Sõnale hommik leiti 734 luuletust
Sa olemises alles oleks
Sind kõikjalt taeva alt
igatsus otsima hakkas
see ööselgi ei lakka
muud endale ei enam soovi
Sa alles oleks ilmas
nagu valgus hommikul
mis päeva tuleb
tõuseb üles öö kui
tema järel ukse suleb
Sa olemises alles oleks
nagu mais lehtiv mets
päikse käes küntud põld
pilvi peegeldav järv
lõhki läinud pungades
teeäärne leeder
õites kuldkollane paju
vihma sajus
hing kuulab
kuidas sellest kergelt
sisse ja välja hingan
millestki pole elus
jäänud päriselt ilma
mis siis et vahel
kurvad on mu silmad
Hommikusel metsarajal
Hommikusel metsarajal käin
ja aina vilistan,
sekka linnukeste vidin,
mis nõnda õrn ja ülendav.
Päike varje heidab teele,
taevalaotus sinetab,
kasest elumahla voolab,
kogu loodus nõretab.
Samblikus on seeneniidid,
kukeseened ärkavad,
maasikad ja mustikad veel
oma aega ootavad.
Alati, kui paistab päike
ja õhk on meelitavalt soe,
teen ma metsarajal käike
ja rõõmsa tuju koju toon.
Viineripirukad ja viinashotid
Peole jõudes nurka viskan koti.
Esimesel tunnil täis oksendan poti.
Viineripirukad ja viinashotid,
hommikuks kulutatud mitmed sotid.
Õhtulõpuks langen voodi.
Välja näen ma parmu moodi.
Imedemaa siin peol ju loodi,
kas keegi mäletab mu uksekoodi?
Кино - Электричка
Ma läksin eile liiga hilja magama ja tõusin täna vara
Ma läksin eile liiga hilja magama ja ma ei maganud peaaegu üldse
Võib-olla oleksin pidanud hommikul arsti juurde minema
Aga nüüd viib elektrirong mind sinna, kuhu ma ei taha minna
Elektrirong viib mind sinna, kuhu ma ei taha minna
Elektrirong viib mind sinna, kuhu ma ei taha minna
Vestibüülis on külm ja samal ajal kuidagi soe
Vestibüülis on suitsune ja samal ajal kuidagi värske
Miks ma vaikin, miks ma ei karju? Ma vaikin
Elektrirong viib mind sinna, kuhu ma ei taha minna
Elektrirong viib mind sinna, kuhu ma ei .....
Vari ja Valgus
ma ei tea,
kas see on hea mõte
mul raha saada
sest mulle meeldib ju vaene olla
nii mõtleb vari
suured tehinguid muidugi
las nad jääda
lase lahti
ja jää ikka oma vanasse rattasse
nii on sul kõige parem
nii mõtleb vari
ära hakka suurustama
et saad ilusa elu
nagunii läheb kõik halvasti
nii mõtleb vari
ära unista
sa ei jõua kaugele
sa kukud kiiremini kui kustuv täht
nii mõtleb vari
ära lenda kunagi
sa võid alla kukkuda
ja siis saad haiget
nii mõtleb vari
põhiline, et sa jääksid samasse tiiki
et kuskile merre või koguni ookeani ei läheks
.....
Absurd
ära unusta
kes ma olen
ja kust ma tulen
ma ei tulnud kapsalehe alt
imelisel maikuu hommikul
mind ei toonud toonekurg
ega peitnud oma urus
Rebase-Rein
ma olen täiesti realistlik
inimkehastus
aga ometi
inimestele meeldib mängida
neid mõistumänge
iseendaga
ennast vigastades
endale haiget tehes
ennast vihates
milleks?
kuigi kapsalehe all on mõnus
koos röövikutega siblida
ei pea ma ennast ju fauna liikmeks,
ent ometi
vajan päikesevalgust
ja sooja elupinnast
nagu nemadki
tulin, et olla
lähen, et jääda
Särasilmad
Suured särasilmad
vaatavad mul vastu,
kui mind hommikune päike äratab.
Suured särasilmad,
need on minu kutsul,
oma silmavaatega
ta mu südant sulatab.
Kutsu särasilmis rõõmu on nii palju
on armastust ja õnne kuhjaga.
Ta särasilmad annavad nii palju
ja ajavad mure minema.
Armastan neid särasilmi väga-,
ei ela üle, kui nad kustuvad.
Mu kullake,
nüüd mulle kaissu tule,
mul sinust heameel on otsata.
Inimelu keerdkäigud (osa 1)
Sinu tuules ei saa ma võrsuda
isegi kui Kuu valgustab rada
Sina tahad ja vajad eraklikku rada
ja ma lihtsalt lohisen järgi
nagu vana tuttav lelu
mängukastist
Ma ei tea, miks
ma olen loodud Maa ja Taeva vahendajaks
inimeste abistajaks
vahelüliks mõistmise ja tunnetuse vahel
aitamaks leida inimestel kuldteed
nii elu kui ka surma vahel
Ma vaatan Sind ja Su lõputuid otsinguid
Su soovi olla ja minna ja kaduda eksistensi,
millisel ajal sai Sulle elu nii valusaks,
et ainult siit äramineku soov -
kas läbi tablettide või läbi süvameditatsiooni -
sai Sinu jaoks võimalik .....
Sinusse voolas
samamoodi nagu vesi jões
aja voolamises oled sina
mitte pilliroog kalmus
kaldavees kevadeti pilgeni
täis vett kraavid ojad
päevad õhtud ööd
hommikud on su kõrged
madalad kaldad
pilvine lapsepõlv
indiaanlaseks olemise
poisiiga onn puu otsas
kartulid küpsemas tuhas
nukust liblikaks saanu
märjad tiivad kivil kuivamas
niidetud luhal
Sinusse voolas
mu poisiea puhtus
ta otsatu nukrus
meretäis kurbust
ema jälle on õhtu
ema jälle on selline õhtu
kus tahan et teeksid
mulle pai nukrus muudkui
rõhub hing on katki
valu mu jälle kätte sai
mis siis nüüd valgus
äratab hommikul üles
silitab põski ja varbaid
nii palju on tagasi ilmas
seda mida kardan
mu juustele pane
oma käsi armas
nii puhas nii harras
ma elada ei kardaks
midagi segast
ma ei tea millised on
järgmised read
millegi selitamiseks
ja kinnitamiseks mis
paberile kirjutame
aja möödudes
mis ära ehk tuleks
põletada
taastada algtühjus
loomise vaimu jaoks
kust võtta need õlad ning meel
mis ära suudaksid taluda
selle ootuse ja pimeduse
pillikeelena katkemise
vere valgusesse viskumise
vastu hetke hõõguvaid servi
*
kas tõesti ajast
muud järgi ei jää
kui Su olnud arm
valu täis silmavaade
mu öödes unetutes
see aastate pärast
eha tähena särab
hommikuks kaob
taeva sinasse ära
Õue läen, kui kevad on käes
Hommikul ärgates õue ei vaata,
kuid mõtlen, miks on nii valge?
Kas tõesti väljas soojakraad ootab?
Vaatan välja, hüppa või hange!
Soojakraade olemas nullkomaseitse,
kuid ikka ei rahusta see,
talv võib ju näidata väikeseid võite,
õue läen, kui kevad on käes!!
- Tarmo Selter -
2023
Mõtteid....2
ma istusin näitleja kooli katsetel
ja lugesin Karl Ristikivi
seda ma mäletan
ja valisin teksti selle järgi,
mis hinge läks, mis korda läks
meie omadest ei käinud seal palju(d)
paari vilksamisi nägin
tundus, et ehk see motivatsioon,
mis minus oli,
ei ole veel küps
soovitati järgmine aasta uuesti proovida
aga järgmine aasta olid juba uued tuuled
teater jäi südamesse
aga tuli tants,
tuli kaasaegne tants ja rahvatants
ja kuskile sinna vahele põimus ikka ja jälle
oma mõtete keerutamine pastapliiatsist
kuni sain õpetaja
kes soovitas kogu sellest üleliigsest mull .....
nagu lumevesi järve
nagu lumevesi järve
minusse nüüd kevad
nii ööl kui päeval sisse voolab
mu meeli heldelt joodab
iga viimasegi raku
magadeski verest
hommikuni lahku
see kestab kaua
kuni aias varisema hakkab
hõõgvel olnud sirel
mets enam pole
helerohelises vines
see pohmelus siis vast lakkab
jalg taarudes kui enam päeva
minema ei hakka
sügis hammastega
käest kinni äkki naksab
Meie hetkene ühiskonna pilt minu silmavaate kaudu
happeline elu soodustab happelist keha
toetudes Dr Riina Raudsiku teooriatele
ning elupõlisele praktikale
meie kõige vingem kiire elu narkootikum
on kofeiin ja kui arvatakse, et see ei ole
narkootikum siis lugege "Why we sleep"
ja proovige elada ilma rohelise tee või kohvita
linnavurled ütlevad, et ei, sellises ühiskonnas
sellise töökoormuse all hetkel
pole see absoluutselt võimalik
jah, maamajas ahju küttes ja lõunauinakuid tehes
miks mitte
kusjuures peaksime püüdlema aluselise elu poole
see hoiab ära haigused
see hoiab keha tervena
meil on küll meditsiin arenen .....
Kevade saabumine
Kui talv hääbub ja lumi ära sulab,
Uus hooaeg ootab kõiki mängima.
Õhk on soe, taevas sinine,
Maailm tundub värske ja elu on uuenenud.
Siristavad linnud laulavad armsaid meloodiaid,
Täites atmosfääri rahuliku kergusega.
Lilled õitsevad elavate toonidega,
Tantsimine päikese ja hommikuse kaste käes.
Õrn tuul kannab magusat lõhna,
Kuna saadetakse värskete õitsengute aroom.
Päevad muutuvad pikemaks, ööd, vähenevad,
Kõik olendid tähistavad seda rõõmustavat seost.
Kevad on õndsa taassünni aeg,
Võimalus uuteks väärtusteks ja väärtuseks.
Niisiis, rõ .....
Signaalid
Kui Sa ei kuula enda sisemisi signaale
kukud Sa ühel hommikul köögi marmorpõrandale
arusaamatuseks "miks?" samas ise tegelikult teades
et iga vale samm, mis ei toeta su hinge
võib olla laastavaks ka kehale
ja sa võid pingutada kehast nii palju kui jaksad
aga kui hingele see ei meeldi,
siis ta planeerib ja koordineerib olukorrad nii
et saad ikkagi pausi
pausi, mida sul väga on vaja
et tõmmata fookus iseendale
mitte ajada teiste õnnelikuks tegemist taga
Kevad on teel
Kas tunned, on täna kõik uus?
Lehepungasid tärkamas näen,
linnuparved on jällegi kodus,
veekogudelt kadumas jää.
Kas tunned Sa hinges seda kergust,
mis päikesene Sinuni toob?
Udupilvedes hommikust kargust
talv jäälilledest koob.
Kas tunned Sa südames rõõmu?
Võid aimata allikat veel.
Võttes kevadisest värskusest sõõmu,
Sa hüüatad: "Kevad on teel!"
- Tarmo Selter -
2023