Sõnale hingerahu leiti 27 luuletust (pop)
Kui ootad ...
Koju ootame sugulashingi, jõulupüha kaunimal päeval,
kui südamesooja valgus helgib kuusepuust ehitud seal.
Meenuvad ilmast lahkunud, ka noored kes otsingu teel.
rõõmupüha pisar laugel , kes tuleb need kuivatab veel.
Hingerahu ja armastust ....
Hansi!!!
Avastamas Sind
Hiilin salamisi südamele ligi,
Tean ju täpselt, keegi on seal sees,
Kuskilt kaugelt – kuulda vaikne krigin
Justkui hiiglaslikus kividest palees.
Seitsme luku taga ennast ära peitnud,
Silmad kinni eilse mure ees
Seisev ukse taga, peagi meele heitnud
Hingerahu unustanud mees.
Hiilin salamisi südamele ligi,
Tasa voolab elu soonte sees …
Kuskil, läheduses – kuulda mingi krigin,
Tundmatuste külluse allees ...
Tiina Klemets
.
Aken pärani lahti ja vihma
sajab raskelt, nii väljas
kui tuppa.
Ma olen näljas.
Mul on nälg hoolitsuse järgi,
...et keegi kaissu võtaks
suudleks laubale vargsi,
elurõõmu annaks.
Aga mis on, on vaikus kõrvus
mis teeb valu, pitsitab.
Ja ma oleks justkui elus,
kus saatan näkku itsitab.
Kas on koht kuhu saaksin
põgeneda ajaks mõneks
hingerahu leiaksin
edasiseks?
Grita Hunt
Usk armastusse ...
Hinge siin ei võlu , kiire võiduusk,
valu karjatus või kannatuste tusk.
Vaid lootus, seob lähedasi kaugel,
nii tajud õnne , kurbus sul laugel.
Ka armastus,ühe täitnud südame,
pooltühi laegas on mille avame.
Seal tunde rõõm siis hingevalu,
saatus määrav , ära enamat palu.
Ootad sügisesed vihmad , rajud,
talvetormid külmad lume sajud.
Ei hingerahu kevadki meis loo,
helget suvesoe, südameisse too.
Siiski suul kaunil , vaikne - kostis,
armastan, kaja kordab mul sees.
Nüüd lembe aeg , ihaldatud ees,
koos ärgates , õnnepäike - koitis.
Hansi!!!
Kästud laul.
Sa kord laulsid ,et tunned end hästi,
Kas ise tahtsid või sind kästi.
Laval olles kuntslik naeratus sul näos,
Seda oli näha juba eos.
Lavale astudes sa end istuma seadsid,
Oma sisemisest kurbusest vaid ise teadsid.
Tahaksid sa ju laula oma mõtteid,
Laval olles kasutada omi võtteid.
Kuid teed seda mida rahvas sult ootab,
Laulad seda mida saab toota.
Esined sellega mida suudetakse müüa,
Kas sellega rohkem kuulsust õnnestub püüda.
Kas kuulsus on see mida taga ajad,
Või hingerahu see mida vajad.
Odüsseia aastad
Vist enam pole paslik öelda „ma ju nõnna nuur“
Ma juba kümme aastat olen olnud täitsa suur
täiskasvamiseks ikka pole valmis
Ma elu mõtet näinud ühes, kolmandas ja muus
refrään ehk jäänud samaks, aga salm on aina uus
Suur hulk kaasautoreid neid aastaid salmis
Jah, see on meie põlvkond
tal veri vemmeldab
kes ise ka ei tea
kas tasub nõnda tõmmelda
Jah, tal kortsus ülikond
globaalselt pendeldab
ja lugupeetud hallpea
hulguseks ta tembeldab
Nojah, me tahaks kunagi
Ka kõrgel lennelda
Ja näha koidupunagi
Kuid enne me ei saa .....
Tühimik hinges
Miks jälle olen siin?!
Mõteteis jäigastunult piin…
Oi, kuidas appi karjuks…
Kuid tean, et sellega ma harjuks.
Seega hoian parem kinni hinge,
oodates kuni suudan lämmatada pinge.
Tahaks kaugele, kaugele, ära siit,
kui vaid keegi võtaks käest ja mind viiks…
Ei kannata enam karmi sõgedust,
mis seest mind närib ja sööb…
Ega enda vastu tõusvat õelust,
mis alatasa mind näkku lööb.
Ma isegi ei mõista, kust
tuleb mõttemaailm nii must…
Ma tahan olla õnnelik hetkes,
olles siin, iseendana, nüüd, kohe ja praegu…
Aga mõtlen vaid, et olen ma kes?!
Ja kui .....
Hingerahu puudumine ehk hetkesse uppumine
Meid mõjutab reklaam
Ja hetkeemotsioon
Siin kurval maal
Igaüks on loom
Vaid väike valu
Endast viib välja
Näiliselt vaikses kasesalus
Hingerahu näljas
Arvamus kõigub
Kui keegi ütleb halvasti
Kaotused ja võidud
Lõpuks kõik ikka halvasti
Kohe kui Kukume
Kisa juba lahti
Ego sisse upume
Suitsu vaikselt pahvin
See on hea
Hetkeline nauding
Ei tea
Miks peetakse kauniks
Tunded on head
Aga hingerahu pole
Me ei tea
Kui kaugel oled
Ehk ise tead
See oli nali
Mõtteid pole väga peas
Me ei ole väga salliv
Mõjutatavad hetkest
Oleme kõik
Eluretkel
Kõ .....
vaikus
Vaikust.
Vaikuses otsin
nostalgia trotsib
paika kaunist
mil me -
hingerahu hääleta
peegelpildis
meiega samastus.
Tunnete sosin
sinisilmade
sügavus
neelas
sõnad
südame
pitsitas kokku
häälepaelad.
Vaikust.
Vaikuses leian
kaaslaseks
imelistes hetkedes
me ühise
naeratuse.
Tühine
Ma kõnnin üksinda kõrbes,
Selles ookeani suuruses lõpmatus helgis
on ilus ja korraga kohutav.
See meenutab mulle mu elu nii ilus ja korraga kurb.
Ma heidan liivale pikali, et leida lohutust taevatähtede ilust ja vaadates silmademerre ma taipan.
Kui tühine olen mina ja sina ja kogu see maailm.
Võibolla tähel leian ma kodu, kus saavutan hingerahu?
Tore on olla lumises metsas
Lumises metsas tore on olla,
valget lumevatti sajab taevast alla,
kuuskedel on paksud lumemütsid peas,
liikumatult seisavad ühes. reas.
Jänes silkab siia-sinna,
lumes raske on edasi minna,
hanged kõrged, pikk on tee,
toiduotsingud raskeks teeb.
Metskitsedel on pikad jalad,
suured silmad, säravad,
söögisõimed on nende päralt,
seal heinad pehmed, kohevad.
Kuuse tagant piilub karu,
tal ju koopas toiduvarud,
aga ikka luusib ringi,
uni pole mõtteski.
Metsamaailm on midagi muud,
metsas pole valu nii suurt,
alati tulen metsa rõõmuga,
hingerahu leidma otsima.
Jõulud kaunistavad
Jõulud kaunistavad ilma,
silmad löövad särama,
kuused saavad uued kuued,
ehted külge hiilgama.
Jõulud toovad hingerahu,
süda rahu tunda saab,
kurjusele ei anna asu,
valguse toob kogu ilma peal.
Jõulud meie kannatuse võtavad,
headust kaasas kannavad,
murest murtuinuile annavad,
mured ena kanda võtavad.
Jõulupühad kallikesed,
head ja kullakarvalised.
Suitsiid oli nii lähedal
Üks hetk käis maa ja taevas kokku,
minu hinge sees.
Kogu maailm purunes kildudeks,
süda suri sees.
Küll lükkasin valu endast eemale,
kuid ikka ta tuli mu peal',
kogu aeg hingas kuklasse,
ulgus mu südame peal
.
Olen kinnise loomuga,
kedagi ei süüdista
ei taha ma oma hingevaluga
teisi koormata.
Üks hetk hakkasin toitu pugima,
et toime tulla valuga,
kuid valu paisus suuremaks
koos minuga.
Mere ääres kõrge kalju peal,
istuda oli hea...
Taevas oli nii lähedal,
ringi käis mul pea.
Üksik valge kajakas,
ta ingli moodi näis,
mu pea kohal tiibu saputas,
süda s .....
Kurbuse ookean
Miks Sa pidid mind jätma?
Ja ka teisi?
Kas see on viisakas?
Ei, ma ei noomi ega pole pahane
Aga Sa tead, et Sa oled liider
ja Sa näitad suuna ette
...
Ja mida mina peaksin nüüd tegema?
Kas ootama ka niitide katkemist?
Mida peaks tegema Su naine, Su ema?
Kuhu see kurbus peaks laotuma?
Üle maa ja mere...
Läbi Su sõprade südamete...
Ma tahan ja soovin hingerahu,
kõik, mida ma olen päeva jooksul peitnud endasse,
saab öövalguses uue kuju...
Ma nii palun, et Sa tuleksid tagasi...
Ja ütleksid, et see kõik on ainult nali...
Ma olen kaotanud, kes minule kalli .....
Petetu
Kui manitseti, vaata ette,
siis ma ei kuulanud.
Ja alla lainteharja valge vahu
mind pillasid kui ristimisevette.
Nii petsid mult mu südame
ja hingerahu...
Ma olin kerjus vaid.
Kui lootsin enamat,
sain raasukesi pidulaualt.
Mu ego hukkus selles tormis.
Vastu kaid
ta paadi riismed hulpisid veel kaua...
Sinine taevas
Täna pilk jääb kinni taevasse,
nii merekarva sinine on see.
Midagi sooja valgub südamesse,
suur rahu vohab hingele.
Ei ühtegi valget pilvetupsu
ei halli pilve rõhuvat.
Tunded sees on kummalised,
nagu polekski mind olemas.
Mõtetes näen sinilindu,
varbad üles tõusevad maast,
Tiibadeta õhku tõusta-
sinitaevasse-, kui saaks...
Mõtlen
mõtlen, mida teha inimestega,
kes rüüstavad teise hinge
kes manipuleerivad
ja ässitavad halvale teele minema,
punuvad skeeme
ning enam ei usu headusesse
ma mõtlen
meenub Stallone'i "Samaritan" *,
mida kerisin edasi ja tagasi,
et mõista sisu
justkui nagu kassettmaki peal
ma lihtsalt enam ei jaksa vaielda
see ei ole minu elu
vaidlemine ja mingite draamade üles tootmine
millestki, millest toituvad väiksed ussikesed,
kes elavad inimese soolestikus
sest soolestik on teadupärast teine aju
jätke mind rahule
kõige kõrgem valuuta on hingerahu
aamen
.....