Sõnale hingedep leiti 23 luuletust
*
oli Hingedepäev ja sa lahkusid
sel samal päeval ma seisin su ees
ja nägin kuidas su hing lahkub
Proovisin seda kinni püüda
kuid see ebaõnnestus
ning ma karjusin ja
langes põlvili ja palusin,
et sa tagasi pöörduksid
kuid sa ei tulnud,
mul oli valus
ma ei suutnud - see valu
oli nii valus, et
üle mu põse voolasid pisarad
ma ei suutnud lõpeta nutmist
sest see hetk oli kui
kui ma kaotasin sinu ja oma poole südamest.
A.
Hingedepäev
Sa tuled lehtede varjus,
tuled koidu, eha karvus.
Oled tõre, sünge, ilge
keegi kellel pole kirge.
Surud sisse ahastuses,
sügise surma armastuses.
Ilma otsa vaatamata
aiman, tuleb põhku heita.
Kaon su silmist koheselt
sul jäi söögist väheseks.
Räuskad, karjud, laamendad
lõpuks välja kaaberdad.
Aknast järgi vaatan
enda tundeid maandad,
istun kurvas mälestuses
hingedepäeva jälestuses.
Hingede aeg
Vaikselt rändab hing,
ja aknal põleb küünal.
Varsti kohal on hing,
sest su aknal põleb küünal
Sa tead, et ta tuleb,
tead, et ta armastab,
Ta teab, et teda ootad,
teab, et sa armastad
Ja kui ta kohal on,
on kõik justkui parem
Ja kui ta läheb...
...on kõik nii, nagu varem.