Sõnale igavik leiti 151 luuletust
Igaviku ihalus
Takerduda hetke ühte ühte hetke
Elada sekundit kui igavikku iga sekundit
Elada millisekundit kui igavikku
iga sekundit milli iga millisekundit
Läita tikku kui igavikuliselt igavikulist igavikku
iga tikku
Ei ilmiial igatse ma
Võin teile öelda
teie kes te ihaldate igavikku igavest ihaldate
igavikuliselt igavikulist elu ikka
Et iga igavik pole sugugi ihaldatav igavik
igavik ihaldatav
Igavesti igavikus igavleda
ilma igatsuseta igavesest elust ilust
ikka ihaldada ihaldamatut igavesti
ei ilmiial igatse ma
ei ilmiial igatse
ilmiial
iial
igatsen
ikka
Uuesti Hetke
ma loobuksin tervest igavikust
loobuksin, et saaksin sind puutuda
lähemal oled taevale kui eal suudaksin ulatuda
kõrgemal kui jaksaksin lennata
suudan maitsta ainult seda hetke
ja hingata kõigest sinu lõhna
sinu pilgust suudan tarduda
ja su häälest joobuda
miks see kõik peab olema nii katki
tahan kõigest sind hoida
enda lähedal tunda
kuni lõpuks me ühte sulame
kuidas eirata saatust
peatada laviini
või keerata aega
et teha terveks mis katki
unistada tähendab uskuda
ei suuda unustada, ei või mitte .....
olemise sinirahu
hommikusse ärgata
nagu pilv jõgi puu
teada alles on
ilm keel suu et
sõnaga saad puutuda
hetke uut
tal lasta eluks muutuda
õnn nii suur
läbi sinu peo ja meele
voolab igavik
tõuse asu teele
nagu pilves vihma tilk
kaua oled olnud
sellest lahus
mis on olemises
sinirahuks
?
Lihtinimene elab olevikus.
Teoinimene viib tulevikule vastu.
Tark elab mineviku najal.
Poeet allub ainult igavikule, nagu teadis juba Puškin.
Looja elab kõigis neis neljas dimensioonis.
Olevikus, sest ta sõnad ja kätetöö on tegevteolised.
Minevikus, sest ta kogub eelkäinute teadmisi ja
kasvatab nende avastatud võimeid.
Tulevikule vastu viib ta elava, nõtke plaanistamisega.
Inimlik igavik kuulub talle, sest tema sõna ei
saa hävitada miski.
Insener Garini hüperboloid
Öö on siin soe
Veidi rõske ja soe
Miski ei loe
Mitte miski ei loe
Minu ees laual on hüperboloid
Pimestav kiir
Silmipimestav kiir
Tunnete piir
Meie tunnete piir
See on ju hukatus hüperboloid
Unistav sarm
Sinu unistav sarm
Zoja mu arm
Minu Zoja mu arm
See on ju igatsus hüperboloid
Uinub Pariis
Taas kui uinub Pariis
Kohtume siis
Siin me kohtume siis
See on ju armastus hüperboloid
Pealuuga lipp
Surnupealuuga lipp
Tundmuste tipp
Sinu tundmuste tipp
See on ju vabadus hüperboloid
Sinavad veed
Vaikse ookeani veed
Marmorpaleed
Roosad marmorpaleed
See on ju paradiis hüperboloid
Elu ja sur .....
— Tõnu Trubetsky
Aabitsas on...
aabitsas on kolmkümmend lehte
minul 2 silma
*
väike pilt on seinal:
mees läheb puiesteed mööda
ilm on soe
põues prantsuse keele õpik
*
me ei häbene mõnikord kallistada vanaisa
aga isa
*
tänav
mis on üldistuse jõud ühe päikeses soojenenud
aknaluugi kõrval
millesse on lõigatud süda
või mõni muu präänik
*
teatris kus usutakse
et kõik on võimalik
ei ole miski võimalik
teatris kus teatakse
et kõik ei ole võimalik
.....
Kiri kodust
Taandreaga alustada kirja sinule.
Ja äkki saab otsa kõik.
Ka see, et me olime.
Hirmus on elada hirmus
enese ees.
Mõisteile tuleb lõpp.
Lõpule lõpu teeb.
Vasakul käel on lamp. Paremal vesi keeb.
Jäägu see kiri alles.
Küllap oli mul midagi taga.
Võibolla et eeski alles.
Aga tagasi võtta ei saa.
Hakkame kõnelema:
``Ühtainust pikka, katkendlikku viisi
ma olen ikka laulnud sisimas.''
Nii kirjutasin. Elan vanaviisi.
Jaa: väike suures,
suurim pisimas.
Nii vana .....