Sõnale hommik. leiti 6 luuletust
TALVINE HOMMIK.
Veel virgudeski raputasin tusa lõõga.
Nüüd pääsnud une vaenuliku odadest
pää kohal tõelikkuse aiman mõõga.
Kui pelgupaika otsin metsakodadest.
Ma kütkestatud päevi, öösid lohistanud
nii avatlevaks tunnen puude valged paod.
Kui poleks tuuled, sajud iial kohistanud
siin vaiksed seisvad okste härmatanud haod.
Näe, üle öö kõik udud hõbedaks on tahkund
ja ehtes helkivas kui õnnes tardub kask.
On hääletuks jäänd võsa, linnulaulud lahkund,
kuid veretades lõõmab idataeva vask.
Kiirt kiire järel saates kaugeist ladvust hargub
ka päike viimaks, lume lä .....
Ööliblikas, su tung on imeline
Ööliblikas, su tung on imeline.
Sealt (siit) pole tagasiteed.
Ööliblikas, su tund on imeline.
Siit (sealt) pole tagasiteed ---
teispoolsused mõlemad need.
Nende klaaside taga on tuli,
on valguse algus ja lõpp.
Mina näen seda ammu juba,
mina tean, see on Surma tuba,
oo, ma tean, see on elutuba.
Sinna tuppa! Ma pean, ma pean!
Oma suuri must-valgeid tiibu
kannan läbi aastate öö.
Vastu akent, õnnetu, liibu!
Sinna tahta --- su elutöö.
Olen raske ja libisen alla.
Jälle ründan ja vapustan.
.....
Talvine
Keskhommik. Pärlid sädelevad lumel
Mu meel on tusane ja tume
On kõik nii vaikne värelev ja valus
On kõik need lapsepõlvelumed mälus
Puu heidab hõbedasi varje maale
Ei suuda mõtelda ma muule
Kui karges hetkes kaduvale heale
Mis sunnib külmavalus näppe murdma
Mis paneb talvepakast hinges tundma
Mis jäätab hinge, mõtted, teod ja tahte
Ning jätab jäiseid tuimi saari elulahte
Kas suudab sulatada kevadine päike
Neid kuhilaid kui saadab neile läike
Ta märtsi lõpus või aprilli alul
Ma loodan, anun, usun, palun
Mis üle jääb
On südatalv
On kaamos
.....
Valga- Tallinn
Rööbaslennuk „Valga-Tallinn“, hommikune reipus
Kõigil korraga on vaja- istekohaheitlus
Naabriks valgub kõrvaltooli noormees. Tõstan pilku
Kuskilt tuttav? Loodan, et ma seekord aiman viltu..
Kõnetab ja ütleb miskit... Mida? Eiran öeldut
Iga kaak ei ole sõber, kes end sõbraks mõelnud...
Sulen silmad, ootan rahu. Naaber ütleb: „Kuule,
Räägiks veidi, nii saaks mõtted sõidust hoopis muule“.
Vaatan teda, tüdinenult. Küsib siis: „Mis lahti?“
Selgitab, et vana tuttav- olla mind kord „jahtind“
Rööbaslennuk jõuab jaama. Hommik. Kadund reipus.
Kutt vee .....
