Sõnale iial leiti 582 luuletust
müürilill
kas ma olen müürilill
valedele toeks
kes su lossiaias
sajatuhandeni loeks
ootaks kuni
postitantsu-preilid
ära kaed
püherdad kõik põrandad
lupjad lõbulaed
tahad – avan sulle
õie elu saladusi
kaetud köiearmid
kiviseina palavusi
pindudega paistetanud
kohmetanud käsi
oma ilu eest
mis iial
võitlemast ei väsi
viitan sulle kohta
kus ma eile murdusin
kõveraks ja kägarasse
pooleks kurdusin
kuid ei näita
napi silmapiiri
ainsat ust
mille kaudu
ühel päeval
kohtan võimalust
Sanya
Emale
Tean Hinge üht, mis nii ustav,
teist sellist ei leida saa.
Ta najal võin tühjaks end nutta
ilma häbi tundmata.
Tema kannab mu mure ja valu
ning see iialgi koormaks ei muutu
ja Ta midagi muud ei palu,
kui vaid leevendust anda Ta suutnuks.
See Hing on mu Ema - vaid Temas
peitub rahu ja hingesoojus.
Talle mõeldes on alati kevad
ning südames elab noorus.
Lootused pole lootusetud
Me iga päev paremat loodame,
Me õndsamaid tunde ootame.
See lootus meid pidevalt petab,
See ootus meid abita jätab.
Kas keegi päriselt mõelnud, miks on nii?
Ehk tahame liialt kiirelt põgeneda siit..
Ehk on me lootused, need liialt suured,
Nii suured, et isegi ära ei jaksa viia tuuled
Mida teha, mina tean,
Rahulikult olema pead,
Viska mured, unusta lootused,
Sea endale lihtsamad ootused.
Kui oskame õigesti käituda,
Võivad lõpuks soovidki täituda,
Ära anna alla, tegutse edasi,
Eluring käibki ju sedasi.
Seal, kus oli eile!
Kevadlilli korjasin sul mõttes sületäie
püüdsin mahutada suurde värviküllasesse vaasi!
Kogu mu hetke mälu episood raamist-raamini
sai pilgeni täis…
isegi siis, kui päris elus, sind vaatamas ei käind!
Isegi siis, Sa tundsid nende lõhna ja hurma
Hinge mälus kingitud lilled, ei koge iial surma.
Nii nagu Sinagi, elades minu südames igavesti seal, kus oli eile!
04.04.2016
Sa oled mu kõik
Milleks öelda „mu kuu, päike ja tähed“
Kui sa ainult tuled ning siis taas lähed
Valu sa jätad mulle minnes
Paraneb see ainult tagasi tulles
Nii pikad tunduvad need päevad,
Mil taaskord sind näen ma.
Ilma sinuta ei ole mul rahu,
Peale sinu miski pähe mahu.
Kui su käte vahel lõpuks olen,
Ei tundu ükski ilm liialt kole.
Ma vajan sind, ei kedagi muud
Pole vaja taevast tähti ega kuud.
Kõik head sõnad on justkui loodud sulle,
Kui sa vaid igavesti kuuluks mulle.
Ãœkski vahend pole liiga palju,
Et hoida sind mu kõrval kui kalju.
Sa oled mu kõik ja rohkemgi .....
Lõpp
Näen valgust tunneli lõpus, kas see ongi kõik?
Kas nüüd saabubki minu lõplik võit?
Nii palju olen käinud, nii palju näinud,
Ainult kaunimad hetked on meelde jäänud.
Kas nüüd sinu juurde viib mu tee?
Või pean minema läbi tule ja vee?
Poleks iial uskund, et ütlen ma nii,
Aga palun, lõpeta lõpuks mu piin.
Su südamelööke ma selgelt kuulen
Ei suuda mõelda millelegi muule.
Tunnen, kuidas miski läbistab mu kere,
See miski pani voolama mu vere.
Tundsin vaid korra tugevat valu?
Justkui oleks klaasil olnud paljajalu.
Enam ma midagi ei tunne,
Vist vajusingi là .....
eks
pool päeva pingutad
siis oled
nagu laip
ei liigu emm ei enn
ei pee ei pea
va raip
ei koti seks
ei peks
ei kaine ega
parm
oh kunas aitaks
mälu-multipleks
eks
siis alles juhtuks
hirm ja vast
ka arm
siis vedeleda saaks ka
ratastoolis
ei istuks iial
koolis
ega roolis
siis alles tuleks meelde
vana uni
et elama
peab
surma tulekuni
Sanya
Tark mees
Vabanda - ei armastanud sind.
Sa olid liiga palju
minu moodi.
Ei armastanud ennastki ma veel...
Ja patupaigana näis iga segi voodi.
Ma kohtasin üht väga tarka meest,
kes ütles: valvsalt hoidke
oma kodu-ust -
sest kui sa selle ükskord lahti paotad,
ei pruugi leida sarnast armastust!
Ta ütles veel, et hoidke oma tütreid,
et nad ei läheks armu
mujalt otsima -
sest muidu nad ei naase iial koju
ja jäävad tiivutuna torme trotsima!
Sa vabanda - ei armastanud sind.
Mind põhjusega
lahkulööjaks loodi.
Ãœks erinevus siiski painab mind:
kas ikka poegadega on kõik sam .....
Õnn... väike soovitus... eluks...
Õppides armastama ennast,
Alles siis oskad armastada
Oma ümbrust.
Armastades ennast,
Märkad paremini ennast
Ja armastades teisi
Märkad paremini teisi.
Unusta negatiivsus
Loo enda südamesse usk
Võta omaks positiivsus
Ja iialgi sind ei rõhu tusk.
Andesta kõik mis oli valus ja halb
Jäta maha minevik ja kõik mis oli halb.
Kuid jäta meelde kõik õppetükkid
Mida su elu sulle õpetama tükkis.
Ja nüüd mil sa oled õppind,
Siis ainult olles aus ise enda vastu
Saad sa olla aus teiste vastu
Õpi ära tundma kogu positiivsus
Ära lase mõjutada negatiivsuse .....
Kurb.
Kuidas sa küll saad nii valjult ja nii valesti hõigata kauneimaid noote?
Kuidas saad nii suure ja koleda noaga lõigata mu hinge sisse haavu ja naeratada?
Miks sa niimoodi teed?
Kas sa ei karda, et ühel päeval ma seisan su lävepakul
ja mul on käes suur verine nuga, millega mind haavasid.
Ja siis ma ei haava sind, vaid jään igavesti selle noaga su ukselävele istuma
Ja sa ei julge majast välja tulla, vaid igavesti kahetsed,
et tegid midagi, mis sind enam uksest välja maailma eal ei lase.
Iial.
Sa võid seda ette kujutada ja vaadata ukseaknast taevast ja pil .....
Ma pole
Ma pole …
Iial visanud küpsisepakendit teeperve kraavi
Manustand tundmatut valget ja pulberjast kraami
Jäätunud lompides lapsikult tallund
Massipsühhoosile vähegi allund
Kellegi kõrgema jõu poole pöördund
Kinga seest avastand jalga, mis hõõrdund
Närimiskummi lauaplaadile toppind
Tolmuseid vaipu isegi kloppind
Purjuspäi kukkunud valusaid sinikaid
Kõhus jai` tea-veel-kus kogenud liblikaid
Haavanud noaga end nimetissõrme
Söönud grillliha, mis veidike kõrbend
Andestust palumast loobunud uhkelt
Kellegi ees nutma lohutult puhkend
Kaup .....
Suvi ja sügis. Nüüd talv.
Vaata, sügis, kui saabub taas talv,
Siis meenutan sumedaid õhtuid,
mil udus ma teeradu leidsin.
Olen ärevil, kui neid sealt siis otsin
oh, ei – ma pole õnnetu,
et need hoolega lumme sa peitsid.
Kui mõnda siiski ma märkama peaks, siis
Annan sul kindlasti teada.
Ja kui siis veel eriti hästi meil veaks,
Sulle külla end jälle sean ma.
Vaata, sügis, ehkki talv mulle nüüd väga meeldib,
Ei unusta iial su ilu.
Olid sina ju see, kes mind suvestki trööstis
ja võlgnen sul ilmatu tänu!
"Miks hüüab ta mu nime"
Istun üksi muuli peal
ja vaatan kaugusesse.
Kurb on mu meel,
sest liialt kinni ma
olen oma mälestustes.
Merel on torm, on pime,
on pime ja on külm.
Vali tuul ja võimsad lained,
äikest lööb ja paduvihm.
Ma kuulen kellegi häält,
kuis hüüab ta mu nime.
Kuis karjub ta appi,
sel tormisel merel.
Kes ta on?
Kuis välja näeb ta?
Miks hüüab ta mu nime
ja kas tunnen ma teda?
Need küsimused hetkel mõlguvad mul peas.
Kas kuulen-näen viirastusi
või pesuehtsaid ingleid enda ees
seismas üksteise kõrval rivis, reas?
Üks inglitest hüüab mu nime
ja minu su .....
Pillimehe naine
Pillimehe naine ei saa iial tantsida -
tema võib vaid kohvi-koogi vahet vantsida.
Pillimehe pruut ei saagi öösel magada
ja päeval tuleb kallimale rahu tagada.
Meremehe naine ei saa pilvi vahtida -
vaja lasteaia-kooli kohti jahtida,
kirjaniku kombel postikaste sobrada
ja majakate valgel mööda randu kobada.
Sõdurpoisi naine ei saa iial istuda -
muidu võivad jalad kogemata ristuda,
kui kureparved juhuslikult mööda sõuavad,
enne kui kõik laigulised koju jõuavad.
Presidendi proua ei saa iial töötada -
aega tarvis kleite allapoole vöötada,
pottidega-pannidega kõ .....
Teine
Sa kutsud mind välja.
Ei tea isegi, miks nõustun,
kui südames keegi on teine.
Võibolla võlusid mind lilled.
Võibolla just sellepärast nõustungi,
et südames keegi on teine.
Teine, kes iial ei kutsu mind välja.
Teine, kes kunagi ei kingi lilli.
Teine, kes eal ei vaata mu poole,
sest tal on keegi teine.
Teine, kellele kinkida lilli.
Teine, keda kutsuda välja.
Signe Laur
Pearu ja me Andres
Just eile internetis jutuks oma naistega
Me võtsime taas teid ja siis neid teisi
Kesk sügist mõjute ehk veidi liiga maistena
No kes ei ihkaks siis üht väikest reisi?
Â
Las olla meil me Pierre’id ja meid lõbustagu Klaus,
Kuid nendega ei ühine me vandes
Teist eemal olles alles julgen olla päris aus:
Nii hea, meil on me Pearu ja me Andres!
Â
Löö sirgu selg ja mantlihõlm, me eesti meeste sugu
Ja masust hoolimata kesta ikka edasi.
Sa võta teatavaks: me tegelt peame sinust lugu,
Ei ole üldse nõnda hull see asi.
Â
Romantikast ei vähimatki taipa meie Mats
.....
Sinuga koos isa
Ta sütitab minus tunde,
et alla andmiseks,
mul puudub tahe ja jõud.
Pole tagasi vaatamist,
ma liigun edasi,
ei ole tagasi pöördumist.
Ma annan kõik tema kätte,
teda usaldan.
Ma olen otsustanud teda järgida,
ainult teda tahan armastada.
Kõik valu, pisarad ja mured,
tema kätte usaldan.
Samuti kõik rõõmud ja olulised hetked,
kõik on tema kätes.
Ma olen otsustanud teda järgida,
avada talle oma süda
ja end koos temaga õnnelikuna tunda.
Tema minu südames,
teda järgides,
leian ma oma tee.
Jooksen su poole sest tean,
et sinu juures on hea.
Tormi mu südames sa .....
Sinu ligiolu
Sinu ligiolu kosutab hinge ja südant,
see muudab kõik nii heaks.
Sinu ligiolu on lõpmata tugev,
ning minu armastus sinu vastu on sügav.
Ma iial ei teanud kui hea see on,
Kui lõpuks seda tunda sain,
Koos sinuga käia seda teed ma tahan,
Sest sind ma pööraselt armastan.
Ma ei mäleta, et oleksin öelnud,
et ilma sinuta elada tahan,
sinu ligiolu muudab kõik õigeks,
sinu ligiolu kosutab hinge ja südant.
Oss..
Kõnnib,
käed taskus,
suits hambus,
suured sõnad kostuvad suust
muusika kostumas
bemmist, nii truult.
Kaunid sõnad suul,
lai naeratus näol
kogenematu neiu mõistuse
nii minema viia võibkorraks
või igaveseks tuul.
Tark saab õigel ajal aru,
et selline õige mees
ei ole.
Ei too ta sulle iialgi tähti,
kõike, mida lubab!
Ainult tekitab jamasid,
tülisid perekonnas,
kõige hullem,
et kunagi võid olla
teadmatult kadunud,
mullas või vanglas.
C.S.