Sõnale igapaev leiti 73 luuletust (parimad)
Laupäev Eestimaa külas
puudelt kadusid lehed
ja naiste põskedelt puna
garaaži taandusid mehed
naised hakkasid koristama
kraamisid kööke ja kambreid
seadsid kausse ja kruuse ritta
mehed poleerisid pampreid
ja kirusid palka sitta
lastel puudusid sõnad
et öelda, mis tunne neil on
istusid diivaninurgas
ainsaks kaaslaseks playstation
hõredaks lõigatud metsas
otsis Meeta veel hiliseid seeni
ta ei teadnud et tütrepoeg linnas
süstis lunastust otse veeni.
saunad pandi õhtu eel kütte
et maandada õlavöö pingeid
puuriita peideti pudel
kust raviti salaja hinge.
Kurbus on igaveseks minus
Kurbus,mis kunagi oli mulle võõras
on nüüdseks saanud mu igapäevaseks sõbraks
kõndides kilomeetreid,miile kaugemale tunnen,et miski jälitab mind endiselt
tema nimi on kurbus ta ei ole kuhugi kadunud ta on otsustanud siia jääda
kuni minu viimaste elupäevadeni mil ma lõplikult lahkun siit ilmast.
Ärgates iga hommik
Iga uue päiksetõusuga
tunnen et miski on endiselt mu kõrval
see on kurbus mis on igaveseks minus
ma ei saa tast ennem lahti kui olen surnud
sest kurbus on igaveseks minus
inimkogum
ühel juhuslikul hommikul see juhtus
lagunesin spirituaalselt täiesti koost
südames oli momentaalselt elutuli kustund
säilitamata endast ainsatki iseloomujoont -
maailmaga võidu... põlevana ajaliiva joost.
pilkudes peegeldumas eksisteerimine sisutühi
monotoonseid igapäeva liigutusi tegev väliskest
segadusttekitavate tunnete ajendil ajulühis
medikamentide abistavas vangistuses mõtetest
vabanemiseks... et neist saaks möödaniku süsi.
----------------------------------------------
kuidas.. kuidas see juhtus... korrutades küsid
kliinilises sisemises koomas masinat .....
Sõnelus varjuga
Lase lahti mind
olen piisavalt sakutatud su vaevast
et ennast nüüd puhtaks pesta
ja varjule teed näidata
oled olnud ustav kaaslane
kes korrakski on laotanud mulle teed
et mind iseenda eest säästa,
et mind kaitsta
ja hoida
oma saboteerival moel
südametunnetus, mis tuksub rinnaku keskel
mis igapäev loob aega ajatult
ei rikne
ta tuleb taas ja taas
meelde tuletama,
mis on selle elu kese,
kelleks oled loodud
ja kelleks pead saama
lihtsalt raske on vahel lahustuda
iseendas iseendaks
keeruline võtta vastu seda,
et haiget teeme me ainult iseendale
mitte teistele
Teadmatus ***
ei tea, kas tänada
kadunud aegade hiilgust
või selgesõnalist korraldust,
mis tookord mulle andsid
ma nägin sinu silmades oma isa peegeldust
see, mida tema kirjeldab on kui moos,
mis podiseb kuumaga tulel
sarnsus, mis tõmbab ligi
hommikud, mis täis õppetunnidesse ruttamist
ma seisatasin uksel ja mõtlesin,
kuidas saaks kord selle ümber pöörata
kas heldida nende tunnete müras
või visata keraleek staadionile
ja vaadata, mis saab kui paotab suu hiireke,
kellel on lõvi tunne
see kõlab nagu muinaslugu
vaadates tagasi, saan aru
mis süttiv leek selle laudlina lee .....
Mäng südamega
Me olime kui liblikad, kes lendasid ümber tule
Nii valgete ja vabadena
Et olla koos- olla sinuga
Hommikune kastegi maas veel lamas
Päike meid kauguses äratas
Õrnalt avades silmad, sind suudlesin
Tõustes üles – sirutades end su poole
Vaid hetke seda õnne tunda sain
Keeristorm end kauguses ilmutas
Kaasa meid rebis
Vana udupasun
Kaugel udulooris hüüdis „Tuli põletab!“
Torm keerutas mind hetke ja rauges
Maha jäin, vaevu jalule sain
Hetkeks toibuda ma jõudsin
Uus keeris mind taas endaga tõmbas
Lõputus sügise sajus, räsitud rajus
Tahan pääseda- lahti rebi .....
Kohtupäev
Soolikad ripuvad puudel;Soovitan; Kihuta Kuule; Siin läheb käest;
Iga Päev Kurdid Lobisevad nii kõvasti;Et oluline meelest läeb
Vaid tähelepanelik Kuuleb tugevnemas sireene-nii ida kui lääs
Otsast lendavad käed; Sisse veerevad väed;
Põleva linna suitsust Pimeneb Päev; Tõmba Tagasi; MIDA SA KA NÄED?
Pane Teler KINNI Ma ütlesin! Muidu süütepudeliga ise su küünla SÜÜTAN Siin;
Põrgu leekides,Mošeed- kirikud, papid pilastatud lastega madalas hauuas tihnikus;
Viimsed pasunad juba kõlavad, Kohtupäev; on Käes; Liitreid verd ja laibad põrandal;
Mis Positiivsus?!Sina .....
Helge õpetaja
Õpetajal oli õigus.
Puhastada laused prügist.
Need kirjanduslikud liialdused ei anna midagi juurde,
kui nendes pole sisu.
Olen elu lõpuni tänulik Sulle selle juhatuse eest,
et juhatasid mind oma kirjanduse õpetajani,
kelle kaudu sai mulle selgeks nii eetilisus kui ka moraal.
Ta lubas mind nutma ajada, ma alguses kahtlesin,
kuid ma nutsin, kui kirjand oli liiga halb.
Ma olin nii ambitsioonikas, et olin nõus võtma eratunde,
(ma pole kunagi pöördunud võimalusest õppida topelt)
siiani vahel mõtlen ta peale ja tuleb meelde helgus ja suursugusus.
Ma ei teadnud veel siis, .....
küberruumis
kübersuudlus küberruumis, küberkallistus - kõik muu
on vaid osaliselt elu - läbi plasti - külm su suu
kübersuudlus päris hale, nagu kumminaine - kalk
asja ajab korraks ära, aga huultel maitseks – talk
küberruumis toimetame, mina ka - see tore paik
sõpru täis mu kodulehed - suhte kinnituseks laik
kübertere sulle sõber, mida tegid, nägid head
igapäevaselt mu share ikka tunnustama pead
kübersuudlus küberruumis, küberkallistus - kõik muu
on vaid poolenisti elu, kuskil päris - huuled, suu
küberruumist välja päästes, kohmetuna vaatan sind
ebalevalt lähen .....
Aastaajad
On loodus parim kunstnik
tal alati head ideed
igapäev uued pildid
ta kõikjale teeb
on loodusel maitset, jõudu ja tahet
luua kauneid pilte
pidamata vahet
ta käes on parim materjal
ja kaunim kunstimeel
suvel põllud ja aasad
talvel lumi ja mäed
sügisel lehed nii kirkad
kevadel sulanud jää
Üks hetk
üks hetk ja pisaratest saab meri
või üks kaev
kuhu koguda vihmastel päevadel vett
et seda hiljem ämbriga üles tõmmata
puhas allikavesi
milline nauding olla osake loodusest ja
osake vanavanemate tarkusest
leida emakesest maast see ilu ja võlu
millega oma igapäeva toimetusi rikastada
kui hommikul ärkad koos kukega
ja seda sammud lauta
et teha seal toimetusi
toita loomi ja vaadata, et kõik on elus ja hinges
sa tead, et sa oled vastutav
juhtugu, mis tahes
ka nende hingede elu on sinu päranduseks
on inimesi, kes ajavad nutma
kes ei kontrolli enda sõnu
kes ei kont .....
Mõned read Lembitule
Lembit!
Su Vanaisa tsükkel on huvitav, ent mitte inimeste jaoks, kes elavad oma igapäevast elu. Minugi energia kulub täna suuresti elavale elule laste näol.. Hilispuberteedieas sündinud küsimustele ma ei otsi täna enam vastust. Tegin seda gümnaasiumi lõpuklassis ja ülikooli paaril esimesel kursusel. Noore Wertheri kannatused on jäänud nüüd juba kuhugile valgusaastate taha. Ei ole võimalik hoomata miljardite valgusaastate Universumit, selles toimuvat.
Aru saada singulaarsustest ja Jumalast. Laskem neil toimida selliselt, nagu nad meile antud on. Meist ei sõltu siin mitte mi .....
Kallile issile
Nüüd kätte jõudnud tähtis päev,
see minu issi sünnipäev.
Sul sõpru palju külas on,
ja kingikuhjad suured on.
Üks suur kalli on minu poolt,
ja hiigel musi sulle ka.
Ma armastan sin meeletult,
ja igapäev ma kallistan.
Mu issi mu armas sa,
ei sinu sugust ilmapeal.
Su sünnipäev on parim päev,
kalli issi sünnipäev.
igapäevane*
dressides lohiseda mööda tuba
pillid põses
tantsusammu keerutades
aluselist vett peale kulistades
oi, elu, kuhu sa mind viinud olen
täna olen siin
üleni alasti
oma surnud sõbra venekeelseid laule kuulates
kuulatan hetke veel
kuni ta kõneleb
mu südamelöögisageduse järgi
armastan ja kallistan sind mu armas sõber
uskumatu, et oled mulla all endiselt
pole anda sulle medaleid või uhkeid telefone
oled saanud kõik vana
võtan endale nahhaalse austuse ja aususe, et
teadsin sind kõige paremini
südamed lukus
sõnad kinni
ainult inglid teavad
kellele rääkida v .....
L o b a I
kust sina tunned minu vanaisa,
ja miks mina tean su vanaisa,
nimepidi -
ma lootsin igati, et mina ometi
seda ümbriku ei sulle ega talle edastama ei pea
see kõik muutub kuidagi liiga läbipõimunuks
või ongi see 5D millest räägivad
või oli see ammu juba nii
et ülikooli lõpuaktusele tuled
raamitud õlimaaliga minust
me ise lõime selle reaalsuse
nagu maatriksis
ja nüüd need teised,
korraldavad oma käitumist selle järgi
justnagu nad teaksid
ei julge sugupuud uurida,
äkki avastan midagi,
mis on liiga lähendane, et endale tunnistada
äkki sa oled hoopis mu ven .....
Hetk
On elus palju hetki.
Hetk elada ja olla.
Kuid siiski lõppeb seegi.
Et hetkepärast minna.
Hetk tagasi Sind leidsin.
Hetk tagasi Sa tulid.
Hetk tagasi näis seegi.
Et parem vist on minna.
Kui Saabusid mu ellu.
Tõid päeva palju hetki.
Mis aitasid mul olla.
Ja takistasid minna.
Sa kinkisid mul hetki.
Et elurõõmu tunda.
Neid südamlike hetki.
Võiks igapäev veel olla.
Empaadid ja piiride vajalikkus *
üks teooria, mida mulle viimasel ajal on pakutud,
et empaatid need heasüdamlikud kaisukarud
tegelikult on sügava meeldmise vajaduse haavaga
see ei käivitanud mind kuidagi moodi
sest empaadina me tihti orienteerume teistes paremini kui iseendas
ja on see patt või kingitus -
raske määratleda
sõbra pealt oli kerge näha,
et mida sa jooksed nende inimeste järgi
ja silud ennast nendele vastavaks
endal sama muster
vahet pole, millisel kujul see toimub
empaadid soovivad saada turvalisust
terve elu otsing on turvalisuse peale rajatud
turvalisus võib peituda ka asjades
.....
Abi *
kümmekond aastat hiljem
ma seisatan
ja mõtlen,
et kellelgi on mu südamefilm
mu südamelöögi sagedus,
millest saaks teha nii filmi, heliklipi,
kui ka gifi või muu IT-värgendusena maha müüa - rahaks teha
broken hearted girl
süda lõi ka seekord kiilu hinge vahele
nulltolerants draamade suhtes
mis võiksid morjendada mu igapäevaelu
rõõmuhetki
ma näen ennast tegemas midagi,
mida ma ei arvanud, et kunagi teen,
loobumas raamatutest, sõnade sõnadest,
mis oma aja käigus valesti hoituna,
on muutunud lugemiskõlbatuks
ja Lev Tolstoi "Poisiiga" asetus mu lauale
n .....