Sõnale igatsus leiti 890 luuletust
Mõtted
Mu sees elab väike saareke
kuhu mõtteid võin lasta lendu
Mõtteis mõlkumas ka valge laevake
saaks ometi pühitud maailmamuredest
valu ja vaevake...
Kuhu jääb see kaua oodatud laev
mida kõik nüüd ihkavad taga
Maailmas pole ei otsa ei äärt
mured ära minna ei taha
Tule mulle järele mu ema
Tule mulle järele mu ema
kasvõi sõbrapäeval sõbraks võta mind
Kas sa tõesti pole nutnud minu pärast
mina nutnud sinu pärast küll
Kevadel,kui tärkamas on loodus
linnupere pesal askeldab
Ööbik tuleb laulma toomepuule
õhkõrnad kastepiisad lehe peal
Ema,kas tunned siis ka puudust?
Kas ka süda valutab?
Tule mulle järele mu ema!
Sõbrapäeval kaasa võta mind!
Hing sul ikka helendab
Süda soe kui ahjukivid
Hing kui hele taevatäht
Sa meie elus helendasid
Sulatasid südameid
Kui tuli tugev põhjatuul
Lõi su lokid lehvima
Hallaga su hinge peksis
Süda hell ei heitunud
Tuli tali, pakane
Jäätas kauni südame
Keha kerge vandus alla
Hing sul ikka helendab
Minu isa on piloot
Ma lihtsalt ei saa sellest aru,
miks isa mängib legoga?
Legola,mille kinkis mulle,
on lennukite legola.
Lennukeid ta kokku sätib,
kurva, kurva ilmega.
Viskab pilgu üles lakke
ja siis tasa ohkab ta--
Kahte tiivikut veel vaja,
üles lakke keerata.
Oh, mis uhke legola
on isa käe all valminud.
Lennukid ja lennurada,
inimesi täis ooteruum.
Nüüd saan aru,
miks isa mängib, mängib minu legolas
Päris töö on otsa saanud,
lennukid tal hingepeal.
Armastan sind, kallis isa,
ära rohkem kurvasta!
Ole piloodiks mulle täna,
küll kõik varsti korda saab!
Vana album
Tunnen puudust sinu häälest,
sinu naeratusestki.
Fotoalbumist ma sirvin,
otsin mälestusi.
Hea on läbi käia elu,
oma vanas albumis.
Hingele sealt leiab rahu,
südamele kosutust.
Oi,kui palju helgeid päevi,
elu oli kinkinud.
Hea ,et albumisse kõik nad
kinni olid köidetud.
Pisaraid ei jätkund enam,
tasa sulen albumi.
Ei tea,millal jälle avan,
oma vana albumi.
Ma ei kao kuskile
Ma ei kao kuskile -
ütles kord loomaomanik
äsja leitud loomakesele
kellest sai peagi uus üürnik
Päevadest saadud nädalad ja ka kuud möödusid
Pererahvas oli läinud, nad teise kohta elama asusid
Loomake oli jäetud aga üksinda maha
Ta vaid mõtles - ei keegi teda tegelikult taha
Ma ei kao kuskile -
ütles kord mälu oma inimesele
Inimene pimesi ka uskus
kuid aastate pärast koputas uksele Saatus
Inimesele diagnoositi Alzheimer
mäluke oli sunniviisiliselt minema aetud
justnagu tormipoisiga mänginud paber
mitte midagi polnud enam alles, vaid maha maetud
Me ei kao ku .....
Eluke
Mis küll jookseb silme eest läbi,
kas see on eluke?
Kas olen tundnud elus häbi?
Käidud pikk on elutee.
Vaatan tagantjärele
ja mõtlen elule,
korrigeeringuid teen,
oma südame.
Elu kaela aetud on nii mõndagi,
sellega ikka vahest,
ära harjuti.
Kas ihkan elu tagasi,
mis seljataha jäi?
Tuleb igatsus ta järele,
ei muud ma tahta või.
Tunded
Juba lume alt,
ma otsin kevadlilli.
Niiväga kevadet
ma armastan.
Jäätunud lumehangel,
must vares kraaksujoru veab.
Viimati ma teda nägin,
oma aiaväraval.
Talve ikka kannatan veel ära,
küll siis tuleb kena kevade.
Kevad ise,ajab hingelt mure ära,
tärkab esimene lumikelluke.