Sõnale hommik leiti 731 luuletust
koos
hotellitubade kordus
ja vahetus
igal vabal momendil
hoia mulle ruumi, et saaksin avaneda
avada ennast uues valguses
uue naisena
uuel katusel
uue vahuse lainena
hommikul rannal
su varbaotseni
anna mulle aega ja ruumi kasvada iseendaks
ja iseenda moodi,
aga hoia ja hoolitse, et teaksin iseennast
paremini piiritleda
tule kaissu
ja meil kunagi ei ole seda halba kriuksuvat
raudvedruvoodit
helgus ja kergus nagu kahel koolibril
kirev elu täis värvilisi virvendusi
nii päeval ja öösel
ma ihaldan seda,
ja tean hinnata
selle olemasolu võlu
vii mind sinna hotell .....
William Blake "A Poison Tree" (Mürgipuu)
Ma olin oma sõbra peale vihane;
Rääkisin oma vihast, mu viha sai otsa
Ma olin oma vaenlase peale vihane:
Ma ei öelnud seda, mu viha kasvas
Ja ma kastsin seda hirmudega,
Öö ja hommik enda pisaratega:
Ja ma päevitasin seda naeratustega,
Ja pehmete petlike kavalustega
Ja see kasvas nii päeval kui öösel
Kuni see õuna heleda kandis
Ja mu vaenlane nägi seda säravat,
Ja ta teadis, et see on minu oma
Ja minu aeda, varastas,
Kui öö pooluse looritas;
Hommikul, rõõmus, ma näen;
Mu vaenlane, puu all, välja sirutunud
millal see maailm
USA-s lasti enne tundide algust
maha 19 last ja kolm õpetajat
millal see maailm
vihkamast väsib
arutuna enam
saatusi ei räsi
nii oli see siis
kui mu nabanöör lõigati katki
nüüd hall varsti on pea
kelleltki pole küsida
keegi ei tea
edasi elama sellega pead
hommikuvalgus
päeva alguses
emana kummardu mu üle
hoia mind oma süles
vii mind endaga ühes
*
oh, jumal
Lillele
kaua võtab aega
väga kaua
enne kui pilvel lased olla pilv
lillel lill mäel mägi jõel jõgi
põllul põld metsal mets
kärbsel kärbes rohul rohi
muutub suureks sinu jaoks
nende omailm
peatub sellel rahus silm
vaatamas neist enam väsi
vaim nende olemist
puutuda käsi
*
tsüklist „Poisiiga“
mu arm
me hinged kaua
on vaikinud
las nad nüüd öö läbi
ahnelt räägivad
janustena oma keeles
kuldseks säratavad
meeled kuni valgus
meid sellest äratab
saadab päeva teele
*
oh jumal kuidas
mu poisiea
hommikute värs .....
sirelid õitsevad
tõused täna vara üles
oled enesele poeet
vaatad pilvi läheb üle
kuum veel lillel leek
sinagi neis päevis
kuskil oled
hõõgub vaim ja meel
juuksed märjad taeva sinast
aega uks on lahti veel
mida ootad loodad
ei tea isegi
ilm läheks lihtsalt soojaks
muud ei midagi
*
ma imestamast
endiselt ei väsi
kui maa seest
välja tuleb rohi
kasel tagasi on lehekohin
kõrvu mullast puude tüvest
tõuseb öösel tume kohin
mingi kummaline sosin
et hetkes mõnes
nii hommikuni
olla lihtsalt tohin
et kõik see jõena
voolab verre
jääb sinna päevaks terveks
.....
oma õele
siis kui valgeid pilvi
läheb taevas
puudelt elu haljust
alla nõrgub
iga hetk on kuldne laegas
olemine saab juurde kõrgust
meel vastu võtma
tõrgub surma
inimese inetust
et ilu habrast hurma
neelab pimedus
*
üks oleks hing
kellega koos olla ajas
kallistaks kes su elu
aastaid see karje
taeva all kajand
ime et hing
üldse on elus
ärkab hommikul üles
tuleb päeva kaasa
hetki hoiab süles
mõnda neist ei haava
*
ka mina vananen mu arm
mind maha jätab sarm
ja hilinenud õitsemine
kuis olin arg
öid valgeid kartsid meeled
justnagu linnud parves .....
Varahommikune mets
Õhk virvendab ja vajub vaikselt metsale,
lilled samblasülest ärkavad ülesse,
viimased lehepungad puhkevad õitsele.
Soe tuuletiib lendab üle metsade
ja mühiseb tasasel viisil puulatvades.
Siginat-saginat kuulda on linnupesades,
nokakesed avatud on linnupoegadel.
Siilipere keras, nad lehtede all,
ninakestki pole näha- on üks suur kerapall.
Kribin, krõbin siin ja seal,
silmale nähtav pole eal.
Kuid kõrvale kuulda on iga pisemgi helin,
ja vahest võib tekkida ka külmavärin.
rõõm
mis rõõm on tunda
öö jääb järjest lühemaks
taeva alune
pimedusest tühjemaks
valgust aina rohkem
tuleb päeva juurde
elu kaela ümbert
võtad kinni jälle kahe
käega
justkui ema sülle
peidad õitsemisse näo sa
õena su elu kohal
valge juuni
hommikuti uksel vastas
päiksest helde suvi
paitab põski huuli
Oh Pluuto, mis sa meiega teed
Ma loobun absoluutselt kõigest,
mida kunagi pidasin enda omaks
ja kui ma olen kõik vabaks andnud,
vaatan, mis jojona tagasi mu ellu veereb
sest see, mis tagasi tuleb,
ongi minu ja kuulub mulle
isegi kui olen lasknud neil enda teed kulgeda
ma olen vaba
täna hommikul ärkan ma vabana
vabana kõigest
olgu see kasvõi manifest
et kõik, mis mu ellu ei kuulu,
kadugu ning ärgu kandku vilja
minu süda teab õigeid vastuseid
ja ma usaldan seda ja teda
järgin oma südameteed
külm on II
Kui leiad kunagi inimese, kes on sama hull või pöörane, kui sina
hoia temast kinni, jälita teda, jälgi teda
topelt hullus loob alati süsteemi pahvakuid
ja mõttemulle, mida enne pole loodud
Uut teed vabanemisele
Micheal Singer "Köidikuist vabanenud hing"
Samal ajal kui Pluuto teeb retrograade
Jah, Sul on õigus,
hommikul peale kohvitasse ma higistan oma fliisist hommikumantlis
sest siidist pole veel osta suutnud
Maailm muutub
Soojus on mu valuuta
Külmetaval kunstnikul on alati külm
Aga on mõned hetked, mis toovad soojuse tagasi Koju
siis naudid neid, .....
Palderjan?
Mind unehäda kimbutab
puhanud tööpäeva summutab
võtaks palderjani äkki?
aga hommik keerati käkki;
käisin enne magamist potil ära
seda asjatult, aga kõht teeb kära
endiselt, mil vedelen
homsest päevast mõtlen;
pesu kleepub ja haiseb, kui ärkan
nüüd ühe õnnetuse avastan
et olin hoopis lahtistit võtnud
seega voodisse öösel sittunud
Paine
Täida energiakeha augud,
ära ripu küljes,
ära klammerdu
Ütlen seda nii endale kui ka Sulle,
sest ma tean, kui raske
on ketravate mõtetega, mis on iha täis,
ennast magama panna
uinutada
Ja kui Sa hommikul ärkad,
on Su mõtted ikka samad
ja kui mõte on muutunud, siis Sa ei panegi seda tähele,
kui vaid teadvustad, oh, ma täna ei mõelnudki
keskendumine oli mujal
Energiakeha tahab visata nagu lasso või päästja nööri,
palun aita ja tiri mind tagasi Koju
Lähme veedame koos aega ja hõljume koos oma udupilve sees
Kõik ei ole nii ideaalne
Või siiski on?
Slowdive - Alison
Kuula tähelepanelikult ja ära ole uimas
Ma olen siin hommikul,
sest ma lihtsalt hõljun
Su sigaret põleb ikka veel
Sinu segane maailm tekitab mulle põnevust
Alison, ma olen eksinud
Alison, ma ütlesin, et me oleme uppumas
Siin pole midagi, aga see on okei
Väljaspool sinu tuba keerleb su õde
Aga ta naerab ja ütleb mulle, et temaga on kõik hästi
Ma arvan, et ta on seal kuskil olemas
Ja meremehed, nad võtavad poosid sisse
Telekaga kaetud seinad, vastavad aeglaselt
Enda jutu ja pillidega
Sinu sassis elu erutab mind siiani
Alison, ma olen eksinud
Alison, ma joon su v .....
olemise sinirahu
hommikusse ärgata
nagu pilv jõgi puu
teada alles on
ilm keel suu et
sõnaga saad puutuda
hetke uut
tal lasta eluks muutuda
õnn nii suur
läbi sinu peo ja meele
voolab igavik
tõuse asu teele
nagu pilves vihma tilk
kaua oled olnud
sellest lahus
mis on olemises
sinirahuks
Variatsioon sama teemal
üle hetkete serva
päike päeva valgub
hommikul puhtevalgus
tee ääres sirelil
õis avaneb
kasel suuremaks kasvab
oksal leht täitub niimoodi
hetke järel hetk
kuni hõõgvel üleni
sirelihekk kasel kleepuv
enam pole leht
unub pungalgi tema
saamise algus