Sõnale hinges leiti 614 luuletust
Sügis Sinu hinges
Järsku ma ei tunnegi Sind ära
oled hoopis teine Sa.
Vahest sügisnuttu täis on Sinu süda
naer seal üleliigne näib.
Mis mõtted valdavad Sind täna?
Millist koormat kannab süda?
Vahest elu näpistand Su hinge
valu tuli korraga.
Sügis tuli
see on kindel
ellu salakavalalt.
Armastab ta Sinu hella hinge
üsna, üsna palavalt.
Hinges on talv
On kõle mu hing nagu väljas on tali…
On hinges nii külm, seal tuul ulub vali…
Olen jälle ma üksi sel Kolgata teel..
Puudu on lootus mis innustaks veel…
Pole mul sõpru kes armastaks mind…
Kes kuulaks kui raske ja õpetaks sind…
Puhuks haava kui valus ja silitaks pead..
Kes mõistaks ja andestaks sulle su vead..
On pisaraist märjad mu padi ja tekk…
Mu katkistel huultel on soolane mekk…
Tean, tingimusteta sõprust olla ei saa..
Kuidas edasi minna ma lhtsalt ei tea….
On südamest kahju et vihkad nüüd mind..
Kuid ometi tea, ma ju armastan sind..
.....
Võta mis on su hinges
võta mis on su hinges
sest paremat sul ei ole
ei maksevahendina ega relvana
maailma hädade vastu
elu on nii paganama ahne
nagu mu käitumishäirega kass
kohe kui ärkan jookseb mul jalus
saamaks uut toidupala
justkui olnuks päevi näljas
kes avab ust et saada tähelepanu
kuigi välja ei lähe
vaatab kas ja mis ma teen
ja kõigest on koguaeg vähe
võta mis on su hinges
sest paremat sul ei ole
hoia neid aardeid mida usud seal olevat
usk hoiab alles tule
25.03.23
Tühjus hinges
,,Kas kõik on korras?" küsisite,
ma ütlesin jah, et te rõõmsad oleksite.
See küsimus lasi pisarad valla.
Kõik langeb iga päevaga rohkem mäest alla.
Tunne on nii tühi, miskit hinges puudu,
tunnen, nagu see kõik kunagi ei muutu.
Kõik justkui vihkaks mind.
vahel olen ainult tõde soovind,
kuid tõde on valus olen õppind.
Kõik on järsku nii keeruline,
öeldakse, et see on ajutine.
Ma olen nii väsinud, kuid und pole,
aga see väsimus küll unepuudusest ole.
Sügis istub hinges
Mõnikord tunneb seda kibedat valu,
kui mõtted on rändlindude peal,
siis taevasse vaatan ja aina palun,
et linnud tagasi tooks kevad hea.
Kui vihma sajab ja tuul on vali,
siis mu igatsus paisub suuremaks veel-.
Sügise järgi tuleb siis tali,
kristallideks muutuvad silmaveed.
Sügise olek siin ei ole nali,
kui sul hing on õrn sees,
aga sügis mind on välja valind
ja istub sügaval mu hinges sees.
Kurbus hinges pärlendamas... aga see ongi elu....
uus algus, mis terendab
kuskil sosinal
ei tunne enam neid sõnu
ta rõõmust koob tuleviku lõnga
ja nukrameelsuse poetab igaviku kangastelgedele
pole vahet enam eludel või reaalsustel
saad alati uuesti alustada
isegi kui restart nupp on su enda keha ja enda mõistus
tühjendamine, vabanemine
vabaks anda
------
looda ja soovi ning armasta palju
mu kallis kindasoe karvaline kampsun
kes sa istusid mu parima sõbra seljas
istusid läbi vatilume pilvede valguses
kui programmid ja vibratsioonid tegid piirdeid
erinevate aegade vahele
-----
olles olemas
pole sa .....
Rahutus hinges
Terve öö ma magada ei saanud,
sest taevas nuttis sorinal.
Muidu ikka magama olen jäänud,
oma mõtete norinal.
Tuul see raputas aknaluuki
ja tihkus nutta öös pimedas.
Suvi on nüüd ära läinud
või hoopistükkis otsa saand.
Tõstan pilgu aknale viivuks,
silm midagi ei seleta.
Ega tuulgi kelleltki aru pärind või küsind,
mis on kaunist suvest saand.
Meil hinges ja südames elab üks saatus
Saatus sünnist saati järel meil käib,
ta elab meis,
ta me jälgipidi käib.
Saatuse eest meil pääsu pole,
olgu ta siis hea või kole,
pime, valgusküllane,
ikka ronib sul' turjale.
Saatus pole tolm,
mida pühkida saab ära,
ta vaikne on
ei tee kära.
Ühel hetkel sa märkad
ja tunned teda ära,
kui sul viltu veab
või oled õnneseen olnud kogu aja.
Ilu õitseb hinges ja südames
Su huuled on kui roosipunased õied
Su silmad on kui sügavsinine ookean
Su juuksed
on kui siidjas sulepadi
Su hing on kui kaunil inglil taeva all
Su süda on kui päikese särav päev.
Tahan olla alati Su kõrval
Minu Ingrid!
Tahan hoida ja kallistada Sind
iga päev.
Sügis hinges
Ma olen kaotsi läinud,
suur soov on leida end.
Hing laokil, maha käinud
mu hajuv mõttelend.
Uitaimdus elurihmast
poob naeru vääraks suul.
Tuul eksleb tundevihmas
ja kiigub hingepuul.
End sügisporri tallan,
mus tuhmub häirekell.
Saan lähenevad hallad
jäätantsuks südamel.
Sügis hinges
Kulda karda täis on sügis
silmist veeretab pisaraid
tihti kurvalt hinge trügib
südamest vett välja pigistab.
Sügis täis on sügisande
kirjud lehed siin ja seal
lopsakad tal kuldsed juuksed
laiali rukkiväljade peal.
Sügis täis on linnuvada
igatsevat sädinat
kurbust, haledust ja nuttu
lahkumisvalu kibedat.
Jõulukell hinges heliseb
Mu hinges heliseb jõulukell
ja süda on nii hell,nii hell
Hing hüüab inglite järele
Oh,jõuaks kõik kohale,
pärale!
Südame uks tasakesi avaneb
hingesoojus sisse pudeneb
Lahke meel juba ammugi
otsinud teed südameni
Mu hinges heliseb jõulukell
ja süda on nii hea ja hell!
Hinges
Hinges ma hoian ja tean,
et talletub sinna see kõik,
mida südames meeles ma pean -
iga valusaim kaotus ja võit...
Hinges ma hoian, kui olen
emotsioonidest üles köetud,
ei siiski ma unusta, kui tuleb
me lõpp, need hetked on loetud...
Hinges ma hoian ja kogun
headust ja kurbust ning neid,
kes osalenud on minu elus,
igatsema jääda neid võin...
Hinges ma hoian ja tean,
et edasi liikudes hing
seda kõike ju meeleski peab
ka siis, kui tuleb uus sünd...
- Tarmo Selter -
