Sõnale hõisk leiti 102 luuletust
Emadepäeva hommik
Päikesekiired viivad hommiku- une,
linnukoorid hõiskavad akna all,
äratavad kalli emakese üles,
emakese, kel soojus südame all.
Kuldne päike aknasse särab,
mahe tuul puhub aknasuul,
ema kallikene ikka veel magab,
kõnnin kikivarvul ma.
Lilled laual õilmitsevad,
imeliselt lõhnab toomepuu,
ilus päev see kestab kaua,
emadepäeva hommikul.
Küll see kevad on imeline!
Kogu mets on täna siginat ja saginat täis,
puudel võistu pungade puhkemine käib.
Liblikas on leidnud omal lilleõie kaunima,
mesimumm hakkab õiemett koguma.
Linnukene noka taeva poole upitab,
siristab ja hõiskab,
et uut kodu looma hakkab.
Päikeseketas hoos on
ja jagab soojust ilma,
keegi ei tohi jääda sellest rõõmust ilma.
Kevadhetked need on kaunid,
äratavad elule,
loodus tasapisi tõuseb
Ikka ja jälle jalule.
Kevad teisiti
Sel aastal tuli kevad teisiti
ta tuli üsna vastu minu tahtmist
kas minult küsiti
kui päikene ja sulailmad
õue veeti tolmund sahtlist
Ma olnuks surnud veel
ja seisnuks talvel külmund peos
jah olnuks surnud liha sääl
mul praegugi veel kindad sall
kunstkarakullist müts on peas
Ei õnnest hõiska kevadsooja sunnis
käin ette manat tuhakarva nägu
kuid siiski tunnen igas uues tunnis
mu süda justkui sulaks
ma rõõmustaksin nagu
Maikuu
Kevad laulab, tantsib, hõiskab,
maikuuga kohtama tõttab.
Kevade kauneim kuu on mai,
õitsele lööb kogu maailm lai.
Päike kõrgemalt vaatab alla,
südameisse soojust kallab.
Linnuvidin siin-ja seal,
kogu loodus nüüd ärkama peab.
Maikuu pakub palju rõõmu,
kingib päeva emadel',
Siis. kui toomingad on õitsel,
siis, kui lilleõied avavad südameid.
Päkapikud lasteaias
Päkapikud lasteaias
rõõmu jagavad kõik koos,
mudilastel sära silmas,
kuuse ümber tantsuhoos.
Oh kuusepuu, oh kuusepuu,
laulavad nad ühest suust,
päkapikud keerutavad
ümber kauni kuusepuu.
Särama lööb terve tuba,
rõõmust hõiskab laste süda.
Kuulge, kuulge ukse taga,
ootamas on jõuluvana!
Tuisulumes
Tuisulumes lenneldes
saab ikka ära eksida,
kui kuuma vere vemmeldes
Sa lihtsalt lendad ringi,
kiirustades võid Sa ennast
kuskil ära kõksida,
lumehangest leida võid ka
teisi kadund´ hingi.
Lumi, see on kerge, kohev,
naer see tuleb suule,
tahaks minna õue kohe,
mõtlemata muule,
sest on tuisulumes põnev,
helbeid lendleb ringi,
eriti kui tuul see tuleb,
peidab lumme kingi.
Talverõõme nautides
nii tihti kaovad meelest
mured argipäevadest,
mis elu toonud teele,
hing see leiab vabaduse,
süda rõõmust hõiskab,
tekivad siis naeratused,,
las see lumi tuiska .....
Õnnelik sügispäev
Kel sünnipäev on täna
sel kaunil sügiskuul
see õnnest täna särab
ja kulda valab kuu
Ei vihmapilvi ole
taevas kõik selge on
ja tuul, mis nii mahe
su põski paitamas on
Su ümber kirjud lehed
kergelt lendlevad
ja linnukesed oksal
õnnest hõiskavad
Sünnipäevalapsel
üks päev on õnnelik
missest, et väljas sügis
on pisut murelik
Mõtetu tsirkus
Mis toimub siinpool Narva jõge
jääb ka nii nagu teame
ja idanaaber on tige
et T - 34 ära kõrvaldasime;
arvasid, et ülemvõimu näitasid
pannes koopia oma linnusele
punalipu seal ka hõiskasid
tehti mõtetu tsirkus Jaanilinnale;
see kõik ainult näitab
et idanaabril mõistus nõukaajas
oi - oi, Eestis toimuv ahastab
kättemaksu dibla vajas;
keegi endine vene suursaadik Eestis
käis ka lilli asetamas
plakat T - 34 tänaval paistis
sest kõik olid kaotuse üle itkemas;
okei siis..., "panid meile ära"
sai neutraali vägikaika vedu
tublid oldi, tegid kisa/kära
mi .....
Ja need haisevad
Töö juures kõht koriseb
ja saab vähe sitale
nii mu pahameel möriseb
et oleks pääsetee kannatanule;
peeretada on ohtlik
tulla nii hilja võib sitt
olukord on tontlik
mõtlen: "Oh sa vitt...";
pärast tööd kodus viskan
trussad mõtlemata maha
õhtut edasi jätkan
aga sellega tegin mainele paha;
sest laupäeval, kui pesu sorteerida
ema kõike duširuumis uurinud
äkki sai observeerida
et olen ikkagi alukaid roojanud;
ja sellest pruunist laigust ei näe läbi
nüüd emal on silmad vees
sest tal on häbi
et täisealine poeg on kakatriibumees;
andsin .....
Depressioonitu
Hing sai lahti valu vallast,
pääses põua põlengust.
Eemale jäi tormi tallast,
põlgas ära kõledust.
Meelemõruduse haikust
vandesõnad kustusid.
Saabuda võis tuulevaikus,
virvatuled mustusid.
Lahti murdsin mure koodi,
põues põtkis tunne ülev.
Helletades laulis oodi,
rõõmuhõiskeks paiskus üles.
Kaisutas ja kandis lootust
vabaduse vetruv süli,
vastu kannatlikku ootust
täitus targu õnne külim`.
Ilus uni
Nii ilus kuulata ja vaadata oli unes...
Kuidas seda edasi anda ma saan?
Päike tukkus mägede süles,
ilm õitses ja õlmitses maa,
kastetilgad värelesid lehti täis okstel,
linnud mitmehäälselt laulsid,
hõiskasid kevadet taas.
taevas suples vatises udus,
värvides mängles vikerkaar.
See uni oli nii valge,
nii helge, selge ja nii klaar.
Kui ärkasin, kadus kõik nii äkki,
meeles enam ei olnudki...
Kuid tunne hea jäi südamele alles
ja kestis päeva lõpuni.
veebruar
sõbrad ära lähevad
su elust tasahilju
kui uksi paugutaks
vähemalt
kui öelda saaks endale
mingu
kes enam sult küsib
kui pime saab otsa
ronka raoga kohtad
millal peame valguse pühi
kui hoiduda oskaks
nüüd minemast raagu
eksides mure otsa
taluda ta naabrust
*
hingki on lind
mis lendleb aja kohal
ta tõusmisest
laskumisest
kaeblemisest
hõiskamisest
vahel veres on kohin
salasosin
*
hing ära end kui lööb
vastu sõnade vahedaid servi
pageb pimedusse rõõm
hetkete hõõg
kõrvetab valusalt sõrmi
vastu kohisevat elu
toeta .....