Sõnale hirmus leiti 78 luuletust (pop)
Puudel õitsevad leevikesed
Puudel õitsevad leevikesed
aknaklaasidel jää.
Kellad käel, käivad inimesed,
seisma kellad ei jää,
ei jää kellad, ei inimesed.
Ei me peatu, ei näe.
Meie meeled on ikka keset
minekut üle mäe.
puudel õitsevad leevikesed
aknaklaasidel jää
Oh me tuhanded tähtsad teod,
rabe, rabelev aeg.
Lennukiteks maskeerunud teod.
Hirmus hetkedevaeg.
Üha rutem! Üha rohkem!
Siis vast õnn on meil käes!
Peidetud pohmelus, pettumusohked.
Tahtmiste lõppu ei näe.
Käime, möödume, inimesed,
ei me peatu, ei näe.
.....
Igav elu
Elektrit juhib pinge
Ja õpetaja ütles: minge
Tahvli juures istub Aadi
Kes jõuludeks sai vaadi
Vaadi sisse pani ülu
Nüüd mekib nii mis mõnu
Aadi õllest täis
Kuid omamoodi kaine näis
Kodus Aadi sai veel rihma
Ning pisaraid tuli kui vihma
Tunnen väikest Erlet
Kes omakorda tunneb Merlet
Õhtuti käisid väljas
Hommikuti olid nad näljas
Tunnen ka veel Mikku
Kes sai Meeli käest nikku
Pauku lendas nii mis kole
Kahju et kondoomi pole
Meeli sai lapse
Sellepeale võtsin väikse napse
Ristiisa olen nüüd
Sina hapukapsaid müüd
Taga istub Jaanika
Kel tunnis väike .....
See ei ole minu luule
See ei ole minu luule -
vaid keegi kõneleb mu sees.
Ta muljub mind ja midagi ei kuule -
ja ta kirjutab mu eest.
Ta näeb maailma nii, nagu mina seda ei suuda.
Kuid oma saladusi minuga ei jaga.
Aru kaotamise hirmus, ei ma midagi muuda,
ta tuleb ja ei küsi, kas ma tahan.
Vahel räägib tema minu eest,
kui lausun ilusaid, armsaid sõnu.
Kas on see mina, või parasiit mu sees,
Kas tunneb ta sest mõnu?
Taavi Järv
Silmside surmaga
Juba väikesest peale painab mind küsimus, mis on kodu ja kuidas seal olla
Kas on see justkui piinakamber, kus tunnen vaid valu ega teki tahtmist siia tulla?
Ma ei mõista teisi, kes mööda minnes hõiskavad, et koju naastes tekib alati soojustunne
Kuna mina olen sunnitud elama hirmus, sama hästi võiksin vajuda igaveseks unne
Jah, ma oleksin saanud tegelikult sel hetkel midagi teha, näiteks küsida kelleltki abi
Aga toona ei tulnud ma selle peale, värisesin vaid, lootes, et saab peagi kõik läbi
Ma vihkan sinu öeldut, mida leiad vaevaks mulle lausuda vaid kord kuus
Sa ütled, .....
Kevadeutoopia
Päike kõliseb taevas.
Veed karand püsti kraavides,
lõhuvad joosta mis hirmus.
Iga lomp saanud peegliks:
tuleb üle hüpata taevastest
nii ja nii mitu korda.
Rohi ju krabiseb mullas.
Põõsad pritsivad rohelist,
kus setunaistena
leelutavad varblased.
Kassidki öösiti katustel,
kuukiired vurrudes,
kiunuvad džässi.
Laulikud aga –
hulguvad ligunud kingi
kõiges ses uhas ja uputuses,
vahivad Aadama uudishimus
sesse sinavasse
aurukatlasse,
naeratus huulile torgat
nagu nööpauku lill,
ja on nagu tahaksid
silmad neil nutta:
justkui sünniks mi .....
Ma tulin tagasi...
Ma tulin tagasi...
Seisan siin üksi ja vaatan kaugusesse...
Selle heleda maja juures oled sina, sa ei näe mind,
kuid sa tead, et olen siin, ja just SINU jaoks...
Ma tulin tagasi...
Seisan, käed lootusrikkalt surutud rusikaisse...
Sa ju tead, et nii väga vajan sind,
kuid oled seal, ei tee välja ega hooli, soovin, et see teisiti oleks...
Ma tulin tagasi...
Hirmust väriseva hingega kõnnin su poole,
Sind ümbritsevad inimesed märkavad mind, naeravad valjult,
kuid nad teavad, et see teeb mulle haiget...
Ma tulin tagasi...
Seisan su ees ja imetlen su nägu, keerad pilgu majas .....
eluvaeg
hirmus küll on mäletada
kõiki vanu aegu
jumalast kui väetike
võib tunduda see
- praegu -
hetk mil jälle igavesti
magasid kõik maha
võrdlesid ja arvestasid
keskmist
head ja paha
mis see sulle toob
mis viib
ja miks on seda vaja
hingetuna
hingates
lööb surnuks
elu aja
Sanya
Vähivunts ei hüüa tulles
Vähim, mida te oma tervise heaks teha saate,
on onkoloogi juurde minna.
Seda pole Vähimatki põhjust karta.
Isegi, kui te selleks Vähimat vajadust ei tunne,
väisake siiski Vähiarsti.
Üheks esimeseks Vähi tundemärgiks
võib olla Vähimus
ehk Vähist tingitud väsimus.
Välistage Vähimgi Vähirisk Vähistamise
ehk Vähi vahistamisega.
Viimane võib väga väärtuslikuks osutuda
eriti Värhi ehk
värske Vähikolde puhul.
Vähistagem Vähk võimalikult varakult.
Kuulugem pigem selle vähemuse hulka,
kes Vähimalgi viisil,
olgu see siis kas Vähast
ehk vihast Vähi v .....
Esimene koolipäev
Tere tere õpetaja
tere minu koolimaja
teadmiste ja saladuste
avastuste hoole kodu
täna läbi sinu uste
tuleb õpilaste rodu
Pisut on ehk hirmus jah
suurte õpilaste kisa
küllap varsti harjun kah
olgu pole ema isa
Kunagi on õpitud
pea on laetud vaimu väega
läbi loetud õpikud
mis ma väriseva käega
täna saan ja koju kannan
Lilled õpetajal annan
Loodan vaid et õpetajal
jätkub kannatust ja tarmu
vahel eksind alustajal
andestada mõista armu
lohutada kui on vaja
näitab kätte õige raja
aitab läbi kooliaja
esimene õpetaja
aumees
kas mul oleks kahju
kui sa sureksid
ilmsi musta inglina
külla tuleksid
viibutaksid sõrme ja
patsutaksid pead
varjamata halbust
soovimata head
kas mul oleks rõõmu
kui sa elaksid
vaenaksid ja hingedele
süütust keelaksid
kohtumiste hirmus
pille neelaksid
kas mul oleks
ükskõik
Sanya
Õnn...
Koristades oma tuba,
Laulan ja tantsin oma moodi.
Kohustused pole koormaks,
See on teinud ainult hoolivaks.
Laulan ja tantsin
Koristades oma tuba
Siin ei vaja ma mingit luba
Olen omades loomingu mõtetes,
Elan omas mullis
Nii tuju pole kunagi mul nullis.
Kõik on korras
Kõik on hästi
Ülejäänud maailm
Ei omagi hetkel tähtsust
Süda on õnnelik
Süda mu sees tantsib
Ei vaja ma muud kui
Enese positiivsuse tähtsust.
Sest tean et olen
Iseenndale ma tähtis...
Siin kokku lugema ei hakka ma tähti,
Elan olevikus
Olles maha jätnud mineviku
Ja tulevikku ma e .....
Põrgu
Vahest mõtlen...et lõppes minu elu sellel päeval
Et äkki hoopis surin...kuis see juhtus
Ja see mis näen ning kuulen...pole ilmsi
See kõik mis tiirleb minu ümber...on vaid põrgu
Kuidagi ei suuda mõista...mitte aru saada
Kas oled see kes arvan...tiibadega ingel
Või hoopis keda kardan...sarvedega deemon
Kas ravid mind...või hoopis torkad põletad
Vahest mõtlen...et lõppes minu elu sellel päeval
Miks selles labürindis tiirlen...kui kaua piinlen
Kuidagi ei suuda mõista...mitte aru saada
On põrgu hirmus...palju hullem kui sa arvad
Et äkki hoopis surin...kuis see j .....
Kompensatsioon
Rahaga kompenseeritakse surma,
tuhandeid kurbi hingi.
Nutavad, ohkavad piinades,
nähes maailma kokku varisemas.
Me lõhume siit ja veidi ka seal,
et ehitada papist kindlused
metsade varemetele.
Pisarad, pisarad,
sest langes aktsiate hind.
Võitleme kõigi vastu, iseenese poolt.
Lõpuks leidmata
infoväljade prügimäelt iseennast.
Sureme hirmus,
et see on veel hullem
meie elupaketist,
mille limiit sai täis.
Raha ei osta meid välja.
Siit enam mitte…
Ei Õpinud Mida Pidi Õppima.
Lüüriline meister, vabastiilides kindel,
toon ajupesu ohvrid tagasi rindelt,
Mängin tohtrit kui kujutlustes sipled,
mis diili teed?-Uhkuse egotripi piider,
käsi kiimleb, suuda hoida selga sirgelt,
pead virgelt, mugavtsoonis tiire teeb,
valikud ja alati lihtne tee,meelerahu suunas,
tõde ei kuula,
tegelikult omab vaid psühioosidesse suunda,
pea ei saanud eilsest puhtaks,
tunneb rõõmu kui sai kellegi arvamust ta muuta,
palga töö sljuuba, tähtsusetu õhku täis
ambitsioonist pimestatud murdja,
valitsuse murjam, endale ei taha, teistele teeb kurja,
nagu kameelion, vastaval .....
Limbiline mõtlemine
Naaldan põse vastu oma kätt.
Limbiline ajuosa võtab võimust
ja aju uuskoor, mu mõtlev aju,
teda ei huvita miski eeskätt.
Vana ontlikku tiksu käel kuulen
see mu käekell – sa tiksud!
Sind nüüd tõstan täitsa kõrva juurde
ja kõrva vastu litsun.
Kes teab kui kaua pole mõelnud
siin käsi põse all ma sorakil,
et enne sinu häält ma kuulnud
ma pole mitte iialgi.
Ma istun, mõtlen ja ei mõtle,
on emotsioon, ei ole ratsionaalsust
Ma haaran ja teen õige pika heite
mu mandelkehast mälestus saagu!
Nüüd olen hirmus tark!
Ma olen nagu tehisintellekt.
Ai .....
jutt segasest ööst
üks öö oli ilus teine kole teine ilus ja nii kordus aga üks välja arvatud öö tuli inimene kes kündis ja kündis aga ta kukkus üks hetk pikali ja kadus siis ärkasid kõik üles ja mõtlesid mis toimub tuli välja et oli vaim linnas liikunud ja terve eesti oli imestunud terve aga üks oli julge läks välja ja ütles kõvasti tule ma ei karda näita end! ja ilmus vaim ta põõras pead ja ehmus tuli välja et ta kardab jooksis jooksis ja ta jõudis koju pukes tekki alla ja lõdises hirmust ja vaim tahtis head aga kõik kartsid eks ta siis läks aga üks lapse oli selline kellele .....
— greete-ly tisler