Sõnale hing leiti 3173 luuletust
Silmad
Silmadesse sügavuti vaata vahel teisel,
nõnda tema hingepeeglit seal Sa näha võid veel,
saad siis teada, kel´ on tõesti hell ja lahke hing
või kes tõesti salamisi vihata võib Sind.
Silmadest Sa leida võid ka rõõmu, õnne, sära,
mida segi ajada võid päikesega täna,
luues armastust ja soojust, hellust südameisse,
ajades kõik pilved ära, tuues erksust hetkedesse.
Silmadega armastada vahel võib ju rohkem,
elu ilu, armastust veel enda ümber nähkem,
vahel mõne sõnaga veel headust lisa juurde,
mis mõnele on väike hetk, see teisele on suurem.
- Tarmo Selter .....
Iga kord, kui hakkan minema...
Iga kord, kui hakkan minema,
kuhugi poole liikuma,
kiirel sammul tõttama,
kodu poole tagasi kiikama.
Läbistab mu südant magus-valus tunne,
siis kurbus tõuseb taevani,
ja valu karjub, karjub mus üleni.
Iial ei tea ette ma,
mis mu kallist kodust saab
ja kas suudan teda ükskord kaitstagi.
Iga samm on valus südamel,
kui liigud kodust eemale,
ükskõik, kui pikaks ajaks siis-,
usus jõuan koju tagasi,
sest kodu-ja kodumaa armastus ei lõppe mitte iialgi.
Sina ise
Kuidas tunda ennast ära,
olla iseendana,
vaata ringi kohe täna,
kes Sind mõjutavad taas,
laskmata Sul olla ise,
püüdes muuta Sind,
peites Sinus mõttelise
osa, milles hing.
Ennast vabana saad tunda,
kui Sa oled Sina ise,
nii endast teistele saad anda
hetked hingelised.
- Tarmo Selter -
2022
Igatsus
Igatsevalt kuule vaatan,
loendan taevatähti kollaseid.
Palju möödunud on aastaid,
jõuluaeg on kalleim neist.
Siis igatsus ei ole nõnda laastav
ja mure südames vähem ringi käib.
Jõuluaeg tore on üks kord aastas,
ta su hinge sära ja rõõmu suurt tuua võib.
Advendiaeg
Iga päev mul uus on tunne
uus on rõõm mul südamel.
Advendiaeg poeb sügavale põue,
nukrus kaob kui võluväel.
Küünlavalgus, tähesära,
kuusk on kaunilt ehitud.
Advendiaega mahuvad ära
jõulud, mis on tulekul.
Siis saab topelt rõõmu tunda,
tunda topelt armastust.
Kirikust ei sammu mööda,
advendiaeg annab hingele kosutust.
Imeline advent
Mis imelik tunne on südamel,
hing sellest rahu saab.
Valu hakkab vaikselt taanduma,
milline rõõm on südame peal!
Advendiaeg ongi ju selline,
mis rahu toob hinge peal....
Advendiaeg liidab südamed,
kuivatab pisarad põse pealt,
toob armastust hella ja head.
Inimene tahab koju
Kaunid jõulud ja jõulupuu
kutsuvad koju.
Südames leeki ei saa peatada,
hing kutsub koju.
Jõuluaal võib olla valu
rõõmust tugevam,
kui sul pole enam kodu,
oled võõra katuse all.
Nii viidud ongi jõulurahu
hinges sügaval.
Süda kutsub ikka koju,
sel jõuluaal valusal.
Sõda
Kusagil lendamas kuulid,
raketid on tabamas maju,
on lapsed, kes emadelt kuulsid,
et isad ei jõuagi koju.
Ses´ sõjas on pisaraist mered,
langenuist ääristud´ rajad,
lagunend´ paljudki pered
sel´ mürskudest põimitud ajal.
Lapsed, kes öösel ei maga,
ei päevalgi uinuda saa,
nad ette ei tea, millal vaja
hüvasti jätta on taas.
Nad lahkuvad perede juurest,
olles kindlad, et kohtuvad taas,
tulles tagasi sõjast nii suurest
selles elus või hingede maal.
- Tarmo Selter -
2022
Tädi Sofia hingedepäev
Elas kord üks töötu naine
kelle hing on süütu
istub korteris ja pole kaine
kuna pere tema jaoks tüütu;
abikaasa elusalt mattis
ja poisid mustale turule müüs
elektrikulud edukalt kattis
sellel eidel tõesti on terav küüs;
aga oma isast ta puudust tunneb
kelle Sofia ema mullu sisse söötis
lasteta lese elu nüüd seisneb
ent hingedpäeval küünla valis;
isa lemmiku värviga pani aknalauale
mille pimeduse tulekul süütas
pühendab täna õhtu vanemale
aga uni teda tüütas;
ent see valgus ja toit isase hinge
meelitas ikka Sofiale külla
sattus meelitusest à .....
On üks kodumaa
On üks kodumaa
ja tema armastus su hinges,
mida keegi võtta-tappa iialgi ei saa
ja kustutada tulist leeki,
mis põleb su südame peal.
Kui tulebki keegi võõras
ja tahab röövida,
sel oma kodumaa vastu
on armastus läinud kaduma.
Süües kasvab isu,
seda tuleb tõdeda
ja kiiva kisub elu,
kui hülgad oma kodumaa.
Ei võitu tule miskit,
jääb vaid patt südame peal.
Kes küll?
Kes küll minu hinges laulab,
kurvalt ja nii ilusalt?
Kes küll minu südant paitab,
nii soojalt ja nii valusalt?
Kes küll minu pisaraid pühib,
nii õrnalt ja nii magusalt?
Ehk on sügis hinge trügind,
seal mu tundeid puudutab.
Armasta mind kulla sügis,
vastan sulle samaga!
Mõtted, mõtted
Kevadlindu, suvilindu,
sügislindu, talilindu....
Kes neist liialt laulab?
Minu süda on nõnda kurb
ja hing mul liialt nutab.
Lennata mul pole jaksu
kallist kodust eemale.
Kuulan kaminas puudepraksu....
Koduõues siblivad kanad.
Äkki kuulen võõrast sammu,
lahti on jäänud koduvärav.
Elu pikk mul elatud
ei hirm teda võta...
Leek tõuseb kaminast taevani,
sinna kord hingki
järele jõuab...
Tuhat nägu
Jah ma tunnen ma lähen nüüd
Lähen ja jään
Ei ära nuta mind taga, ära leina
See pole aus minek
Ei ma ei võta sind kaasa
Miks?
Ei ole tundeid tuliseid
ei igatsust ei hinge
Tahan lihtsalt minna ja jääda
Olen tundnud elu
Selle lõputuid lihvimata vorme
Ja näinud tuhat nägu
Mis ei andnud eales vastuseid