik,
siiski süda rahus tuksub,
hingepõhjas rõõm, kurbus,armastus.
Ei ma loe horoskoope,
ega sirvi kaardipakke,
elust ükskord lahkumine,
tuleb nii või teisiti.
Ootus
Mu hinge on haaranud jõulutunne,
kaunid ja kurvad helid,
üleni mu sees,
süda täitunud magus-valusa tundega,
pisaraid kinni hoian ma veel.
Las pisarad mu sees pulbitsevad
ja kaunid helid hinge matavad,
las süda hõiskab rõõmust,
karjub valust,
mis kõik on olnud,
mis kõik veel tulemas.
Vikerkaarel
Kiikusin vikerkaarel,
silmad kinni,
meeled valla lastuna,
ühelt kaarelt teisele kõikusin,
taevalikku õndsust seal nautisin.
Värviline uni silmalaugudele tuli,
pilvekene pehme padjaks mul oli,
tuuledki kokku võtsid end,
ja algaski vikerkaarel
mu esimene lend.
Linnudki kõrgel, aupaklikult tiirlesid,
kogu taevas oli vaba,
vabaks nüüd sai ka,
mu hing ja mu süda..
Hingepiin
Piin ronis minu sisse,
hinge peale istuma,
loodan,mitte elama,
puuküürnikuks ka mitte,
ise olen koduta.
Tunnen piina oma hinges,
alalõpmata,
kui jalaga mul anti takka,
jälle piin mind pigistas
või kui lootsin looja peale,
kaelast piin mind kägistas.
Lootusetult käisin ringi,
ühelt ukselt teisele,
paugutades palju uksi,
uksed vastu paukusid,
järele ei vaadanud ka keegi,
nii nõrgana,tundsin end.
Tänaval on elu kõle,
peituda ei kuhugi,
põõsa alla leiaks ase,
ah, seal magab juba keegi.
Kes ma õigupoolest olen,
ma ei ole lindprii,
sellist nime mina kanda
ei s .....
Õnneaegu kevades ...
Lilleväljad imelised neis ilu , värviküllust - õrna,
kaunist hetke meile loomas , ärkav kevadine maa.
Noorte õielehtede aroomis metsateele jõuan maa,
hinge vallutab siin loodus , tunned end ta osana.
Oksad kergelt lehvitavad , sulle vabaduse tuules,
naeratab päikesele vastu õitest valge toomepuu.
Laululinnud , metsa alla päevasoe tõi - maikuu,
kukub kägu uut sul lootust , õnneaegu kevades.
Hansi!!!
Meie maailmad ...
Ümbritsev maailm , kõikjal meie - ees,
kõige lähim hingeline , asub sinu sees.
Meis igas erinev , kujutlus sest - ilmast,
keegi külmaks jäi, sul aga pisar silmast.
Virtuaalne täiuslik , peaaegu meil - see,
tõeline armastus südamed hõõguma lõi.
Soojendas ja rõõmustas õnne meile tõi,
põletas kui lõkendama , tüli puhus lee .
Oma lauluga , ebamaise iluga embad ,
kaunid luuleread , vastu minult saad.
Temast hoolid peagi tõe selgitad talle,
veadki armsad, tunduvad nüüd meile.
Hansi!!!
Hingede harmoonia ...
Kaunis kevades kohtasin , mai päeval sind,
nüüd päikeseline maailm, vaimustab mind.
Igal saabuval õitseajal loodan leida ta üles,
tuled kui tookord õnnelik vastu, õied süles.
Ülev armastus meid embab , erilisel hetkel,
kingib elurõõmu , naeratuse särava palgel.
Vahel tuleviku õnn, koos ei saabu temaga,
hinge igatsused jäävad , neis oled minuga.
Armastusel südames ajatu on kuldne troon,
hellitab sul hinges noote tunde kaunis toon.
Elus võid kogeda , neid mitmeid oma teel,
sellist kui esimene , seni leidnud pole - veel .
Hansi!!!
varsti enam pole
varsti enam pole
seda keha
millega sinuga magasin
rakud vahetuvad
loojangud hahetuvad
mälugi ununeb
varsti enam pole
seda hinge
mida sinuga jagasin
sõbrad vahetuvad
kallimad kahestuvad
vaimgi kujuneb
varsti enam polegi
seda ringi
kuhu tahaksin tagasi
lagedad muutuvad
kõrgused puutuvad
tundub vaid
just nagu
magasin
Sanya