Sõnale igav leiti 621 luuletust
The Corrs - Radio
On hilisõhtu ja tunnen end halvasti
Tänaval seisavad paarid
Jagades suvesuudlusi ja linnahelisid
Astun sisse, et klaas veini võtta
Täis klaasiga ja tühja südamega
Otsin midagi, et enda mõistust hõivata
Aga sa oled minu peas, ujud igavesti mu peas
Põimunud minu unistustesse, ujud igavesti
Seega kuula raadiot (kuula raadiot)
Kõiki neid laule, mida kunagi teadsime (kuula raadiot)
Seega kuula raadiot (kuula raadiot)
Mäletad, kus me kunagi käisime
Nüüd on hommik ja väljas on külm
Kaugesse unistusse sukeldunud
Ja mõeldes, et oled minu kõrval
Seega tõusen v .....
Kiviarmastuse kiviahelad
Mu kivilinna kivist kodumajas
kivistunud kivist kodutundes
mu süda seiskund kõvas kiviajas
pea õhtul sätin kivipadjal unde
Mind tõstab üles kivipäike vara
on kivisõnum kaugeilt kivituultelt
must mõtled- kivinaeratust saa ära
sa oma kivistunud ilmelt huultelt
Ma mäletan kuis oma kivipeas
ühtäkki kuulsin kivikiljatust
mu kivimunakivid kivist peos
uskusin veel kivihüljatust
Ma oma kivivere kivikutse
paiskan ööss kesk kivipimedust
jah tegin kivikargamise katse
nean enda kivikivinõmedust
Tos koidus saabus kivituultes vastus
mu ümber heljus hommik kiviudus
.....
Armastus
Armastus puhkeb
kui lilleke rohus
Armastus särab
kui päikene taevas
Armastus ohkab
kui süda, mis vaevas
Armastus armu jagab
kui hellitav ema
Armastus ilu loob
kui imeline kevad
Armastus tõuseb ja vajub
kui päikeseketas mere piiril
Armastus on ja jääb püsima
terveks eluks
Lasta lendu mõtted
Lasta lendu mõtted,
et kasvame taas lahku...
Isegi, kui otse ütled,
tunded need ei jahtu.
Vahel elu läheb nii,
nagu sa ei soovinud.
Oleks ette teadnud, siis
polekski ehk proovinud.
Süda aga omas taktis
kirjutab süžee.
Meeldid, jääb see faktiks,
igavesti minule.
Isegi, kui kaugel minust,
oma rütmis kulged taas.
Päevi täites, mõeldes sinust,
kannan endaga sind kaasas.
Sõda ja rahu
On sõda läbi
saabunud on rahu
kuid küsin kas ehk iial
on see üldse võimalik
et kaotajate leer
saab mingi
saab võitjate käest milgi
rahu
Saab siis ehk
võitja tohtinud on kõik
saab siis ehk
võitja võinud on
ja võtnud on ka kõik
kuid siiski ära endasse ei mahu
saab siis ehk
võitja paariaks pööranud
kui võitja hinge igavene rahu
no mitte enam kuidagi ei mahu
siis võitja pööranud
on võidud kaotusteks
Päike
kui hommik oli keeruline
ma virvendasin
Sa võtsid mu käe
ja me tantsisime läbi igaviku
kuldsete riiete sees
Ma ei pannud tähelegi
et rahvariideisse meid on maalitud
sinna tänavatele kus otsimas Sind käin
Ja siis Sa alati "kogemata" tuled
mu kõige tusasemal tunnil
mu kõige hingematvamal ühendusel
Sa oled kohal
Ja siis ma ohkan
Mida veel võiksin ma tahta?
Sest looklevusest saab mäng
Tantsust justkui viirastus
et kuskil kaugel vaatad mind
ja tasa naeratad
Sa oled igavene
Sinu silmis helgivad tähed –
nii säravad ja valged.
Need pajatavad lugusid,
joonistades juurde fantastilisi pilte
ja luues ennenägematuid filme.
Näitamaks Sind
ja ainult Sind. Näitamaks,
et sa oled inimene,
kes kord elanud.
Näitamaks, et kõik, mis on Sina
on igavene,(Ma loodan, et Sa oled igavene)
nõnda nagu on need tähed,
mis helgivad nii tähelepanu püüdvalt
Sinu silmis.
Näitamaks, et sa oled alatiseks
raiutud kosmose kividesse,
et ka tulevased põlvkonnad
saaksid näha seda ilu,
mis oled Sina.
Proua Kuu
Proua Kuu ilu
kahvatamas sinu oma ees.
Ta langetab oma helehalli pale,
et silmata
seda taevalikku valgust,
millega isegi jumalad võistelda ei suuda.
Valgust,
milles mina nii tihti
sinu teadmata peesitan.
Proua Kuu põlvitab aupaklikult Sinu ette,
laotades Su silmi tähed,
riputades kõrva planeedid
ja loovutamas osa endast -
tehes seda ilma igasuguse kahetsuseta.
Ta asetab Sinu ihule
rüü, millesse tikitud
kuldniidiga piirideta armastus,
hõbeniidiga igavene andumus.
Proua Kuu kirjutab
sinust sümfooniaid, harmooniaid ja meloodiaid,
sosistab need tundelisel .....
Lihahimu
Mitu päeva täiskuu öösiti
ehk poissmeeste päike kõrgub
on aeg mõelda teisiti
kui kevad rohelusest nõrgub;
nagu jooksuaeg on alanud
ning ka sinu naine pole kaitstud
paugu nikku võõrad vajanud
oma väntasi metslased mõõtnud;
pean lükkama oma tibi kähku autosse
enne kui huilged meid ümbritsevad
muidu saab ta oma aukudesse
nii nagu pardid emalindu ahistavad;
pikad nagu voolikud
kolmandad jalad lohisevad järel
zombid on nikuhoolikud
lihahimu lausa verel;
lõputu jooks peab rallit autoga
mille rehvid nad alla ajavad
järele purskub verejuga
minult nad õpp .....
Lahkuminek
Lahkun sinust kallis kodu,
head aega jätmata,
sest minu hing ja minu süda,
need jäävad sinuga.
Kaugened mu kallis kodu,
katus, korsten veel paistavad.
Silmis pisarate rodu,
tunded hinge matavad.
Ei ma reetnud sind mu kodu,
ega mõelnud hüljata.
Mul suur on minemise valu
ja süda kipub lõhkema.
Hüvastijätmist ma ei talu,
pisarsilmi jään sinust mõtlema.
Minu hing ja minu süda,
jäävad igavesti sinuga.
Clyde Kull
Sa oled üks tõeline rott
sa oled üks skeemitav punn
sa oled üks ehe patukott
sa oled üks uhke vana junn;
me võiks portreerida tõelist saksa
kes teiste raha peal elab
kuna ise rikkusi tasuda ei jaksa
ta privileeg tähtsal kohal kõlab;
Brüsselis on ka temale loss
tuntakse üliku staatust oma nahal
näitab ette, kes lauas on boss
toidud ja lõbu maksumaksja rahal;
eputamaks ülejäänud tähtsatele
kuidas Eesti maine püsib
teiste riikide aristokraatidele
me maksame, kui võõras midagi küsib;
toimub täpselt sama maagiliselt
nagu Martin Repinski moodi
vara ka .....
noorukina
kuu valguses Sind juua
ilm nii luua
taeva all kus ainult
õrnus puhtus
ära ütle see kunagi
kuhtub leekides hukkub
võimalik vaid poisieas
siis kui käharates lokkides
meil alles pea
*
kord olnud armu leek
meis päriselt ei kustu eal
mis hõõgund vere sees
jääb sinna igaveseks
ta nagu aknas tähe valgus
öösiti mis tuppa valgub
*
öö saab otsa akna laual
tilkuv küünal
enam Sind ma eal ei kohta
Su suu mu nime valus hüüa
mis oli tagasi ei tule
saab veel vaid uneks
mälu sinna ukse suleb
kaod kuhu Sina mu arm
meis olnud lemb ja sarm
Brigitte Susanne Hunt
Sa oled nagu üks kellakägu
sa oled nagu üks bimbonägu
sa oled nagu üks mõisa printsessa
sa oled nagu üks vana Medusa;
oleks mul "vaigista" nupp
kasutaksin seda meedias kõikjal
kahju, et puudu see jupp
vajutaksin käima selle õigel ajal;
sest selline tüütu eit nagu
on Brigitte Susanne Hunt
kelle lollist jutust ei saa jagu
koos teistega moodustatakse punt;
nt. BITCH saatesaade DELFI's
kus kõik on botoxit täis
uinamuina loba nagu Genfis
ja nii IQ allalangus käis;
muudkui oma ajurakud ära kaotan
meediat lugedes ja kuulates
mil kogemata lehte keeran
või .....
Päästja mentaliteet
tahtsin oma perekonda ära päästa
aga lõpuks
kui olin ise tervise tõttu
haiglavoodisse surutud
sain aru, et ma ei saa päästa neid
kui ma ennast kõigepealt ei päästa
ma olin terve elu elanud vales usus
et ma olen võlgnik
et ma olen puudu
et midagi on kogu aeg, mida ma pean tagasi maksma
justkui nagu oma ema-isa pattude pärast
et mina olengi see "süüdlane"
keda maailm või universum võib karistada
isegi totrameelsusest olen öelnud
ennast ohverdavaid lauseid,
karistage mind, aga mitte teisi
milline endast lugu pidav
ja ennast armastav inimene teeb nii?
mitte, .....
Viimati esinev fenomen
Ma näpin mobla regulaarselt
sest on tihti igav isegi tööl
tekib huvitavat ettevaatamatuselt
igat fantaasiat minu vööl;
raadiost olen kuulnud
et selfie oma "kaptenist"
mehed võõrastele teinud
ja saanud selle eest rahuldust;
isegi mulle jõudis kohale
viimati esinev fenomen
klikin whatsappi lingile
kus kirjas "wilkommen";
ja see teise mehe munn
vertikaalselt sirutab ekraanis
enda arust ta räige kunn
kuid valele võõrale selle saatis;
sest, kui mõõdan pöidlaga
enda oma võrdluseks
võtan kuriteo lahti naljaga
kuna ta suurus jääb väikeseks;
isegi naine .....
Mamma igatsus
oma mamma juurde tahaks minna
istuda onkoloogiakeskuses tunde ja tunde
vahet pidamata
rääkida ja lobiseda,
miks ta tuli Tallinnasse
miks ta ei jäänud sinna, kus sündis
miks ta valis vanaisa,
kust ta sai enda särava iseloomu,
millist rolli mängis tema elus religioon
kas ta alati tahtis endale kahte tütart
mida ta mõtleb oma õdedest
mamma oli mu esimene parim sõber
võib-olla ka viimane,
kes mind nii põhjalikult mõistis
nagu mina teda
oma mälestustes ma istun punase köögilaua taga
ja joonistan
pastapliiatsitega
sest seal värilisi polnud
söön vanaema te .....
Sahtel
miks räägid sellest,
mis juhtus aastaid tagasi
kas oled libisemas ajalukku
või lõpp on tulemas
õnnistuste laineharjal
videviku tibusammudel
teel koju
ma elangi minevikus
ma elan seal, kus on mu varandus
ja päris olemus ja olme
paljud on enne kehast lahkumist
rääkinud sellest kui kergendusest
kui ohkest
kui miljonivõidust südamevaluuta mõttes
saad lõpuks kõik need igavikulised kaardid enda kätte
mida väga oled oma mängus oodanud
lõpp on alati kerge ja ehe
isegi kui kehale tundub see kogemus keerukas
aga sind oodatakse
sind tervitatakse
sind võetakse .....
Plikana
Sa puhtevalgusena
mu päeva tulid
kui juuni valge
õites palav juuli
pilk kaua otsis
poiste seast
Su silmi huuli
neid hetki palju oli kuumi
kus patja nutsin
et suu Sind suudlemata
jätta suutis
öö piinaks muutis
Sa vahel nüüdki
päeva valgusena tuled
kus kestab edasi
me igavene suvi
haiget tegev juuni
