Sõnale hna leiti 267 luuletust
Suur kevad
Õhk on kevade märkidest tulvil,
päike tiirutab taevavõlvil,
linnukene siristab rõõmsat viit-
ta pesakene pole enam kaugel siit.
Metsaalune lilli on täis,
õienupud noogutavad päid,
allikas puhta kristallina õhkab,
toomepuu nii magusalt lõhnab.
Õhk on kevadvõitudest tulvil,
päike võimsamalt tiirutab taevavõlvil,
linnukene siristab rõõmsat viit-
"Siin mu pesa, eal ei lenda siit!"
Lase...
Lase mul natukene veeloikudes oma kummikutega konnata
seni kuni ma tunnen seda värket just sadanud vihmalõhna veel õhus
oma meeltes ja südames
Värskus on see, mida see maailm vajab.
Mitte viha, mitte sallimatust.
Vaid värskust, avanemist ja uue armastuse loomist.
Ära enam kannata ja ära kuula neid, kes ütlevad,
et kannatades saad kord head elu nautida, ei saa.
Kannatades tikid endale veel tugevama kannatamise mustri.
Loobu kannatusest.
Sa saad ju valida.
Iga hetke uuesti.
See hetk, kui loed seda lauset,
saad Sa vabaks ja oled vaba,
sest Sa süvenesid sellesse kirja .....
Ma olen tühi.
Ma olen tühi,
ma olen tühjus,
ma olen kõik ja mitte midagi.
Seega olen ma ka kõiksus.
Kõik Sinus.
Või ka lõpmatus.
Õudne lõpp või lõputu õudus, Sa alati küsisid.
Ma ei tea.
Ma ei tea vastuseid ja ma ei otsi enam vastuseid,
ma tahan olla,
tahan õppida olema ja igast lillelõhnast äratada oma meeli
uskuma suuremasse armastusse, kui mu hinge iialgi võib mahtuda.
Äratasid mu hinge sügavast talveunest,
kui olin unes,
olin eksinud,
olin kuskil tühjuses,
ootamas kedagi ja midagi,
teadmata endast kui Loojast ka
mitte m i d a g i.
Aga ometi?
Nad üt .....
Ilus kevad
Ilus kevad silub meelt,
linnud laulavad metsateel.
Lillelõhnast uimas pea,
üksi olla vahest hea.
Kägu kukub kuusikusse,
jänes silkab haavikusse.
Rähni toksimise kaja,
metsarahva üles ajab.
Metsas olla on nii püha,
metsas tuleb olla tasa,
et sa kuulatada saaksid,
mida Metsavaim sul pajatab.
Vahest luulesilm nutab
Tahaksin luuletada kaunist maast,
lõhnavatest lilledest,
liblikatest aasal,
laululindude sädinast
ja kõigest muust,
mis ilus oleks hingel ja meelel.
Hetkel kõik luuleread,
tulevad mustast ja masendatud
meelest
ja sinna parata midagi ei saa,
sest kõik on meelel,südame peal
ja keelel...
Kui mõtlen sinust
Sa oled armastus
Mu armastava keha rüppes
Sa oled puudutus
Mu väriseva südame seinal
Sa oled tunnetus
Mu käte soojuses
Sa oled vaikus
Mu kuumas kallistuses
Sa oled kaunis
Õitsvas armastuses
Sa oled hurmav
Lõhnavas suudluses
Sa oled samet
Põse puutes
Ja tuli iha silmades
Sa oled kõike mu jaoks
Kui mõtlen sinust.
Kuusepuu
Kuusepuuke,
anna andeks,
et võtma sinu pean,
kui ei võta,võtab teine,
kes kuusel'e jahti peab
Su käharpeal on ilus käbi
oksad tihedad
Tuul pole käinud ladvast läbi
lõhnab kuusevaik tüve peal
Kuusepuuke,tea,sind ehin,
ehted kõige kaunimad,
su okstele ma riputan
Täna tahaks tunda rõõmu,
rõõmu kõige suuremat!
Kui soe on tuba
küünlaleek praksub
ja piparkoogid panni peal,
siis tunneb süda sellist joovust!
See tunne parim ilma peal!
Isadepäev
Tere,kallis isake!
Su kõrval sinu pereke
ulata oma käeke
see lillekimp sinule!
Las sätime su aseme
padjad pehmeks klopime
suletekk nii kergeke
ei vajuta su rinnale
Kas tunned küpse koogi lõhna!
kunagi su lemmik see
ja alatihti õhkasid sa,
selle koogi järele
Kallis,kallis isake
toogu see päev leevendust
sinule!
Soojust ja õnne su südame
Isadepäeval sul soovime!
Orav ja kuusekäbi
Orav vinnas kuusekäbi
tahtis pessa tirida
Väiksem käbi oli ligi
suurt ei jõudnud vedada
Vaigulõhnaline käbi
orav tema kuningas
Käbita ei saakski läbi
ükski orav ilmapeal
Orav hammastega toksis
käbi suurt ja vägevat
Hända keerutas ja rapsis
jagu püüdis saada tast
Käbi seemned pudenesid
kuuseokstelt libisesid
Lõpuks kukkus käbi ka
ühes käbikuninga võiduga
Tões ja valguses
Sa ütlesid et tahad tunda
Kuis lõhnab elu täis armastust
Kus hoolivus ja rahu
Mis hinge ei mahu…
Kus on suur tunne
Mida mõistus ei hooma
Ühekorraga…
Vaid kild-killu haaval
Emotsioneerime korda -mööda
Siis kui tõe eest näkku ei lööda..
Usalduses mis on ületanud
Hinge kartuse piiri
Kaitses ennast haiget saamise eest
Sest enam ei taha,
Enam ei mahu minu sisse
üksi olemise valu
Ma ei hoia enam endale
Ühtegi hingepiina torkivat mõtet
Ei ainsamatki valesti öeldud sõna
Mis polegi vale, vaid minu tee
Sinuni
Tões ja valguses,
Tundes ja armastuses! .....
Kuidas sa mõjud
Ma ei tea mida
Sa minuga teed
Et värisen su puudutusest
Nagu haavsleht tuules
Ma ei mõista
Kuidas see mõjub nii
Kui oled minu juures.
Ja sa sisemiselt
Täidad mind ja toidad
Mu tunde loomise algust!
Sinus kallis algas
Meie loo algus.
Puudutusest, mis põlvist
Nõrkema pani ja tõi silmadesse tuleleegi.
Kuuma ja palavalt higise...
Põse puudutusena näol
Mu hingusse hingasid!
Oma maitse küllast lõhna..
Puudutusse peitsid
Nähtamatu armastuseniidi
Nüüd olen üleni
Sinu tund siidis...
Nii meeletult magus...
On su huulte järelkaja
Mul on Sind veel ja veel
Minu .....
Minu kallis tuul
Ma ootan sadamakai ääres
Sinu valget laeva
Aegajalt vaatan pilvi üles taeva
Kas südamega kuju paistab
Seal? Kas oled ikka
Kindlalt selle laeva peal?
Ma mõtlen et kui sind näen
Kas torman sinu juurde
Käed harali sind haaran
Kalistusse suurde
Ja suudlen pikalt sinu huuli
Põski käsi...
Sa tead, et sellest ma ei väsi..
Sest olen oodanud sind pikalt,
Kalendrisse kriipse vean
Sinust sissekanded-
Päevikus on read
Ma armastan sind suurelt
Ja sinust hingan tundes
Tasa mälestuse lõhna
Avatud südame aknast,
Mis on Sinu jaoks alati valla
Ka tuules vihmas, kui
Vihma .....
Kauemgi veel..
Sa ütlesid kuis armastad
Sa mind ja minu huuli
Kuis hingad lõhna
Hoides kaela ümbert kinni
Veeretades kätes ruuni..
Mis saatusena teele tunde
Suure tõi ja see kõik
Mind jalust maha lõi..
Ma kukkusin ja sina minu sülle maandudes unistama jäid
Ja mina vaikselt silitasin
Sinu juukseid päid.
Õrnalt, läbi sõrmede
Sasinal sosinal voolasid tunded, tuuletiivul keeristena
Lõid värisema kehad
Mis vappusid armastuse puudutuse ilus, mis kajasid
Tunnete kasvavast kajast..
Sinu hingekoja pühamusse
Kirjutasin leegitseva käega
Soovi ühineda sinu
Naiseliku väega
Et ol .....
Mõtetes tagasi Sinna..veel ja veel
Tagasi ….sinna..veel
Kus kukub kägu ja lendavad linnud
Mõttes tagasi sammu ma astun
Üks kord ja ka see
On mõte, mis tunde loob varje
Mille taha peita võib ennast ja seda
Mille kõige pärast armastan ma teda.
Mille pärast, ma küsin iseendalt?
Kas õhu, või lõhna, äkki silmade värvist
Äkki juustest või embusest või hooips särgist?
Vahest ma mõtlen püksivärvlist…
Kuidas kõik on traageldatud ühte kokku,
Ühte suurde tunde rägastiku põlle,
Mille ma ise kudusin kuldkollasest niidist
Ja sinu käed on nagu siidist :)
Ja sa puutud mind ja vaatad sügavalt si .....
Suure segadus-meeletu igatsus
Minu sees on suur segadus
suurena laiali tunnete väljal
Killud hetkedest puistatud
ümber minu- osad neist on ka Sinu...
Osad neist on ka meie
ja see kõik segi paisatud sai eile
kui läksin ära, suur õnne mu sees
kuid ajaga muutus see pisarate veeks
ja ma ei leia rahu, sest astusin tunnete vastu
kuigi oleks tahtnud olla hoopis siin...
Ajas, majas, sinu olemise kajas
Lõputult kümmelda tunnetes
lõputult hoida embuses...
Minu sees on segadus ja see ei lähe niisama ära
Kuid selle varjus kõnnib igatsus
meeletult suur...ja nüüd kõik sajab
Sajab vihmana alla, nii aknalt k .....
Pettekujutus
Armastatud siresääre
hõrk ja lõhnav mokamääre
tõstab tunded üle ääre
töötab sisenõrenääre
Suuta suudlus läbi õhu
tõmbab üles vererõhu
krampi armastaja kõhu
täidab unistaja põhu
Kestva hõõrdumise läbi
saabub õnn ja hiljem häbi
kännu kõrval kukub käbi
lahkub mees kui öö on läbi
Mõni maksab nõutud hinda
võtab lõvide käest kinda
ometi ei taha sind ta
katsub ainult veidi rinda
Minu üksildase saare
ainus hindamatu aare
ujudes teeb ümber kaare
tahaks küll kuid puudub haare
Enda loodud meelepette
vangla kõlisevaid kette
sin .....