Igal hommikul on rahu Päeva ärevus ära mahub Õhtud veninud,pikemad Öötunnid- rampväsinud...
Hing nutab, kisendab, ulub ja palub Hing endale turvalist kaitset anub Hingel on nii kuradima valus Kes selle hinge eest küll paluks...?
Emakeel on kallis vara... Emakeelel palju sära... Emakeelt ei tohi unustada ära... Emakeel las põksuda põues kogu aja...
Korjan vihmapiisku kui pisaraid pihku, nämm, nämm, nämm, nad ära söön. Päike ilmub välja ruttu, nüüd tuju hea ja hinges rõõm!
Pluusi nööbid jätsin valla, et kevad poeks mu hõlma alla, hingel soojust ja ilu looma, rõõmu südamele tooma.
Ikka kena kevade rõõmu tood meil kõigile, kingid soojust hingele, puudutad õitsele südame. Kaunilt särab päikene, taevas helesinine, ilu jagub kõikjale, kevad on ja jääb südame.
Õitsele puhken kui kevadlill, Sinule. Särama hakkan kui päikene, Su südames. Kõlama hakkan kui linnulaul, Su kõrvale. Kevadega koos kannan ilu, Su hingele.
Iga hetk on võimalus, uue elu algus, Sinust sõltub tulemus, hingelegi valgus. Oma elus oled ise uue elu looja, igas hetkes imelises naeratuse tooja. - Tarmo Selter - 2024
Mis imelik kurbus tuleb südame, tuleb ja läheb, teeb pisut haiget hingele, iial ei sure.
Aeg, oh võluv aeg, seilab nagu armas laev. Aeg, oh võluv aeg, üllatusi toob ja kahjuks kiirelt läeb... Ksenia Tšalova 01.06.2020
Püüa täna säravat tähte, lase paistma südame! Võta tähevalgus vastu, lase valgust hingele!
Suletud silmadega näha on valgust, pole see hommiku-,ega päevavalgus. See valgus on kirgas ja nii hele, ta põletav on südamele. Põleb jõulutulukene, mis hingel hea ja turvaline.
Rahasadu ei too rikkust hingele ei vaimule. Lumesadu aga armas, valged jõulud jõuavad su hingele ja muudavad pehmeks su südame.
Korja jõulurõõme juba täna, lase silmadesse paistma sära, ehi jõulukuuske sügavate tunnetega, liigu valguse poole, juba täna!
Leidsin eneses rõõmu ma üles, leia sina ka. Lasen hingel puhata, lase sina ka. Süda rõõmuga kaasa tuleb, tunne on nii hea. Veidikenegi rõõmu kasuks tuleb, see tervisele hea.
Vahel nii tühi on kõik, siis kurbus minus jalutab välja, laseb hingel rahus olla.
Aeg on ära rännata lindudel, kes südamel. Aeg on igatseda hingel, mis kurb on. Iga Aeg on valmis pandud muredeks või rõõmudeks. Aeg, see ajas ringi rändab-, kes teda ikka peatab...
ma ei tea isegi miks vaadata ei taha eha valguses põlevaid pilvi öös flokside õitsemist augusti sametist pimedust miks lasen taluda hingel nüüd suve järele kisendust
Sinise pilvetausta peal valged rebitud pilved. Nad kui suured maha sadamata lumehelbed Tasa, õige tasa liiguvad nad edasi, hingel hea tunne on sedasi.
