Sõnale huud leiti 175 luuletust
Creedence Clearwater Revival - Who'll Stop The Rain
Nii kaua, kui ma mäletan, on vihma sadanud
Saladuslikud pilved valavad segadust maa peale
Head mehed, läbi aegade, on püüdnud päikest leida
Ja ma mõtlen, ikka mõtlen, kes peatab vihma
Läksin Virginiasse tormi eest varju otsima
Haaratud muinasjuttu, vaatasin, kuidas torn kasvas
Viisaastakuplaanid ja uued suunad mähitud kuldsete kettidega
Ja ma mõtlen, ikka mõtlen, kes peatab vihma
Kuulsime lauljaid mängimas, kuidas hüüdsime veel
Rahvas tormas kokku, püüdes sedasi end soojas hoida
Sellegipoolest sadas, langedes minu kõrvadele
Ja ma mõtlen, ikka mõtlen, kes peat .....
Sina minule, mina sinule
Alaskal elab vene mees
kes operatsiooni vajab
väljaveninud eesnahkhiir ees
appihüüd üle mägede kajab;
arstid mõtlesid ja vaatasid
et tal võiks seda siirdada
mida siis Ivanilt palusid
kui seda edukalt eraldada;
10 cm üle otsa ripub
nagu pehme ussike
palju ka venima kipub
nagu piitsakummike;
ühel päeval ta haiglavoodis
sai visiidi ühelt naiselt
mehele see küll uudis
saades naeratuse eskimolt;
selgus, et eesnahk mehelt
on naise ninale siirdatud
kes kaotanud oma liftiuste vahelt
nüüd sai venelane tänatud;
saades naiselt eskimomusi
istudes patsiendi k .....
Belgia šokoalaad kõrbeb
Euroopas nagu teame, need murjamid
on oma uues kodus parajad kurjamid
pandud jõulukuuski põlema
ja pomme metroosse plahvatama;
siis seekord nende ürgne hüüd
mille üle ka ei tunne süüd
ajas tänavatele pärast võitu Belgia üle nagu rallisõitu;
oleks loogilisem põlema kõik panna
kui saatus skoori Marokole ei anna
aga hoolimata võidust puuduvad vahed
näidates põliselanikele, kes peremehed;
nahhui neil marokolastel vaja teha nii
nende toetust põlisele kodule see ei vii
nagu reeturid nad madalmaades
parastavad kohalikke ringi nussides;
Belgia šokolaad kõrb .....
Isa
Kallis issi, isa, paps -
nõnda hüüdmas teda laps,
kasvades nii läbi aja,
laps see ikka isa vajab.
Laps see läbi elu veel
toetub isa sõnale,
selles peituvale väele -
vahel karmile, kuid heale.
Siiski ei saa unustada,
"isaks" seda nimetada,
kes on lapse elust veel
nelja tuule poole teel.
Isa kasvatab ja hoolib,
lapse elus olla soovib
mitte paberil, vaid elus,
lapse rõõmudes ja valus.
- Tarmo Selter -
2022
Igavene ärkvelolek
Mu põhikooli klassivend
suri eelmine nädalavahetus
ei suutnud ta kaista end
luulude eest, mis pähe mahtus;
ta oli skisofreenik
kes kartis teisikuid
kui klassis iga teine kodanik
kellega koolis kuid;
küllap elu endalt võtiski
kuna kartis võõraid kodus
alati paranoia esineski
enda tuppa luku taha kadus;
vandunud ta naabritele
kuidas nägi muste varju
ja et ta jääks igavesti ärkvele
tema kingades sellega ei harju;
kuulnud koputusi ja hüüdmist
tema nime ning terrorit
psühholoogilise sõjaga murdmist
tehti ja lubati rünnata ka naabrit;
taheti isegi tema .....
Jorupill Jonn
Jorupill Jonn see mossitas
ja hakkas ära minema.
Siis ta aga avastas,
et õues läks nii pimedaks.
Pimedust ju kartis tema,
tahtis olla soojas toas.
Ei osanud ta miskit teha,
hakkas nutma – istus maas.
Lapsed kuulsid kõva nuttu,
kurvaks muutus nende meel.
Jorupilli hüüdsid ruttu:
„Mängida ju saame veel!“
Jorupill Jonnil tuju hea,
lastega sai ta mängida!
Tantsisid nad väga palju,
hüppasid ja tegid nalju.
Jorupillil uued sõbrad –
enam ta ei jonni.
Naerab palju – lausa särab,
lastele teeb kalli.
Inspireerituna Heljo Männi „Jorupill jonnist .....
Ukraina memmekene
Ukraina memmekene nutab,
hinges valu ja kurbus südames.
Kodu pole enam võtta,
kõik on pommitatud varemeiks.
Madal majakene oli,
remonditud sai kevadel.
Koduaias õitses suvi,
lokkas vili põldudel.
Memmekese armas taati
suri ära kurbusest.
Leina nüüd on mitut sorti,
valu suur on südames.
Memmekene taevast palub,
mis on alles jäänud veel.
Pilvel ingel istub, pasun
käes.
Pasun hõikab õige-varsti:
"Rahu tuleb maa- ja südame pääl'!
Teisikud
Olen elus, sest olen ettevaatlik
kui miski koju sisse tungimas
see öö ja hommik
võõras mind vaatamas;
läbi klaasi esmakordselt
kui peldikusse kõndisin
oli võõras nägu koridori ukse aknalt
tõtt tondiga seisin;
see polnud inimene
kui nägu ees kõver
mingi mustasilmne tegelane
tahab, et ma ta uus ohver;
lülitasin tuled välja
ja pimedusse end peitsin
pole vahet, kui on hilja
deemonist eemale hoitsin;
see asi koputas akendele
ja üritas ust murda
hüüdis perele
et tahab sisse saada;
vaikuses tagasi hiilisin
enda ümbrust uurisin
äkki seda irvet aknas .....
Sügismuusika
Hall sügisõhtu nagu mahe viiul,
kust helid pagend külma iili eest.
Täis vihmamärgi lehti laud ja riiul,
neid laperdades keerleb aknasse.
Ja viimseid pihlu rapsib äge vihur,
et koltund rohi rõõmu tunneks neist.
Las sügisõhtu jahenevad pihud
nüüd otsida mu palgeil teineteist.
Rusk udutekk vaob hiilides mu ööle,
sest hellitusest lummub hingelind.
Seon luigehüüdeid ussikirjaks vööle,
jääks muusika et tuisus saatma mind.
Sürrealistlik I
Ma jaotun vahel, visklen siia- sinna.
Kord aated ülevad, kord maoli maas.
Ja sellist rabelemist, laskmist minna,
ma olen pidand kogema nüüd taas.
Just olin orjakaupleja, kes ostis lillehingi,
neid sületäitekaupa kääpailt püüdsin.
Täis õitsemise ilu käisin ringi,
"Siit tuleb kuningas!" Nii hüüdsin.
Kord olin öökull kaarnakarja küüsis,
siis juba valge tuvi kõrgel katusel.
Ja kui mind psühhiaater analüüsis,
siis mõttes laulsin tema matusel...
Tean, ühtseks sulamine ei tee valu,
sest tahan olla tervik, mitte raas.
Just katsetan, kas tuld ja suitsu talun .....
PAIGALOLEK
Paigaltammujate sammul
eluunistuste püüded –
kadunud on ammu
lühitiivuliste hüüded.
Nooruspõlve tegudest
ei saanud kandev tala.
Omaenda eluteelt
sa libisesid maha.
Vahenditest polnud puudus -
malendeid ju küllalt.
Laiskusele kiitsid truudust,
ei nõudnud rohkem endalt.
Ehkki elus puudus vaev,
siis hetkeseis on sünge:
otsa saanud sinu aeg
ning tühjus matmas hinge.
Uus ajajärk
Ilma äärtpidi tiirutab
valvsalt üüratu lohe.
Aja hambumust ähvardab
muuta täielik kaos.
Tundmatuid teidpidi tulijaid
ehmatab sajandi ohe,
nad ootavad lõpmatust
suletud silmil vaikuse paos.
Jäämägi mureneb
vetevoo pilgaris tolmuks.
Laienev silmapiir
igatseb vabadust püüda.
Tippu ei ole,
on koskede avatud uks,
ainus pargaselt pääsenu
tulutult appi võib hüüda.
Elu ehedat värvi
jätkub vaid määratud ajaks,
sest pindmiste kihtide jäävus
on kahtluse all.
Kuristik annetab ohvrite hõikeid
sumbunud kajaks,
laviini kaob jäljetult
viimsena visatud pall.. .....
Sügismuusika
Hiiliv sügisenukrus
mus tiksub kui metronoom,
ta kulunud pendel
vaikust laiali laotab.
Tuulelaul pilvekukrust
ergult lippab kui metsloom,
viimsed lehed kui ended
raagund okstesse laotab.
Külmast lõdisev tohu
tuulepesisse voolab,
vihur pillutab oksi,
luigehüüdeis on rutt.
Katab nõlvad ja lohud
harmjas tühjusestoola,
rähni asemel toksib
vihma lõputu nutt.
Vaikus
On vaikuseski paju erinevaid hääli.
On hääli kurbi ja ka rõõmsaid neid.
On häälteski ju pisut vaikust seeski.
Kui kuulata, siis erilisi hääli kostub neis.
On kurbuses ju kuulda tihti kisa.
Kuid pigem vaikus kostub kõigest üle neist.
Ka rõõmustades vaikus vaikselt kisab.
Sa rõõmuhüüde kuula parem neis.
Maailmapilt
Värve segab muutuv maailmapilt
varjunurkade ampluaas.
Halli pliiatsijoonist näeb napilt,
kinni klõpsatab pinali kaas.
Pintslitõmme, ja kõrbest saab lamm,
hüüdu lajatab ehmunud tüll.
See pastelsete toonide sulam
silmakirjalik, lääge idüll.
Mitu erimõõtmelist tahku
üles sulatab värvide vool.
Kihid ükshaaval hargnevad lahku,
pildist alles jääb OREOOL.
Nägin suve nutuseid silmi
Nägin suve nutuseid silmi
tuul puhkus pilvedest pisaraid.
Päike taevakaare alt madalamale hiilis
päeva samm muutus lühemaks.
Linnud traatidel üheskoos laulsid
juba lõunamaad igatsesid nad.
Häälekalt ühe korra veel hüüdis
suvi, sügisele kätt ulatas.
Oligi minu hingest pühitud suvi
sügis on mu hingele lähemal.
Siis ma kurvastada ja igatseda tohin
mõtteid korrigeerin ja puhastan.
Mees ja Pepik
Mees kes ükskord istus
lepikus lehtede peal,
mees kes istudes lepikus
sepikut mugides seal,
nägi pealt
kuidas teine
mees peksa sai
kahelt kahupealt.
Lepikus.
Sepikuga sai ta
vastu pead.
See juhtus Tšehhimaal
ainuüksi sellepärast,
et tolle mehe nimi oli Pepik.
Püüdis see Pepik
haleda näljaga
püüda sepikut
lepikus
enda juurde hüüda,
ent sellega ta tegi vea,
et lepikus ta
sepikut püüdis.
Teda märkas kaks kahupead,
Pepik end tunnistas süüdi.
Saigi vastu pead see vaene Pepik
kohas, millel nimeks
lepik,
toiduga, mil nimeks sepik.
Mees kes e .....