Sõnale hing leiti 3173 luuletust
eluvaeg
hirmus küll on mäletada
kõiki vanu aegu
jumalast kui väetike
võib tunduda see
- praegu -
hetk mil jälle igavesti
magasid kõik maha
võrdlesid ja arvestasid
keskmist
head ja paha
mis see sulle toob
mis viib
ja miks on seda vaja
hingetuna
hingates
lööb surnuks
elu aja
Sanya
Oceans
I would trade away all
pointless things I own to
just be swept away by
warmth of sunday mornings
Once the sun fades, we will
face the empty waters
take a breath as time has
no more right to hold us
Sinking in the ocean
What will I believe in
'neath the old devotiones
Tryin' to keep your image
Safer from the world around
Although the contradictions
Several complicationes
Blurred in different meanings
Noone said It aint right
when you're under my skin
cant resist your sweet voice
and i am chasing your heartbeat
'cuz i quess soon be time
when i cant feel your lips nea .....
Oota mind seal
Et tunded mind liialt ei võtaks
Oota mind seal
Et keegi mind enam ei jätaks
Oota mind seal
Sest taevani kõrguda tahan
Oota mind seal
Ma üksinda langen ju maha
Oota mind
Võitleme oleviku uue
Oota mind
Loome tuleviku suure
Oota
Et lootus mu hingest ei kaoks
Oota
Et süda enam liialt ei taoks
Imeilus
Imeilus talveilm,
paitab lumehelbepilv.
Maas külma hingeauru sits,
puu okstel pühapaiste pits.
Kus imetlus ja ihkamine,
seal pärastpoole vihkamine...
On kaunis luuleline keel,
kuid vaikne tundmus
kaunim veel.
Sind vaatlen selles helbesajus.
Millal piir me vahelt hajus?
Kui hingad välja, mina sisse...
Vist Jumal kolis elamisse.
/Mari*Uri/
peegel
ennustan tulevikku su silmadest
peegel
ei armu sa kunagi
aga ei põle ka tules ega upu vees
pisaraist rääkimata
hinge leppimine
võib kaua aega võtta
enne küll pudised liivaks kui vormud
kiviks klaasjaks
mis tahub ja talub
talub ja tahub
täiskuuööl neljapäevasel
mil su tütarvõrs näitab näpuga kuule
lausudes tead - see on tegelikult must auk
libainimeseks muutud
ja igavesti
nooreks
armastad elu
nii palju kui võimalik
nii vähe kui vajalik
nii palju et pidulik
nii tasa et salalik
Sanya
Salarõõm
Vaikselt vaatasin taevasse –
helesinine, vaikne ja puhas.
Lauluviis võttis mu kaenlasse,
muremeel pudenes tuhaks.
Ei otsinud enam ma kusagilt kaugelt,
armastust, hoolitsust, rahu
see voolas mu hinge külmalt ja raugelt,
korraks eemaldas argise vahu.
Tundsin, et laps minu sees varem valmis,
polnud üksinda olema teel.
Kuid tunne, et olengi väärtuslik, kallis,
sai kindlamaks, kindlamaks veel.
Su sünd
Kui suur
on see sünd -
Hinge elulev tung
tulla Praegu ja Siia,
Sind rändama
viia.
Kui suur
on see sünd -
keha Vaimudetund,
Aja leitud Ruum,
kuhu külvata
Tuum.
Kui suur
on see sünd -
Meie ühine Soov,
meie Tarkus ja Õnn,
ühendkooride
proov.
Kui suur
on see sünd -
kui sõnatult Suur!
Nii armas aiaäärne,
nii nutu ja naeru väärne...
Tõeliselt
SUUR.
Kui suur
on see sünd!
Kui suur on see
sünd...
Kui suur on
Su Sünd?
...
Ilma sünni imeta
oleksime nimeta...
Ilma eluvaevata
Kodu, Maa ja Taevata.
(Pühendus: Pärt Uusberg)
/Mari* .....
Ülestõusmispüha
Tahaks päästa elusid,
tahaks päästa hingi,
kes on kapten Trummina
jäänud nõiaringi.
See ei ole mingi nali
kannatada üha,
pikisilmi oodata
ülestõusmispüha!
Avon küll ei vabasta
vanast eluvaatest,
rääkimata igasugu
targast telesaatest…
Vaba langemise kiirus
tõestab põhjapõrget -
alles alla kukkununa
hoomad taevast kõrget.
/Mari*Uri/
Elu ilu
Sidekoeni südames
avatud on haavad,
kuni vaimu abiga
ükskord terveks saavad.
Mõni hing on õnnistus
ilma sündimata,
mõni raudse maskina
jätab kaeblemata...
Valgusena varjudes
hoidub reetmast end,
võõrusega harjudes
lõpuks kohanend.
Parimate soovidega
saadab saatus teda,
kuni seen või marjakobar
julgeb paljuneda -
kuni paksus vihmametsas
siristamas lind...
Nõndakaua hoiab elu
ilu kätel sind!
/Mari*Uri/
Luuletus
Luuletus on
põlemine,
hinge õrna ohe.
Luuletus võib tulla kaua,
ilmuda võib kohe.
Luuletamist pole vaja
ette õpetada...
Hindamise-võrdlemise
ka võiks lõpetada...
Süda räägib - sina vastad,
kuni saabub vaikus -
rahu nagu armastus,
mis sõnadesse
kaikus.
/Mari*Uri/
Peegeldused
Peegeldused vees ja hinges,
virvendused ees.
Aastatuhandete ringe
keegi kuskil teeb.
Seisame me seas või üksi,
vahet pole sellel...
Teame, vastust anda tuleb
kahtlematult kellel.
Läbi une imelise
kaotusi ja leina
siiski tunda tuleb vahel,
armsaid teispool seina...
Olgu sees või olgu väljas -
valgus, vaikus, valu
ongi need, mis valmis seavad
meie elutalu.
/Mari*Uri/
Lumememm
Ma mäletan, kui tegin
lumememmi.
Ja nendest pisarsilmi lahkusin.
See oli siis, kui hoidsin emal käest,
kui isa kaenla alla mahtusin.
Nüüd hoian hoopis
oma sõbra käest.
Ja memmele teen kõrvale ka taadi.
Vean lapsi üles-alla kelgumäest
ja pärast ostan neile limonaadi.
Ma mäletan, kuis
suuga püüdsin lund.
Kui kinnaste peal helbeid uurisin.
See oli enne veel mu kooliaega,
kui nina teadustesse puurisin.
Nüüd sulatan ma hoopis seda lund,
mis lapsepõlves
langenud on põue...
Ja hoian hinge kinni iga kord,
kui päikesega ühes
astun õue...
/Mari*Uri .....
Armastuse laps
Mu südamel on roosa padi,
sellel puhkab minu hing.
Taevalik on tema nimi.
Sellel padjal puudub hind.
Juba ammu enne sündi
teadsin, et vist läheb nii:
viskan vette õnnemündi
ja meile tuleb Ingeli!
Millal iganes ma tahan,
et mul olla oleks hea –
lihtsalt tema peale mõtlen,
pannes padjale ma pea.
Mu südamel on pehme padi,
sinna toetub minu hing.
Padja sees on pärlid kuldsed,
püüriks ümber valgusring.
Millal iganes ma vajan,
et teil olla oleks hea –
Ingeliga juttu ajan…
Mina paremat ei tea.
/Mari Uri/
Orb
Pimedaks, jalutuks, näotuks
võib lapsevanem su teha.
Moondada hinge ja oiu,
halvata kogu su keha.
Kuigi hoidma ja kaitsma
on määratud iga ema
ja pandud Päikeseks paistma –
kõiges võib luhtuda tema.
Kuigi kaitsma ja hoidma
on määratud iga isa
ning Maana sind alati toitma,
ka siis, kui vajaksid lisa –
võib olla just vastupidi.
Ja sageli nõnda see ongi.
Ei tehta seda, mis pidi.
Ja võibolla parem ongi.
Saad ise Päikene olla,
saad ise kaevata Maa...
Tead, kuidas ilma on olla.
Hoitud need seda ei saa.
/Mari*Uri/
Hinged
Hinged nagu sügavikud
kõikjal haigutavad,
endid üheteise sisse
ära paigutavad.
Suurde mahub ikka palju,
päris mitu väikest -
nagu kosmoses planeedid
ümbritsevad Päikest.
Kes mind hoiaks? Kes mind vajaks?
Ootes koidikut,
üks silm naerab, teine nutab...
Kaunis muinasjutt.
/Mari*Uri/