Sõnale hna leiti 267 luuletust
Maius õhus
Toomingad, tulbid, nurmenukud, viljapuud
ja mul polegi vaja muud
kui neid ja sooja ilma
värvid õues paistavad silma;
kevade parim aeg üle - eelmine nädal algas
millega alati hooaega seostatakse
täis roheluses ja aroomiga hiilgas
käiakse õitel, mida tolmust mekitakse;
on suur maius õhus
see omapära annab kevadele eelise
on see aeg nii tõhus
andes aastale tunde nii erilise;
olen rahul olevikuga praegu
aias musttuhat lõhna ja tooni
soovin, et need päevad iial ei aegu
kus loodus eksponeerib oma krooni
Emadepäeva hommik
Päikesekiired viivad hommiku- une,
linnukoorid hõiskavad akna all,
äratavad kalli emakese üles,
emakese, kel soojus südame all.
Kuldne päike aknasse särab,
mahe tuul puhub aknasuul,
ema kallikene ikka veel magab,
kõnnin kikivarvul ma.
Lilled laual õilmitsevad,
imeliselt lõhnab toomepuu,
ilus päev see kestab kaua,
emadepäeva hommikul.
Kevade süda
Juba rohetavad aasad,
põllud vabanenud lumekoorma alt,
ojad vulisevad kaasa
linnulaulule, mis pilvis üleval.
Sooja vihma kallab,
päike naeratab,
mesimumm kannuga tõttab,
lilleõis magusalt lõhnab.
Liblikas kollases kleidis,
õhus õrnas lepadriinu kõrtmööda ennast,
ülesse venitab.
Puudeladvus tuul mängib kannelt,
pungad puudel puhkevad,
kasepuu tasakesi mahla
endast välja nõristab.
Lehti väristavad haavapuud,
neil suur on rõõm kevadkuust,
paranevad ka kõik südame haavad,
lehtima löövad soovide puud.
Tõmmis
Miski kleepub prao vahel
kõht koriseb, peab nuuksu
see suhe ebaõnnestumise tahel
oma kehaga pärast puuksu;
vähemalt end täis ei teinud
aga, kui teki all end liigutan
arvasin, et ära haisenud
mil enda kere tõstan;
siis gaasikamber jälle lahti läheb
mõtlen, et kuidas see võimalik
et hais tagasi tuleb
mu mõte sellele põhjalik;
kuidas puhkpilli muusika
end riide vastu kleebib
mis reageerib, kui füüsika
seda madratsilt lahti kraabib;
isegi diivanil tõustes
taas hakkan lehkama
gaas end trussadele liimides
saab nagu tõmmis all olema;
ringi liikudes käi .....
Kevade saabumine
Kui talv hääbub ja lumi ära sulab,
Uus hooaeg ootab kõiki mängima.
Õhk on soe, taevas sinine,
Maailm tundub värske ja elu on uuenenud.
Siristavad linnud laulavad armsaid meloodiaid,
Täites atmosfääri rahuliku kergusega.
Lilled õitsevad elavate toonidega,
Tantsimine päikese ja hommikuse kaste käes.
Õrn tuul kannab magusat lõhna,
Kuna saadetakse värskete õitsengute aroom.
Päevad muutuvad pikemaks, ööd, vähenevad,
Kõik olendid tähistavad seda rõõmustavat seost.
Kevad on õndsa taassünni aeg,
Võimalus uuteks väärtusteks ja väärtuseks.
Niisiis, rõ .....
suvine kruusatee
suvine kruusatee
ja lõputu kuumus
ja sellel tolmul astumine
kus kõrval on lõhnavad põllud
saadused, mis ehk valmivad sügise tulekuks
seal teel on kerge ja lihtne
kui mahe suvetuul paitab su nägu ja keha
seal on kerge ja kerguses peakski elu kulgema
mitte raskeid kivisid endale taskusse toppides
Kevad on käes
Laulab soojalt minu süda
nagu linnukene oksa peal.
Lillelõhna täis on kevade,
päike veeretab end kõrgele.
Õiepung end kikki ajab,
suminat kuulda on veidike.
Summ, summ, summ, summ,
rõõmustab mesimummi meeleke.
Õhk on kirjudest liblikatest tulvil,
nukkumise aeg on läbi saand.
Võimas kevad nüüd looma sunnib,
õnn, kui sellest osa saad.
Bathory - One Rode to Asa Bay
Üks mees ratsutas läbi metsa
Alla Asa lahele
Kus draakonilaevad merele sõitnud
Rohkem kordi kui keegi suutis öelda
Et oma silmaga näha imet
Mida inimesed rääkinud suust suhu
Kõikvõimas jumal
Oli saabunud võõralt maalt
Kuuldused rääkisid mehest
Kes oli tulnud merede tagant
Kandis kaelas kullast risti
Ja rääkis rahukeeles
Ta oli tulnud koos võõraste meestega, kes kandsid
Lillasid särke ja pitsi
Ei lõhnanud õlu järele, vaid lillede
Ilma habemeta
Julge mees, kes kandis risti
Rääkis kõigile Asa lahe inimestele
Et kõikvõimas jumal oli saabunud
Kõi .....
Issanda loomaaed
Minu nimi on Eesti
seisan lumel majast väljas
nädalaid on löödud mesti
et uut kooseisu rahvas vajas;
on hääli mu 2 ketikoera seas
nimeks Mart ja Martin
tumesinist karva ja kaabud peas
mis nad käravad, ma vaatasin;
Riigikogu ehk õues mu suurel tammel
kellele ülesse haugutakse: "Kaja! Kaja! Kaja!"
on nimeks sellel oraval sinisel
keda mu lemmikutel ära süüa vaja;
tal kaasas käbid, ehk rahva raha
mida oma pesasse toob
Issanda Loomaias kisa on paha
et näriline käske loob;
vähe sellest, kuulsin müttamas
ühte pilusilmset ninasarvikut
kelle kabjad raudsed T .....
Karuott
Karuott veel suures unes,
unes mesitaru pureb,
mett välja tõmbab käpaga,
koopasuugi täitunud on meega.
Karuott mõnusalt mõmiseb,
käppa imeb,
nii magus on uni,
et ei mõtlegi ärgata üles.
Kuid kevade vägi äratab maa,
äratab karuoti ka,
looduserüppes olla on hea,
karuott koopast välja pistab pea.
Magusat kevadlõhna täis on ilm,
karuotil ikka unine silm,
pähe tal potsatab vihmapilv,
järele tuleb päikeseline ilm.
Karuott nüüd müta- mäta,
otsib toitu igalt mättalt,
marju küll ei ole veel,
siiski karuotil kevadest on hea meel.
.....
75% kange
Kes Lõuna - Eesti kultuuri teab
see end ikka kärakale sappa seab
kuidas kunagi päevale ja ööle
nagu see päev, kui teel tööle;
kas kohvi või kakao
vajadus soojale joogile ei kao
tuuakse lauakesele tops
ja lõhnab ilusti, vat kus lops!;
nagu tanklates, on ka pudel
omamoodi kohalik mudel
valida maitset, vajuta peale
läksin autosse seepeale;
aga juues, oo ei, väga imelik
mu sisemine tuli on avalik
köhin, kuidas kibedus kurgus
ila suust nõrgus;
selgus, et odekolonni kakaole lisasin
omale korraliku laksu andsin
juhtus nii unise silmaga
nüüd täna ma ei maga; .....
No ei hakka tuju olemagi
Ma valutan ainult selga
muudkui tuleb lund alla
mida peab lükkama, ära pelga
terve tali veel valla;
see asi rohkem ehtne
kui 4. advent täna
on puudu jõulutunne
ma ei kuula teiste head sõna;
sest, kui elab maailm
ühest ajast ja imest teise
kaob vahepeal muu aeg ja ilm
mis möödub kiirelt nagu kivivise;
jätsin jõuluturule minemata
niigi iga aasta seal käinud
koju läinud midagi uut saamata
samat saasta seal näinud;
tõin piparkoogitainast
aga ise ma küpsetada ei viitsi
kõrini selle lõhnast
ja kingitusi teha ka ei raatsi;
mis imesi sa jõuludest ikka sa .....
Talvenauding
Lasen talve karget lõhna ninasõõrmeisse,
jätan esimesi jälgi valgele lumele.
Pimestavalt valge lumi kisub välja silmavee,
kõik on lage,
ainult valge lumi
sillerdab kaugele, kaugele.
Vaikus hiilib ümberringi,
rahulik on minu meel-.
Süda rinnus ütleb mulle,
et kaunid jõulud on poolel teel.
Lasen talve karget lõhna ninasõõrmeisse,
sammun oma jälgipidi tagasi kärasse.
Lumepulm minu südame sees
Taevas tuhanded tähed mu üle
kõnnin üksinda talvisel teel
lõhnav lumi
need karged kristallid
lumepulm on mu südame sees
Valgelt pruutkleidilt pudeneb pärleid
tähesära saab pruudi diadeem
kaardub taevas kui ehitud kaelus
hõbesärana helmed on keel.
Valgus voogab ja õhkab ja laulab
pruudi kleidiserv puudutab maad
päästab kammitsaist talvise tuisu
kõik on pulmas
nii taevas kui maa.