Sõnale homme leiti 172 luuletust
MAS 26/8
Ma vaikselt päevi loen
Üks, kaks ja kolm…
Ja tasa tunde hingan
Sõõmude kaupa, neelatan aega..
Kus sekundid on mõõdetavad päevas
Ja päevadest on saanud igavik…
Ma seisatan ja peatun ajas
Kaks korda pikem tundub tema hõik…
Või hoopis kolm?
Ei suuda mõista ajas oma taju
Kas oli eile, homme, see mis tuleb nüüd?
Või tuleb see, mis juba ammu olnud
Ja vaikselt algab koju sõit.
Koju…sinna kus on oma tuba
Sinna kus on linna peale luba
Et jalutada käsikäes laternate all
Istudes pingile et puhata jalgu
Olles sinu poole kaldu…
Pool kogemata tahtlikult
Kõik .....
8.märts
Iga mehe huulil Naine
jäägu täna kõlama!
Ülivõrdes ülistused
naisi tuleb austada!
Täna mehed, kätel kandke
oma kalleid kaasasid!
Lubadused nüüd kõik täitke
homme juba unub kõik!
Pole täna raske kanda
kätel ühte naisuket
Rohkem kallistusi anda
kasvõi ühte lillekest
202X
komissarid euroliidus
kasutades hiina viirust
eurovõlga võtma hakvad
trükipressil antaks takka
et siis tühjast õhust võtta
raha, mida edasi saab kütta
sinna, kus ei oska või ei taha
keegi seda säilitada
erakondadel ei ole vaenu:
"ainult loll ei võta laenu!"
keeduvesi soojendab veel konne
kõigil pohh sest mis on homme
kriis, mis euroliitu laastab
kaugel pole enam aasta
kui see laguneb kõik maha
kaob maa pealt ühisraha
kuidas juhtuma see hakkab
kõikehõlmav lollus nakkab
unustataks ajalugu
mureks nahavärv ja sugu
kui on valed need, siis v .....
Vilkuv latern
Jaaniussil oma latern,
millega ta vilgutab.
Kus on aga minu latern?
Millega mina,vilgutan?
Nii kaunis on see vilkuv sära,
sini must valgel laternal.
Mul on aateline vaade,
mis mu põues sügaval.
Laena mulle laternake,
väike jaaniussike.
Ehk siis homme,ülehomme,
sulle tänud tulevad!
Homme, sest täna ei viitsi, nii viisi, jäidki viisid, laiskuse taha kinni, Tundmata piiri, undamas mis viibib,
kuulmata miskit, miski, mis hinge kriipind, annan ta sulle, mu truu meel, suhtleb, et sa kuuleks,
Kuigi nii see kahjuks pole, nii mu ausus loomes, jääb tooreks, laiskuses, et ehk kuulad mind homme,
Mind nõnda ükskõikselt kohtled, oleksid lihunik kui oleksid tohter, juu see on tänapäeval moodne,
et kõik vastuseid teavad, a küsimuste küsimisel kinni jookseb, Mis on Õige? Mida sa mõtled?
Näen tõkket, mille taga laiiumas mõõde, hõikan- üle piiride mine; sõber, m .....
Tere,tere,tere
Tered tulid kokku teretama,
tere,tere,tere,
kuni harmooniaks paisus,
tere,tere,tere!
Tered lendasid kui tuuled,
ilmakaarde laiali,
hüüdes tere,tere,tere,lõpmatuseni.
Tere kõlad erinevad-,
täna,homme, ülehommegi,
keegi meist ei saa ka öelda,
et ta tere ei tunnegi.
Päike
Ta kuldas meid piki ja üle
Soojendas pinnalt ja pealt
Rõõmustas ülalt ja seest
Tervitas hommiku algul.
Õied avas ja aurutas kaste
Kasvatas ilusa kõrgeks
Siis laskus ja lehvitas meile
Et puhkaks me sumedas öös.
Ja tagasi homme ta jälle
Naerab ja naeratab taas
Minagi rõõmustan näha
Mu palet ta paitab nii hea...
HIRM
öösel ma tulin
öösel ma tulin
päeval ma olin
sest öösel ju tulin
eile ma olin
eile ma olin
täna ma mõtlen
kuis eile ma olin
õhtul ma kardan
õhtul ma kardan
kerasse keeran
sest õhtul ju kardan
üksi ma vilistan
üksi ma vilistan
keegi ei kuula
sest üksi ju vilistan
praegu ma uputan
praegu ma uputan
mullitad mulle
sind paegu just uputan
homme lä’en minema
homme lä’en minema
täna ma pakin
sest homme lä’en minema
homme ma põgenen
homme ma põgenen
täna ma suren
sest homme sa tuled
Magama minek
Igal õhtu hilja
Proovin luuse lasta leiba
Kuid hoopis mõtlen
Laman ja mõtlen
Mõtlen välja riime
Kuid ei pane kirja
Täna pole ju viimne
Panen homme kirja
Hommikul on meelest läind
luuletus ja meele väin
Täna õhta juhtub vast sama
Hommikuks jälle meelest läinud see jama
Mis oleks, kui?
Kui varsti on kohe,
kui kohe on varsti=
Kui kaugel on homme
kust tead, et on täna?
Kes ütleb, mis õige
kes keelab, mis vale?
Kas tõesti kuldlõige
on õndsuse valem?
Kes jookseb ajaga võidu
võib kaotada ennast.
Kes on surmale kade
sel peagi elu on lennand.
Kes teistest vaid hoolib
sel peopesades tuul
ja näppe vaid noolib
kuid naeratus suul.
Kes käseb, mis õige
sel elus on kurbust.
Kes kardab, mis vale
sel vajaka julgust.
Kel arm, see poob
ja oma haavu vaid seob.
Kes vägisi hoiab
sel õnn kui koolibri peos.
Kes ütleks, mis mina
sel preemia võiks .....
Lindprii
oh kallis kallis, mida olen teinud
sõitnud kodust nii kaugele ma läinud
võõraks jäänud, sind aasta pole näinud
kõik päevad ööks on muutunud
on hing justkui mürki puutunud
ja süda minu sees kiviks moondunud
oh kallis kallis, mida olen teinud
nüüd ei kuula enam mitte kedagi
jäänud mulle enam pole midagi
nüüd alles mul vaid kõige kallim kaheraudne veel
haavlid sõbrad head mind saadavad sel teel
on sõrm ja päästik sama kindel kui mu meel
oh kallis kallis, mida olen teinud
eha täna värvus punaseks
kui päikse pritsisin ma veriseks
kas suudan .....
Ma kõnnin sust mööda
mööda seda teed
kus sireleid oli õitsele kord löömas
On tuhaks põlend need
Neetud olgu need sirelid see tee ja sina
mille tuli mult võttis
Ja neetud olgu see tegu mis tegid sa siga
et elu end paigast sättis
Sa jätsid mind teele üksi
Algul nuusutama sireleid siis tuhka
Nüüd süütul ilmel kõnnid mööda Süttid
mu vihast ja kuhtud siis tuhka
Ruttan edasi ja muigan vaikselt
Homme istutan su pähe sireleid
Läbitud on puhastusetuli Oled paikne
Nüüd taas võin nuusutada sind ja sireleid