Sõnale hõisk leiti 102 luuletust
mu öödes toom
mu öödes toom nüüd õitseb
meel üleni on sellest hele
taas kõik mus hõiskel
hõõgub hommikuni veres
ka mina olen seda sugu
iga meel kel ilu joob
kesk aja võõrast kulgu
nii ise endal hetki loob
kestaks kauem
vaid see valgus
tunde hullutav aroom
elu kainusele jalgu
jääks rohkem õites
valge toom
Peidan valu 3
Bingo loto on lootus
milleks naine pileti hankis
algas internetis võistlus
kus võidunumbreid tekkis;
vaatan läpakas tulemust
võistlust võtan täiel rindel
kilkasin sohval rõõmust
sest lõpupoole õnn oli kindel;
aga vanasõna ütleb
ära hõiska enne õhtut
naine ligemale tuleb
sain rõõmustada olematut;
pileti numbrid olid (peaaegu) ausad
40, 9, 17, 6, 8, 14, 9
naeratan, aga on kurvad silmad
sest viimane number oli hoopis 8;
kivikujuks muutusin
hing külmemaks läks
talle vastu vaatasin
sest meei saanud ikkagi võitjaks;
nii teda pettumusega üllatan
m .....
Tule, tule suveke!
Tule, tule suveke,
tule lõoke!
Mulle meeldib kesake,
kesal lõo pesake.
Tule, tule suveke,
valmi marjake!
Mulle meeldib maasikas,
ta suu punane.
Tule, tule suveke,
õitse lilleke!
Mulle meeldib ülane
ta valgusküllane.
Tule, tule suveke,
puhke pungake!
Mulle meeldib leheke,
ta õrn ja haprake.
Tule, tule suveke,
hõiska keeleke!
Mulle meeldib emakeel
ja tema kõlake.
Tule, tule suveke,
varsti sügis teel!
Nukker on ta meeleke,
pisarad ta teel.
Olime oleme oleme siin
Tulime siiade ammusel rännul
elime olime ilusti rahusti
istsime astsime hõisksime rannul
ainult et teinekord
rohkem kui einekord
tahtsime- naabrite pidul läks pahusti
Mõnikord noori käis tervedi küladi
naabrite neidude suundasid mudimas
rahvuste suhetes kilguti kõladi
naabrimees teinekord õigusi nõudes
lõpeti lõhuti üksteise lõuges
noodid said nuheldud nahale madinas
Mõnikord toonasest rohkem veel tänagi
rõõmud ja rahud meil käitavad rindasid
naabermees suurem ja jõhkram kui kunagi
on lõputult näljas
on enesest väljas
vahepeal jahtus taas aga rà .....
Pangodi järv Petasmäelt
mets on võtnud kinni
ümbert järve kaela
hing jääb sellest kinni
hõiskab nutab naerab
ent sina pole järve vesi
mis peegeldab pilvi
kaldapuid
hoiab kalu salakesi
joodab kuppude
kuldseid suid
sinule on kaasa antud
iga päeva ühes pandud
ilu janu tõe palang
sõna palav
hingevalus silmavesi
Talv tuleb
Hall varasügisene hommik koidab
on mööda läind mind kätel kandnud suvi
surm ümber maja- esikuski roidab
vaid piilub/riivab- veel ei ole huvi
Ma tean veel korraks enne sügistalve
sa tuled- korraks ilmad on veel kenad
sul hingan kõrva tulikirjas palve
mul hõiska laula tantsi- justkui kevad
Meil pidu- homset pole- eks hiljem puhka
ma süttin saame leegitsedes üheks
talv tuleb- õnnelikult poeme tuhka
nii lähme rõõmuga- kes siis ei läheks
Su tulikirjad hingan sinu ängist
ma igavesti ihumärjas kaisus
ei tõuse enam soojusest ja sängist
me elu poleks väärt k .....
Ood sõdurile
Ei tea kas homset päeva veel näen,
kuid Sinu eest ma surma läen,
sest Sinust olen ma võetud
ja kaitsma pean Isamaad
Sammub siin reas mehi nii palju
ja kindlad võiduhõisked on valjud,
kuid ütles Isamaa vaikselt: "Sa mu eest unne vaju,
igaüks jõuab unistustes koju"
Nüüd istun üksi siin puul
istun üksi siin aasal
ainsana mu hääl siin veel kaigub
ning lõpetama jääb vaikus
Kuid mäletage meid te võiduka lõpuni
ja elu kaitskem elu hinnaga.
Uue aasta tähesära
Uue aasta tähesära
kuulda näha üle maa
Vana-aasta läkski ära
hõiskab süda ,rõõmustab
Uus aasta avab uksed
tarkusele sisse piiluda
Võtab kanda kogu hoole
kannatab ja armastab
Uuel aastal veksleid palju
kogutud on kuhjaga
Neist ühtegi ei raatsiks ta
lihtsalt ära raisata
Oo, uus aastake
Rõõmu külvad südame!
m7
kas olen tõesti ainus julge kes endas näeb valet
ei mängi ma mingit malet ei näe enam vahet
olen teinud halba olen teinud head lõpuks
nendes asjades ainult igayks ise teab mida tegema peab
vahest veab vahest ei vea
teadmattus mind ei hirmuta
teatud asjad kyl on südant kriimustand
isekus taas end on ilmutand
kui olen lõhkise kyna ees miskit himustand
kõik teavad saavad aru mõistavad aga ikka oma lipu hõiskavad
tõusevad võitjana
ja mina järjest võikamana
täis draama teater ja seda kõikke ise teate
kalduvused suunad kes keda kuulab
tormi käes hullan
ei .....
Maailma sünnivalu
Sünnivalus ägab maailm
valutavad südamed
Hing on see,mis aina kaebleb
süda rinnus püsib veel
Puhitused on nii pikad,piinavad
maailmavalu sees
Varsti ingel laskub maale
päästab sünnivaludest
Siis on hõiskeid,rõõmu palju
kurbust pole südamel
Kogu maailm rõkkab jälle
mis õnnis tunne südamel!
Päkapikkudel on maskid
Päkapikkudel on maskid
valged härmas lumised
Hõiskavad ja rõõmustavad,
et on jõuluvana sarnased
Jõuluvana habet siiski
tuleks nüüd disainida
sikutada veidi,veidi,
et mahuks nina katma ta
Põhjatuuled igast kaarest
sõnumi tõid äreva
Laste juurde külla minnes
mask peab ees neil olema
Nüüd vast siginat
ja saginat on palju
Päkapikud elevil ja edevad
teevad maski taga nalju
ei tunne üksteist äragi nad
Kuskil kuulda tasast nuttu
üks päkapikk end peitnud uttu
ta plehku pannud maski eest
ei kavatsenudki piilumist
lõpetada veel
Sügisele meeldib pori
Sügisele meeldib pori
plätserdada porivees
teha porist porikäkke
liugu lasta pori sees
Sügisel ei ole häbi
nalja on tal nabani
püksisääred üles kerib
lennutab vihmakeebi taevani
Pilved taevas ärkavad
sügise tralli märkavad
itsitavad, naeravad
sügisel' vihma kaela kallavad
Sügis muudkui hõiskab,hõiskab
lehed puudelt langevad
sügisele porilompi,
kirjud lehed saadavad
Sügise sõber tuuleke
säru teeb nüüd lombile
lombile,kus sügise,
pillab pori kõikjale
Sügisele meeldib pori
meeldib vihmapilveke
meeldib tuul,mis õige vali
meeldib vahtraleh .....
Keegel
Pole olnud sügisel üritus avalik
nii lahe ja nii pidulik
kui tullakse õue keeglit mängima
koos võõrastega tänavale hängima;
pandud kurikad püsti
rahvast platsil täis puupüsti
astub trepile üles veeretaja
kelleks on üks hukatav kurjategia;
ta end maha paneb
ja timukas aega loeb
siis laseb giljotini alla
pöörleb pea otsast alla;
mööda rampi on pauk vali
loetakse, kui mitu kurikat saab pikali
hukatava kiirus sihtmärgini
oli tabamus täispunktini;
rahvas hõiskab rõõmust
nende spordimeel on must
sest, kui avalik hukkamine toimub
see sügise tontli .....
Andsin Supermanile lõuga
On sangar, kes räige nartsissist
ta tahab jätkata kuulsuse levitamist
sest on kõikvõimas tulnukas
mitte harilik maakas
on küll inimese kuju
minu silmis ta räige roju
sest enese uhkeldamine on siivutu
ja telekas/koomiksis nii tüütu
pistsin krüptoniidi talle perse
ning virutasin rusikad keresse
kostis valust ta hõisk
ja andsin kannaga näkku, raisk!!!
sa pole sangar, kui liialt ülivõimetega
poleks sa super ei saaks päästa, ega?
1:0 tegi sulle eestlane
kao tagasi uuele planeedile, pagulane!
Paratsetamooli aeg!
Enne täiskasvanuks saada
olgu lastel tervis korras
oli vaja rohtusid neelata
nii nõmedalt läks olukorras;
oli üks aeg, mil õega olime haiglas
see aus jutt, ma mäletan
aeg ajalt tundsime end vanglas
sest meeles see, millest seletan;
tuli üks vana prillidega onu sisse
ümber kittel ja hõiskas "paratsetamooli aeg!"
nüüd pidi ajama end kummarkile voodisse
nii tegi iga tütar ja poeg;
oleks võtnud suu kaudu hoopis
aga haiglas teine reegel
nagu nuge, lastele rohtu perse toppis
valu meie aukudes oli hiigel;
onu lapsega kaasa lõugas
terve rusikas tahtnud .....
Õnneratas
Puhu,puhu tuulekene,
saja, saja vihmakene,
siutsu, siutsu linnukene,
liiri,lõõri lõokene
Tipa, tapa lapsukene,
kipa,kõpa suksukene,
vuta,vuta siilukene,
tika,taka kellakene
Laula,laula suukene,
tantsi,tantsi jalakene
veere, veere õnnekene
hõiska rõõmul meelekene!