Sõnale hunnik leiti 40 luuletust
Aus sõnum
VÄGA ebameeldiv on see pilt maas
kui näen, et prügi vastu piidleb
üksi või hunnikutes visatud taas
see nagu sitt, mis vales kohas vedeleb;
ära ole see sitapea
kellele puhas keskkond ei loe
maha oma paska jätta pole hea
sest jäänused ise prügikasti ei poe;
pole vahet, kui on mõni tühi taara
suitsupakk pargis või tänaval
korista ära oma kasutatud vara
need on uued reeglid tänapäeval;
sest puhast vett ja maad planeedil napib
õige inimene prügi sorteerib
ja selle konteinerisse topib
mitte, et oma ümbrust ära kepib;
kus on su mõistus, tatikas?!
et iseg .....
Koopiamasin
Juhtus kord midagi
mu endise klassijuhatajaga
seda niisamu ette ei kujutagi
poolitain jälle lugejaid üllatusega;
inka keele õps läks õpside tuppa
ütles tere meie puutöö õpsiga
kes seadis end sööklasse sappa
ta vastu tulnud paberiga;
kui polnud kedagi teist
surus inka õps näo koopiamasinasse
tegi selliseid pilte mituteist
laoti pilte hunnikusse;
nina, keel, huuled vastu klaasi
siis tundis, et klaas soolaselt haiseb
vaadates pilte ja võttis samme tagasi
sest oma nalja ta kahetseb;
puutöö õps ka masinat kasutanud
ta paljad munad ja perse pilte said
pü .....
Mu naaber taob elevandil pihku
Aias on maad ära songitud
ja vedeleb miinihunnikuid
kõnniteelegi miski sittunud
pereliikmeid on metsikuid;
vanaema õnnelik
et meil kodustatud elevant
aga ise olen kriitik
kui meie aias on emigrant;
mu naabril käed värisevad
ja topsi jookseb valget
eksperdid tööd jälgivad
elevandi kisa vajab tõlget;
nagu post, on püsti looma vorst
seda nähes ma ei kohku
sest mu naaber on loomaarst
ta töö on taguda elevandil pihku
Vaatan neid minemas..
Kõiksus-Kõiksus, Siin on mu õigus,
Kõrkus-Kõks ju, Sihin oma lõppu,
Mullast üles tõusnud, nõutult,
tasapisi sõudnud, keegi ei uskund,
kuid kohale olen jõudnud, põrgu,
Väravatel kõõlun, hinged ära lõhkund,
jumalale viskan loovust võlgu,
kuratki palvega pöördub,
manitsedes möödub, libisevad võrku,
hinge eest ei kanna hoolt,
tõde pole vastu nad võtnud,
Möödub löödult, ei mingit kõhklust,
ei kuuland tunnet kõhus
nüüd ainus mis tõhus, on pasahais õhus,
Kõigest meme, nali on kelle kulul?
Teema suruv, meetmeks hunnik ebausku,
ega ei uskund, ena .....
Ei tunne mida näen, Ei kuule mida tunnen
Ei liiguta, tasakesi kiigutan,
ei tule sa minuga, ei kavatse kiinduda,
istutan seemne, jälgin toimuvat meeltes,
ei kellegi muuga kui just Sinuga vestlen,
leidmata meedet, peitmata hägust,
oodates selget, voolates tühjaks verest,
iial saamata terveks, peegel oma südamel,
ei lootnudki, et mind mõista oleks kerge,
ammu kadunud, salamisi haudunud,
et maha lüürilist annet ei oleks maganud,
kogu see tõekspidamiste madalus, vagad suud,
ennast pettuste keskelt tabanud, äkki olen mina;
hoopis see kõige alatum, kes selgesti ei vaadanud,
sa ei mõistaks ka kümmne aastaga, et ma t .....
Allakäigu Ühiskong
Alla käinud ühiskond,
Vanglaks saanud ühis norm,
Ühed ühel-teised teisel pool,
Jagatud, pole truudust,
pole armastust, halva kasvatus,
sõna vabadus - maha magatud,
mõistan, kuid aru saamatult,
ehk ahastus, mis vallanud,
kui teid vallatuid vaadanud,
tunne kurb, õrn puudutus,
vihaseks pettuseks muutunud,
Paljud suutnud uut,
vana nõnda juurdunud,
juhtugu mis juhtunud,
Ühiskond kildudeks murdunud,
Eristatult, lootusi hellitanud,
Et üks päev petlik kadund,
et trellid ei saabund, veri ei valguks,
Lõpust ehk ei saagi uut algust,
Mõtlus avalikult siin mu suurim kaasl .....
Ekskrement
No mis ma ütlesin;
omas tsoonis; nii et vihiku lehed põlesid;
põdesin, seda sama sündroomi; nüüd toksin nooti;
soovin pasa kvooti; täiendada; häirest vaba,HUII;
nõnda näidend algab; kui kallan välja uue peatüki;
kergelt süttiv; kui tõmban pepu tegema ossi kükki;
maha su müürid; kui sa ellu ei süübind; tülpind näoga;
naeratuste külvi; hüppega püsti ja näpuga näitad;
kes on süüdi; nõnda minu moodi; saata alaarenenud;
tagasi elu kooli, Hoia rooli, ma seon paelu; magavas poosis,
terve pudel nosplis;andmas laengu;sõitmas vastu kaevu;
nii palju viha vaenu; et .....
sügisene võlu
tahad unustada hetkeks koorma õlul
pane selga mantel ning kätte kindad
vaata ringi pargis.. imetle võlu
puude hingelist hingust hingad
oravat tõrudega rõõmsa pilguga hindad
kui ta lehehunnikus otsides sahistab
sina ka mänglevalt proovid.. oh kui mõnus.
vahet pole kas on siin hommik
või peale tööd tulles hilisõhtu
õdusalt ilus siinne iga hing
vaid ülevoolavat armastust õhkub
ajakapsel parandab kõik lõhkunu.
haldjas pintsliga süütab tähed
et ei oleks kojuminek sulle pime
ning äkitselt tunned kui lähed
sinus sündivat imelist öist ime
virmalist .....
sügised rajad
seigelnud läbi sügised rajad
on leidmata jäänud elupiirid
algusel - lõpul muutunud ajad
on leidmata jäänud valguskiiri.
asju õigeks tasapisi rihid
võttes lühenevast päevast
ette kõik paika seatud sihid
laenates kuu öisest taevast
lõigates temast valgusvihud
säravaks lootuseks su pihus.
seigelnud läbi sügised rajad
riisutud on kokku lehehunnik
kurvalt tänava ääres on majad
päev on veerenud õhtutunniks
tunned et kodukindlust vajad
kui ometi eluolukord ei sunniks
peituma.. keerulised on ajad.
mineviku urn
Tunded.
Inimesed.
Mälestused.
See mis sai kord
põletatud maha et -
mitte tunda enam valu.
Maetud said nad sügava
tuhahunniku alla.
Aga kui nad uuesti
meenuvad on silmad
tuhka täis ja -
ammu kustunud söed
taas hõõguma löövad -
see on meie mineviku
urn.
röövimas meie und
uuesti närve söömas.
Tõe Reliikvia
Enne kuulmatu, kuidas järjekordne trubatuur, täitmata oma lubadust,
vaid põgenes surma suust, inim loomus muutmatu, kui ta ei kuulanud,
Tõde, põgenev ja nõme, läbi sõrme piiluv, ilkuv, kaela lõugadest
ta ila tilgub, ja see söövitab, päeva röövimas, õigeks ennast röökimas,
kõik ta teod Väärikad, kui nende abil sööki saab, mööda nööri õpind kõndima,
seaduse silmuses, hirmudes, võtad osa süsteemist- oled osa viirusest,
Sest see on inimeselt inimesele üle kantav, ja rumalale tõesti Lihtsam Tee on nakkav,
Kui sa vaid mõistaksid, siis terve elu oma rööpais .....
Tähesära sinus.
Võiks sulle hunniku tähti tuua,
sulle hea meeleolu luua.
Tähe sära su kõrval tuhmuks,
mind haaraks sinu kaunis lummus
Tähti sulle ma ei tooks,
hoopis su vastu hea olles sulle hea tuju looks.
Sind õrnalt suudleks ja kaisutaks,
Lootes ,et see su rõõmu paisutaks.
Su kaunist keha hellalt hoiaks,
ausate sõnadega su hinge toidaks.
Su kaisu uinuda ma võiks,
see oleks parem kui mu kõik.
Pime on
Pimedas öös
koos pimedaga minna,
Mina kui nägija,
tema kui pime...
Öö on küll pime,
kuid hakkama saame,
vaevaline küll
on see rändamine.
Loeme me metsa alt raage,
muttide mullahunnikuid.
Tee on küll raske kuid saame
kuidagi kohale kõnnitud.
Ükskord kui sähvatab valgus,
päikeses helendab päev...
Seni kaks pimedat läevad,
üks neist vaid arvab, et näeb...
Marjamaa
Kõik ei mahu marjamaale,
muist peab jääma karjamaale -
aga vaevalt hunnik rohtu
pakub muile küllalt lohtu.
Kes see jagab marjamaid
ja määrab piireks karjamaid?
Kes see ütleb, et kes mahub,
verstakive valmis tahub?
Inimeste sulle-mulle
hakkab pinda käima mulle.
Tundub, et on kari hulle
lahti pääsend lihapulle.
Maarjamaal ei trambita.
Siin raiesmikud rambita.
Kuid vaimuvalgustuse rist
veel vajab pikalt tassimist...
/Mari*Uri/
Mis teil viga on?
Meel on kurb ja tuju paha,
selle parandaks hunnik raha..
et rahaga õnne osta ei saa?
proovi olla õnnelik ilma selleta...
mu sõber hakkas jooma-
igapäev joob end kooma..
ta kogunud on aasta taarat-
nüüd maja ees on uhiuus passat..
kes ütles, joomisega kaotad aja?
näe, taararahast ehitasin maja...
ukrainas käib kõva mäss-
putin on per*evestide äss..
kõik maad ta omal kokku ajab-
ju ta õnneks seda vajab..
Mina vajan õnneks vaid päikest-
tormistel päevadel veidi ka äikest..
kõik tujud ma laseks õhku-
ja poeks rahumeeli põhku..
kõik me vingume ja v .....
Armas rahvas
Armas rahvas, kes te kord hallidel aegadel tulite ja hakkasite seda pisikest platsi koduks kutsuma; kes te hingate sedasama Läänemere õhku; kes te olete oma vanemaid siiasamma matnud; kes te laulate pulmalauas "Õllepruulijat" ja karjute 'kibe!'
Armas rahvas, kes te saite vaikuse poolt lahku viidud ja laulude poolt taas ühendatud; kes te olete oma lapsi siin magama hällitanud, kooliteele viibanud ja paarigi pannud, et see maa saaks jätkuda;
Armas rahvas, kes te olete mure halli koorma all küüru vajunud; alatisest olematu raha lugemisest silmad aukus ja vesised; kes .....
Jõuluplaan
Magab voodis väike Mati,
aknalaual suss on vatist.
Aga ärev Mati luksub,
sest et sussi pani lõksu.
Tahtis püüda päkapikku
otse oma lõksu pihku,
et kui koidab valge hommik,
lõksus on tal kommihunnik.
Nüüd siis viimaks koitis hommik,
kus on tema kommihunnik!?
Pole sussi, päkapikku,
pole läbi läinud trikk ju.
Aga siiski vedas veidi,
suss tal kuuse alla viidi.
Olid kommid, oli suss,
sussijussis kingitus.