Sõnale homne leiti 42 luuletust
Mõtiskledes
Õhtul voodis lebades
ma mõttes arutlen,
mida toomas homne päev
me kõigi päevades.
Kas saab varsti rahu hing
ses suures segaduses,
mida loomas mõttering
mu öises arutluses?
Mõtiskledes tunnikese,
vahel rohkem veel,
vajun vaikselt unedesse,
et saaks puhkust meel.
- Tarmo Selter -
2022
...Töö kiidab tegijat...
...No ytle mulle - ma lihtsalt ei tea,kas täna on parem kui eile? Ka homne päev tuleb - ja tulema peab - see elu koigil just samuti läheb...Alati pole ju nii nagu ise tahaks - voi nagu Sa unistand oled - on koigepealt peab,siis puhka ka,kyll näed - et koik tehtud ju saab,ära muretse liiga - ei jookse sind kohe keegi kiitma! Sa koike suudad,kui säilitad rahu.....Usu mind,kyll mina tean-sa lihtsalt podeja oled...Ei...tegelikult tööd teed sa kiiresti ja hästi,ei selliseid...tegijaid kyll pole tihti just varnast votta...nii,et...samas vaimus Sa jätka...
— ElisabethTeel
Sündides astud nulliringi,
mõtled korra, miks on nii,
teadmata, et eluringi
minnes on seal kurbustki,
mis vaid läbi elu kestes,
saatmas Sind koos rõõmuga,
vahel kõigel minna lastes
alustad Sa sõõmuga
kõigest, mida homne toob,
ehk siiski veidi eilset veel
seal sellest mida elu loob,
olles sünnist surma teel...
- Tarmo Selter -
Mine tasa - ja süüta uus tuli uues aastas.
Mine tasa - ja usu, et tulevad päevad täis päikest ja õnne,
et mured jäävad maha möödunud aastate minevikku,
ees seisab sirge ja tasane tee.
Mine tasa - ja looda, et homne päev on tänasest parem.
Mine tasa - ja armasta.
Mine tasa - ja kuula, kuidas kell lööb sinu taga elu ilusamaid tunde.
kallis ema
Kallis ema nähes Sinu silmis
kurbust murdub miski mu sees
oled minu jaoks loodud kaitseingliks
see kes mulle elu on kinkind
nii valus on kui Sul silmad vees.
Oma helluse ja armastusega
mida oled jaganud piiritult
pole Sa ära teeninud julmust
valesid ja probleeme mis
praegu Sinu ellu musti pilvi
ning äikest on toonud vaid.
Palun ära vandu kõigele sellele alla
ma luban homne parema endaga toob
Oluline ja tähtis oled mu jaoks
isegi kui tunned et päike kaob -
mõtle minu ja teistele neil hetkedel
lubame särada rohkem kui miljon päiksekiirt
nagu Sina olid seda siis .....
aeg
Aja jaotame tühisteks osadeks
kordame läbi elatud vigu
täna tahaksin vaid naerda
homne pöörab kõik jälle ringi.
Raskusi õlul teatud perioodidel
ei suudagi alati ära kanda
kukkudes end loendamatult kildudeks
ajapikku lapin kokku ennast -
endiseks.
Mitu tahku, hägused piirid
ebakindlaid otsuseid vastu võttes
mõistmatuks jääb kõik siiski
sellisena kirjeldada saab -
elu.
Südamedaam
Kallis Südamedaam, Sa loodad, et saan öösiti magada
Ehkki pole seda võimalik kuidagi teostada
Eriti siis, kui minu mõttemaailma ränduri
Nimi on identne Sinuga, kes rikkus mu anduri
Sest turvamehed olid lummatud Sinu võlust
Ja mitte keegi ei saa Sind kuidagi oma mälust
Kuid mis seal ikka, oma vaimusilmas Sa teadsid seda niigi
Et andsid lisaks kaasa ka oma sära, mis kukerpallitab ringi
Kuigi see pole enam Sulle uudiseks, mu hinges valitseb kaos
Süümepiinad, tunded, emotsioonid, mõtted - kõik on hoos
Kaitseressursid selle peatamiseks on kah tarduma jäänud
Uus elu olek .....
Miks?
Miks vahel on tunne, et enam ei jaksa?
Miks inimese moodi mõelda ma ei oska?
Miks vahel teeb haiget mõni tühine sõna?
Miks homne ei võiks juba saabuda täna?
Miks und näha kergem, kui eksisteerida ilmsi?
Miks rõõmu ei saa tunda, kui süda on kinni?
Miks komistades püsti jääda nii raske?
Miks mõnikord purjus ka täiesti karske?
Miks pisarad vahel nii kibeda maiguga?
Miks päike ei saabugi alati koiduga?
Miks üksindus alati üksinda liigub?
Miks elu kui laev laintepeal kiigub?
Miks küsimusi vahel nii palju mul tekib?
Miks kurbus nii tihti peale mul tükib?
Miks .....
Iga hetk on kordumatu
Iga hetk on kordumatu
mõnda ust ei saa mitu korda avada,
kui seda lukku keerata.
Mõni uks peabki suletuks jääma,
kuid miks just sinuga.
Ma tean, et kuul on pimedam pool
ma tean et tuul võib muuta suunda,
aga minuga on hoopis teised lood.
Keegi ju ei räägi sulle
mida toob homne,
ehk juba homme kuulud sa mulle.
Jõulumõtisklus
Kui sajab pehme jõululumi,
saab puhtaks iga hing.
Kui paitab kõrvu mahe jõuluumin,
pea täitub aastaring.
Siis süütan küünlad lahkunuile
ja mõtlen ühisele eluretkele.
Kui sajab puhtaid helbeid raagus puile,
ma mõtlen olnud õnnehetkeile.
Kui ümber jõulurahu, pere, kodusoe -
mu südamesse tänutunne poeb.
Ma tänan teid, kes olnud, kes on praegu,
kes seisavad mu kõrval kord.
Jääb ikka südamesse peitu kauneid aegu,
ka siis, kui homne päev ehk tundub morn.
Ma olen tänulik, et mul on sõbrad ja teekaaslased
- nii palju imelisi hetki olnud aastates.
Ei o .....
Süütab tähed
Siis, kui mina tuttu lähen,
süütab taevas kuu ja tähed!
Tuul on vaikselt suikund unne,
aga põues tuksleb tunne...
Siis kui ihu miskit ihkab,
ooteaega pikka vihkab,
tahaks minna kähku tuttu,
et homne saabuks kätte ruttu...
Aeg siis liigub sinna poole,
et täidaks lõpuks minu soove!
Siis kui mina voodi lähen,
süütab taevas kuu ja tähed!
Musile by Iti 23.11.13
Vastus T.T.-lt
Tere mu väike Laululind,
on taas hommik ja ihkan sind.
Taevas alles on kuu ja tähed.
Need me saatjad meie teel,
siis on rõõmus meie meel.
Suudlen ja kallistan
.....
Tõttan ajas, ette ruttan
Ootan seda päeva ma
Mil Sind kätele saan võtta
Kanda õhtust öösse, jaa!
Eilsest nii on saanud homne
Märkamatult mulle
Vaatan, unistan ja ootan
Pilk on suunat otse tulle
Tule väreluse saatel
Tunded meeltele on valla
Iga hingetõmbe järel
Igatsust vaid hingest kallab
Unistaja olen öös
Pehmes tulelõõsas
Omaenda mõtteid söön
Igatsuse vari kaasas
Tõttan mõtteis
Ruttan, ruttan
Sinu juurde kohe
Peagi taipan ma et see vaid
Unistuse habras ohe
Sinu silmad need mul meeles
Täna ja ka homme
Halvab teadmine – neid pole...
Aga .....
Suhtelt valutolmu pühid- peegelsirgeks klaasi
Närtsind õied uueks eluks tärkama sead vaasi
Nutuvõrud üllal soovil naeruks koolutad
Tingimusteta end mulle Eluks loovutad
Selgitad, et ajalukku jäävad sõjad, armid
Homne algab tänasest ja lugu puhtalt lehelt
Vabandad, et vigadele osatasid karmilt
Kõigest üle saab vaid tahtes, tulemusi tehes
Kuulama end paned. Korrutad- sa jääd ja aitad
Ilusaks mind mõtled või ehk tõesti nõnda näed?
Sa ei vaiki. Süstid sõnu, et need nutud paitaks
Tekib usk. Me edeneme tõesti. Käsikäes.
Heliriin Puistamaa