Sõnale hõng leiti 69 luuletust
"Hiinlase õnnetus"
Jäkid vanal ajal tegid nalja
kui võõrtöölised surid plahvatuses
ei tulnud kaevandusest kedagi välja
ka muid asju juhtunud raudteede ehituses;
sellest insidendist tehti kollasest rassist vanasõnu
kuid kusagil mujal mandril asi muudmoodi
laevameeskond tundis sellest mõnu
kuidas "kogemata" lõige kaablile meres loodi;
raudselt venelaste kiusamist nad pealt õppinud
naabrite moodi selle insidendi meelega tegid
välisministeerium spiikri sõna andma kutsunud
et misasja selles vastaspooled nägid;
Soomele tegid pilukad üles ausale uurimisele
ja Eesti omakorda abi saada ta .....
PÕS!
sünnipäeva soovid kallimale padjahoidjale
kui hommikuti on kastest piisad rasked
kes kuivatab mu pisaraid
kes vahetab mu voodilinu
kui liighigiseks on muutunud öömelu
kallimale sünnipäevaks ei soovita
liigkalleid asju
pigem ühiselt koos veedetud hetki
meenutades
kuniks need ka kunagi ajahõlma langevad
ja nendest jääb vaid laul,
seda kõike meenutama
kallimale sünnipäevaks
ikka teed taevasse kerget
liuglevat eluvoolu, mis täis oleks sära,
uudishimu ja mänglevat kergust,
et ei koguneks koorem,
vaid siseneks sisemine rõõm
ja õnnisolek:
elus olemise võ .....
Elu
Raske on elada sedasi,
kui hing on vaeva täis,
kui mure lükkab sind põlvili,
kui kõik lootusetu näib,
kui süda kortsu kisub sees,
kui pea on tühjust täis.
Rahus ulbitsevad merelained-,
ikka kaldale ja tagasi...
Taamal merel valge puri,
tuules lehvib minuni,
kajakate kisaksrjed
valusalt lõikavad südame.
Merehõng on oivaline,
päike nahka kõrvetab.
Aina kaugemale läheb, tõttab
hingest mure, mis muserdab
ja jõub kätte päev,
mis hingepõhjani rõõmustab.
Võimalikkus
ta oli vana hing
kes õpetas mind unistama kõrgemalt
ja pühkis tolmu ära nendelt unistustelt
millest unistasin teismeeas
justkui nagu ma saaksin olla keegi
samas ka mitte keegi
et see võimaluse kaart on lahti tehtud
ja tantsiskledes
oma mängleva kergusega
võin ma sellele kaardile maalida kõik oma ilusamaid
ning pastelseimad soovid
iseendale
ise iseendale
et minu maailm on täpselt nii suur ja lai
kui ma seda suudan ette kujutada
ja et iga täht väärib püüdmist
isegi kui see on vaid üks hommikukohv 19.sajandi rõdul
on sellel hõngus, mis võib kesta kogu elu
Tähesadu
Ergav tähtedelend
särinal pillutas tuhka.
Koidupunases kõrvetas end,
hommikuvalguses puhkas.
Kirepalangu jahtunud pingil
sabatähest erkpunane lõng.
Aralt tähtede vahel käib ringi
meeli tulitav igatsushõng.
Linnutee mänglevas tules
tähesadu süütas mu särgi,
leekivast tundetuulest
kustutas häbimärgi.
Morbiidne kutse
Noorus on meie ilu ja lolluse aeg
tead, millega riskid, mida maha magad
jõuab kätte ka sinu üleminekuaeg
kus igavest rahu vajad;
nii uus põlvkond saab ka oma vitsad
kunagi millest nad sinult õppinud pole
võtted, teadused ja müüdid vanad
mõni neist alati eriti kole;
haarab noormees raamatukogust
musta raamatu loitsust ja taagi
selle entsüklopeediaga saab murda seadust
ja võib kõike oodata kaagist;
võtad oma sõbrad kaasa kalmistule
kaasas viina, suitsu, savi ja värve
tehakse trikke rahututele vaimudele
ja et rikkuda hauarahu närve;
nekromaania ere valgus
.....
Tänu
Ei jõudnud tänu avaldada
et tutvustasid mulle
allilma koridore
kosmilisi maailmu milles
seigelda silmad pärani
ärkvel olles
ööd, mis olid täis
tehnilisi liialdusi
ja õhk oli paks testoseroonist
hõngu on
ka Aladdin sai oma vaiba,
et lennata kallima juurde
kuulvalgel ööl
Aga sa pole mu kallim
ega sultan
oled mu südame teine pool
mu südamesõbra analoog
ilma digitaliseerimata
perfokaartidele kirjutatud read
ilma hoolimata, et doktor
võiks kirjutada valeretsepti
coca-cola, fanta, sprite
telli, mis soovid:
olid alati minu mõdu
Peidan valu 8
Käin jälle arutult ringi kodus
tahannlahti saada hingevaevast
rõõm uuesti minus kadus
ja vaatan taevast;
naine, temp. 43 C
tervis tal on hukas
ainus ilus asi on see
et me pere rikas;
on tunda praeliha hõngu
köögis pannil ja ahjus
naise nina läheb õngu
toidu aroom nii magus;
naine ülirõõmus
et ma kokkan taas
aga ta vaevalt aimus
miks mu pilk on maas;
mil mind kutsub, ise naerul
samas ma peidan valu
olen hullumas veerul
sest me tõde ära ei talu;
ütlen: "meie toiduga paras draama
nida jagan meie külalistele
need lihapirukad ei tehta niisama
v .....
Suislepa Veski kohvik
Majesteetlik! Uus ja hele vammus,
kõvakaap- see uhkus kutsub kaema.
Mehe selget mõistust, käte rammu
kulus palju, palju nähtud vaeva.
Maapind sajandite koormast võngub...
Võrsub endistviisi põllul rukis...
Põue talletunud muistset hõngu
kandub veskikivilt tuule kukil.
Aastatega muutund kest ja sisu,
kindlalt sammub uuenduste poole.
Õdus õhkkond heietama kisub,
aromaatne kohv lööb punkti loole...
Välja serval valvab võimas tante...
Möödakäija adub aja sõudu.
Meistri nimi ürikusse kandke!
Tiibadesse tuult ja lennujõudu!
Soovunelmad
Ma tahan nii väga
päikesel paitada pead
Ma tahan nii väga
pilvilt pühkida pisaraid
Ma tahan nii väga
anda sul suudlusi õrnemaid
Ma tahan nii väga
istuda kuu varju peal
ja lugeda taevatähti
suveööl sumedal
Ma tahan nii väga
kuulda öökulli huiku
ja näha pimeda öö tasast suikku
Ma tahan nii väga
näha uue päeva tõusu
ja tunda ninasõõrmetes uue elu hõngu
Tuul
Tuul põllul ringi tuhnib,
nagu otsiks sealt viljaterakest.
Tuul viltusel aknaluugil kõlgub,
ei ühtegi hingelist.
Tuul katkisel kiigel vingudes kiigub,
pole kiigutada enam kedagi-
Tuul vilistades korstnasse poeb,
otsides suitsuhõngu.
Tuulel mõruks muutub meel,
kogu tare on vajunud längu.
Tuul lehvitab rätti, mis pesunööril,
rätt liueldes lendu läeb koduteelt.
Tühjad on väljad ja kurblik on meel,
Tuul sahistab leinakaskedes veel.
Kirsi lained
Kuna tead nüüd mind
meeldib sulle, et maski eest võtan
muudkui imetlen sind
nii oma kihvad eest haaran;
olen lasnud end vabaks
tänu su särale
sest nõrkused ei lubaks
aga need jäävad minevikule;
ning ei ole kedagi teist
sellist nagu oled sina
kirsside hõng siseneb sõõrmeist
ning see ongi maagia;
kirsi lained on õhus
ning neid saanud mekkida
naise graatsia on tõhus
võtnud aega, et seda õiget leida;
see pilk ja puudutus
lükkab okkad mu nahalt
selleks on armastus
et iga mees tunneks end visalt;
ning ei ole kedagi teist
sellist nagu on tema
soe emots .....
Muinasjutuhõnguline
Muinasjutuhõnguline on mu muinasjutt
Piparkoogimehikene plaadilt tõusis just
Kuuseokstel sädelevad
kuldsed karrad peal
Käbikuningatel uhked lumekroonid peas
Päkapikud nalja heitsid
Valjult kaikus hääl
Jõuluvana kuu peal kõikus
Helendas Põhjanael
Pimedale ööle kaela pandud
valged pärlikeed
Elule kingitud on päevad
Muinasjutulised teed
Aegade igatsus
Igatsen aganaleiba
millel koorene või
Igatsen kopliaeda
kus karjane olla ma sain
Igatsen õunapuuaeda
mis suviti õitsele lõi
Igatsen pikki põllusiile
kus külvatud,küntud sai
Igatsen suitsuhõngust sauna
kus poolküürakil istuda sain
Igatsen taga aega
kus olla sain peremees vaid
Ma kuusepuu tõin tuppa juba täna
Ma kuusepuu tõin tuppa juba täna,
kuuselõhna sai terve tuba täis,
piparkooke ja verivorsti küpsetada vara,
kuuselõhnast sai isu juba täis.
Ei oska kannatada mina,
niigi elu,see kiirelt läind,
ei riputa ehteid ka kõrgemale enam,
ase madal on mul,
kuusehõng tuleb aina lähemale,
jõulud veel kaugel on.
Kütab mu meeli ja tuba
kuusepuu vaigune aur,
mida oodata,tahta veel täna,
kuusepuu tuppa ma tõin,
maani kummardada teda nüüd võin.