Sõnale iha leiti 633 luuletust
Põrgu nimel
Seda päeva nad mäletavad
kuni terve igaviku
kuidas 4 meest hobustel ratsutavad
ja tulnud aeg Maale tõmmata tiku;
on antud ajalooline verevanne
kahe slaavi rahva vahel
teeb tugevam ülekanne
maa peal, Mustal merel ja linna lahel;
see korduv dominatsioon
ja lõpmatu valitsemisiha
on NATO vastane konstitutsioon
siis naaberriigid näitavad viha;
Keiser Putini ning ta Karu vastu
mis kasakate kodust pomme üle kannab
mitte keegi muidu üle piiri ei astu
kuni 1 oma vihkamisele järele annab;
põrgu nimel - enda iseseisvuse tahe
see idanaabri mõju vastu hakkab
näha on, e .....
Igatsus
Sind igatseda on privileeg.
Nii näib, et oluliselt pikeneb aeg.
Ning see tunne küll kõrvetab,
on tunne – aeg sootuks otsa saab,
kuid ei suudaks iial sellest loobuda…
Lasen sekunditel, minutitel, tundidel koonduda.
Ei väsi ootamast, mil
mu silma vaatab su silm.
Hoiad sama tugevalt oma pilku minul,
kui tugevalt oma käsi ümber minu ihu.
Ümber minu ihu, mis on kõrbenud…
Kõrbenud ihast olla andunud,
ihast Sinu keha järgi, mis mandunud.
Mandunud igatsusest olla mu käte vahel…
See kõik on justkui looduse poolt ettenähtud.
Ma näen ja tajun, kuidas minu läheduses .....
Keelatu
Sa tuled lähemale,
oled juba liiga lähedal.
Su silmades on omapära,
pupill ei oma maksimummäära.
Ütled mulle “neela!”
Miks ma ennast ei keela?!
Aga miks ma peaks….
Peagi kõik muutub heaks.
Nüüd ma palun Sind
Hoia paigal mind
Hoia paigal mu käsi,
need Sind puudutamast ei väsi.
Talitse mu mõtteid,
kontrolli mu andmeid.
Olen kaotamas enesevalitsust,
tahan näha Sinu agressiivsust
Tõmba mind ja pigista mind
mu huultega kaetud Su ihupind
See tunne on nii kuradi võimas
kehad kui aatomielektrijaamas
Tahan Sind saada,
Sind taevasse saata.
Aru ma ei saagi,
põ .....
Sinust Mõeldes
Eile veel...
Hingamise peatasin kui Sind kohtasin
Mõistuse kaotasin kui Su silmadesse vaatasin
Oma hinge ja südame andsin kui Sinuga rääkisin
Täna vaid...
Sind igatsen, ootan ning Sinust mõtlen
Iga hetk, minut või tund, iseendaga võitlen
Sinu pilku, huuli ja Su lähedust nii väga ihkan
Homme jälle...
Sind kätel kannan või hoopis kaisust leian
Kuulen Su häält, Sinu siidist nahka puutun
Sina minu ja mina Sinu omaks vaid muutun
Uuesti
Usud mis vale, omakasu loodad
Soovid võimatut, isekalt ootad
Armastad aga võõrast ihkad
Pettud kui viimaks ennast vihkad
usk ja lootus
soov või ootus
armastus ja iha
pettumus või viha
Endasse usud ja loodad
Uut võimalust soovid ning ootad
Armastad jälle ja viimast ihkad
Pettumust mitte vaid kõike endist vihkad
Nii üksinda
Nii üksinda me kulgeme siin tühjas maailmas,
lehed puudelt on kadunud ja ainus tõeline läks.
Olen loobunud endale valesid maalimast,
sest valus tõde on parem, kui enesepeks.
Teeb silmadki kaunimaks neist voolav vesi,
siis ma unustan ära sinu käed minu pihal.
Saan ju aru, et enam edasi kahekesi
minna ei saa, meid vaid kannustab iha.
Selle öö jätan tühjalt varjudesse lebama,
et enam ei meenutaks pimedus sind.
katan valusad haavad omaenese kehaga,
mis ükskõiksusega minu südame lõid.
Siis kulgengi selles tühjas maailmas üksi,
vaatan üksinda päikesetõusu ja eh .....
Sulle andestada
Südame oleks tahtnud rinnust kiskuda,
mul oli nii valus.
Nagu öeldakse aeg parandab kõik haavad
ja ma polegi ainus.
Mul ei olnud sõnu, mul oli külm
ja kuhugi kadunud oli ka isu.
Nagu veorihm oleks tõmmanud
mu südamesse haava,
suutsin ikka sulle andestada.
Armastus armastuse vastu
Las lausub armastus su eest täna,
et oleksid aus ka iseendaga.
Vahet pole, mida see toob,
sest ausus on tähtsaim,
kui tahad olla veel koos minuga.
Armastus armastuse vastu,
saad kas võtta või kõik jätta.
Kui viha su sees ei tõuse
ja armastus minu vastu ei lange,
siis mind sa ei kaota.
Kui su silmad mulle otsa ei vaata,
tean, et mind sa enam ei armasta.
Armastus armastuse vastu,
saad kas võtta või kõik jätta.
Sügisnukrus
Ma suudlen su teravaid okkaid ja närbunud õisi.
Vihmapisarad pühin su kuivanud lehtede pealt.
Oleks mustavad silmad ja ta piiritu võim siin.
Talle kingiksin tagasi varemed, et ta siis teaks.
Minust saanud on jälle mu mustade ihade ori.
Südant mul kõrvetab tuline hukutav leek.
Jälg enesekindlusest vaid külm, üksik vari.
Ta silmade tuligi enam ei näita mul teed.
On kuivanud rooside õied mu akende all.
Okkad mu hinges ja nukrus on südames.
Verised kriimud mu kätel ja põrandal.
Mitte keegi ei hooli, et nutan ja igatsen.
Kui seegi päev tühjalt taas veerenud öösse. .....
Sind
Sind ma armastan
Sinust ei tagane
Sinuga koos tahan olla ma veel
Sind ma ei avalda oma päevikule kui ainsat meest
Sinust vaid räägin kui saladuseloor laguneb
Sinuga reisiksin vaenlase tagalas
Sind ma tahaksin usaldada alati
Sinust ei saa mulle kunagi küllalt
Sinuga lebaksin …
***
Oh kallis! Mu elu!
Oled kui tuul,
Sirutamas minu poole esimeste metsmaasikate varsi.
Oled kui hommikune kaste,
Langemas rohuliblele, milleks on mu habras keha.
Ja kaste pole muud
Kui su kirest roosad huuled.
Hoian sind kaua, kuigi see pole piisav.
Ei talu, et olen eraldiseisev.
Tahaksin sulada ühte sinuga, mu kallis!
See uskumatu armastus, mida tunnen!
Oh, andestagu, Looja,
kuid see on suurem armastusest tema vastu.
Kogu ilma roosid närtsivad,
nartsissid langevad,
hõbe kaotab sära
ja kuld igasuguse väärtuse, kui olen sinuga.
Kõik ilmar .....
Ma pole
Ma pole …
Iial visanud küpsisepakendit teeperve kraavi
Manustand tundmatut valget ja pulberjast kraami
Jäätunud lompides lapsikult tallund
Massipsühhoosile vähegi allund
Kellegi kõrgema jõu poole pöördund
Kinga seest avastand jalga, mis hõõrdund
Närimiskummi lauaplaadile toppind
Tolmuseid vaipu isegi kloppind
Purjuspäi kukkunud valusaid sinikaid
Kõhus jai` tea-veel-kus kogenud liblikaid
Haavanud noaga end nimetissõrme
Söönud grillliha, mis veidike kõrbend
Andestust palumast loobunud uhkelt
Kellegi ees nutma lohutult puhkend
Kaup .....
