Sõnale hingedepäev leiti 23 luuletust
Hingedepäev
Taevas imelik on täna,
näha kaunist hingede sära,
kuulda õrna laulukest,
tunda ilusat hingekest.
Üks hingeke on eriti särav,
ma tunnen oma südames,
kannan kaasas oma hinges
ja tasa, tasa palvetan.
Minu hingki täna särab,
olen justkui pilvedes,
nagu ingel kannaks ära,
kõik mu mured südamest.
Hingedepäev
Täna tunnetan kahte hinge
oma pea kohal hõljumas.
Ãœks hing noorem teine vanem,
mõlemad kokku kuuluvad.
Magus valu südant rebib
hinged on nii lähedal.
Kalmistul, kus kasvab rohi,
hinged ammu läinud sealt.
Ei piina enam tunne hinged
pole südant neil, mis valutaks.
Pole süümepiinu nende hingel
ei murekoormat kandma pea.
Täna tunnetan kahte hinge
oma pea kohal hõljumas.
Ãœks hing noorem teine vanem,
mõlemad mu südames elavad.
Hingedepäev
Käes jälle see päev,
mil kadunud hingi ma näen.
Vaid küünalde leek,
see rõõmu mul teeb.
On teine november,
on hingedepäev.
Mu pilgus on tusk,
kuid südames usk.
Kus elu, kus surm,
vaid hingede urm-
keerleb pimedas öös,
kell vaikselt tunde lööb.
On hingede aeg
ja välja kui läed,
sa tuttavaid näed-
kuid kus on te käed?
Hingedepäev
Sa tuled lehtede varjus,
tuled koidu, eha karvus.
Oled tõre, sünge, ilge
keegi kellel pole kirge.
Surud sisse ahastuses,
sügise surma armastuses.
Ilma otsa vaatamata
aiman, tuleb põhku heita.
Kaon su silmist koheselt
sul jäi söögist väheseks.
Räuskad, karjud, laamendad
lõpuks välja kaaberdad.
Aknast järgi vaatan
enda tundeid maandad,
istun kurvas mälestuses
hingedepäeva jälestuses.
Tädi Sofia hingedepäev
Elas kord üks töötu naine
kelle hing on süütu
istub korteris ja pole kaine
kuna pere tema jaoks tüütu;
abikaasa elusalt mattis
ja poisid mustale turule müüs
elektrikulud edukalt kattis
sellel eidel tõesti on terav küüs;
aga oma isast ta puudust tunneb
kelle Sofia ema mullu sisse söötis
lasteta lese elu nüüd seisneb
ent hingedpäeval küünla valis;
isa lemmiku värviga pani aknalauale
mille pimeduse tulekul süütas
pühendab täna õhtu vanemale
aga uni teda tüütas;
ent see valgus ja toit isase hinge
meelitas ikka Sofiale külla
sattus meelitusest à .....
Hingedepäev
Hinged on ududest saabumas koju,
hubelev küünlaleek- juhatav kiir...
Ootan sind aknal, mu pisike poju,
sealt kus on elu ja kaduva piir.
Kamin on küdemas, lemmiktoit pliidil...
Alati pikaks jääb tulekutee...
Elutants nugadel... Libedal siidil
jaheneb süda ja igritseb lee...
Raskelt kell pendeldab... Vaikusevarjud...
Ärevas lootuses sirutad käe
aastate taha... Nii ootama harjud
kui igatsust piserdab HINGEDEPÄEV.
Hingedepäev
Inglid saputasid tiibu,
valges vahus tantsisid,
lumehelbekesed kõik trilli,tralli,
maa peale sadasid,
Inglikoorid hingedele
häid pühi soovisid,
hingedepäev nüüd algas peale,
ööst pimedast väljuti,
inglikoorid ühes-taktis,
hingedega hõiskasid.
Hinged lennul siia,sinna,
rõõmusõnum kaasa viia,
sinna, kus on kallike,
maha jäänud ema,isake.
Hinged ühinevad
Täna mõtteis ühinevad hinged,
valguskiir särab hingel ja südamel,
tunded kuidas hinged on kõik rännul,
süda kõvemini tuksleb sees.
Küünlaleek see aina paisub,
mõtted kõik on leegi sees,
mälestuste lõhna hõngub,
justkui oleks elu leegi sees.
Lõppematu tee
Hoova sellel lõppematul teel,
Igavik on terve ees veel.
Näha aegu, mil veri soontes kees,
Grandioossed kavatsused silme ees.
Eile justkui oleks see toimunud,
Diivanisse oma lohku muljunud.
Eile justkui oleks see alanud,
Punastades nurmel suudlusi andnud.
Äraminemise rusuv koorem,
Ei muutu see, kord olid noorem.
Veel igaviku kestab hingepiin.