ihkan sind siit vajan sind sealt naudin sind nii võtan, kuidas saan sa ei tea mind, kuid tahaks ma tean mida mõtled tuleb veel hetk, kus aru ei saa veast
Väga kaunis, ebamaine oled Sina, kaunis naine, kaunistamaks rannailu, päikest palju peitub Sinus... - Tarmo Selter -
sulgpehmeid suudlusi oma tuksleval rinnal neid iharaid käsi, mis tõmbavad mind aina lähemale põletavat ihu, mis otsib lähedust Sind, silmad ihast udused
Talvine tardumus taandus Uuralite taha, iga keharakk kisendab elamuste järele. OK, liha on veel veidi nõder, aga küll ta kosub ja traavib vaimuga kaasa, paras paarisrakend. tri:nu
Mida naised.,......minul teile öelda on… No kui ütlen… ärge pidage siis viha… Printsiks ise tuleb suudelda teil konn… Ja lõpuks loota…et see tekitab ka iha…
Vaikne laupäev rahulik meel vähem tegutsemist ja rohkem mõtisklusi täna on nii. tri:nu
Tihane kükitab kivil, kivi ümber valge lumi, natukene eemal sinilill õitseb-, seal sulanud on lumi...
ei anna rahu käele kritseldatud tahud mis peidavad endis mure lõpmatu pimedus mis peletab saabuva päikse ja Sinu naeratus mu maailmas nii väikses
keegi mind ei murra keegi mind ei tulista pisike lootus pisarates sulistab tahan olla poodud sisimas loodud millekski millest ei unista
On homme taliharjapäev noor perenaine kas teil on pool siga alles sahvris Oh tõesti taliharjapäev kuid siga on mul terve ent sahvris mitte vingub diivanil
Milline viha maailma rahvaste vastu... Milline raev inimesel inimese vastu... Viha põletab seest ja väljast, kuhu see inimkond niimoodi jõuab?
aeg kui käes sa samamoodi õisi endalt pillad lemmetad kui toom jääd õitsemise ihast ilma pisar silmas et iial enam pole noor näole uhkusega lange sul valge pruudiloor
Täna valge muna käes, on ju lihavõtted käes. Ela maal või ela linnas, värvimine täies väes.
patrick ta tore mees ta püha patrick istub iga ohtu bmws temalä jälanöu firma temalä söögiputka singi hakkliha pirukad teid õnnistagu
kahes maailmas korraga elame ühes koolnud vaikus surm teises päikses sillerdav elu igavene hurm tema igihaljas nurm
Viha külvab vaid enda hukku, määrab sedasi katastroofilise lõpu Ei tee see seda, mida loodad, pigem viib ära kõik su sõbrad
täht metsa kohal auklik kardin valgus rebenenud niitides ei anna und nii kõrge nii hele nii puhas nüüd iga tund kui verre tulvab õitsmisiha armumise salasund
kui sa naerad inimeste üle kes on nõnda üksildased et nende ainus iha on surra kui sa oled üks nendest siis see ei olegi enam nii naljakas ega ju
...ainult häbi ja süütunne panevad relvad vaikima... ...viha ja raev, südamele koormaks on...