Sõnale hinged leiti 122 luuletust
Hinged
Hinged nagu sügavikud
kõikjal haigutavad,
endid üheteise sisse
ära paigutavad.
Suurde mahub ikka palju,
päris mitu väikest -
nagu kosmoses planeedid
ümbritsevad Päikest.
Kes mind hoiaks? Kes mind vajaks?
Ootes koidikut,
üks silm naerab, teine nutab...
Kaunis muinasjutt.
/Mari Uri/
Hinged
Kui palju hingi üles tõuseb,
tõuseb maa seest taevasse,
kui üles kaevatud saavad hauad,
massihauad, kui võigas see.
Seal risti-rästi inimesed sees,
kes võidelnud, oma kodumaa eest.
Seal risti-rästi naised ja süütud lapsed veel,
kel elu ära võetud-
Ei tea, mille eest!
Kui hinged taeva saavad
ja puhastatud saab maa,
siis röövkiskjad aru andmas,
mitu surnut hinge on neil südame peal.
Nüüd keelgi ei tõrgu ütlemast,
et see on genotsiid...
Valguse poole ...
Üksi triivid saatuse merel.
eluraskuste tormides seal.
Otsi varju me kodusaarel,
või hukkud ta karide peal.
Leia - sõber , teekaaslane,
mõte kel ergas karsklane.
Abiks hinged sul armsad,
käija kellega ühised rajad.
Koos lähete valguse poole,
nii tahtejõud kurja võidab.
Tasud perele vaeva, hoole,
õnne randa , elulaev jõuab.
Hansi!!!
Igavene kevad
Loodus sünnib taas,
tärkavad tuhanded hinged.
Päikesekiired pimedust hävitavad,
vabastades end talve külmast embusest.
Taevas selgineb.
Silmapiiril virvendavad heledad, õhkõrnad värvid.
Linnud leidsid paari,
liblikad tantsivad.
Metsatukal tärgand esimesed sinilill ja ülane.
Aasal heliseb habras lumikelluke,
habras kui Emake loodus.
Kajana kostus jää raksatus,
jõgi nüüd vabana end tunda saab.
Kaldal aga väiksed kased ja pärnad
mis unised veel,
end taeva poole sirutavad.
Kõik see laulab.
Hingab ja naerab.
Minagi seisan aasal kellukate vahel lillelises kle .....
Kõik peab langema ...
Kaose piir liigub
sinna, kus lõkkeplats ootab süütamist
üleilmne vaen taas kõrgub
ei tea, millal lubada pommitamist;
tahutud eelmiste ilmasõdadega
tules ja jääs kontinendid karastunud
aga kaitselubadesed poolikutega
kui kõigi hinged pole valmistunud;
ainult jumalad otsustavad, mis saab
need ihust ja luust kahejalgsed
mõnel käes on astrolaab
näha kaardil rahvaid vaenulike ja stabiilsed;
sa tead, kes su vaenlane
ja nii ka diplomaatia sõnab
mis sa teed, kui tugevam vastane
sinust üle sõidab?;
mis Ukrainas praegu toimub
on üks osa suurimast tormist
kahe r .....
Vereiha
Kas kuuled ajutist vaikust
mis muugib lahti rahust?
Luhansk on langenud
ning kõike on räsinud;
me kaevikus, siin perses
oodetakse parimat igat mehes
idanaabreid peatame
nende granaate tagasi heidame;
ainult adrenaliin alles
hoian kinni milles
ma veel elus ja valmis
ringi liigun tormis;
ja laseme püssidel rääkida
et tagasi itta rinnet rühkida
muudkui kasvab mu vereiha
kättemaks ja peatamatu viha;
saanud surmatud vaenlane
olla viimse meheni on meile omane
täägid ees, edasi kiirustame
ja esimesed vigased surnuks torkame;
ulja jooksja pikali lükkan
oma käe .....
Rändetee itta
Suitsupääsukesed lendavad talviti
alati lõunamaale
aga ükskord suviti
läksid mõned Siberimaale;
see päev kalendris
märgib musta lindi
olid need linnud plindris
kui itta rongides neid viidi;
tahtnud nad muuta kurssi
aga tiivad olid kinni seotud
ning kiirus ei ületa püssi
mis tornis kuuli saab tulistatud;
ei selles kauges kohas
pesa saa punuda
uus kodu pole puhas
ja kus vabalt võid laulda;
mis Ukrainas praegu toimub
on oodatav igasugu kuritegu
seal punane kultuur lõimub
ka küüditamine on praegu;
kes võõrale maale võetud
saavad platsil tagasi kuts .....
oh, jumal
Lillele
kaua võtab aega
väga kaua
enne kui pilvel lased olla pilv
lillel lill mäel mägi jõel jõgi
põllul põld metsal mets
kärbsel kärbes rohul rohi
muutub suureks sinu jaoks
nende omailm
peatub sellel rahus silm
vaatamas neist enam väsi
vaim nende olemist
puutuda käsi
*
tsüklist „Poisiiga“
mu arm
me hinged kaua
on vaikinud
las nad nüüd öö läbi
ahnelt räägivad
janustena oma keeles
kuldseks säratavad
meeled kuni valgus
meid sellest äratab
saadab päeva teele
*
oh jumal kuidas
mu poisiea
hommikute värs .....