Sõnale ilu leiti 1984 luuletust
Ilu
Ilu on vaataja silmades
ilu on kuulaja kõrvades
kaaslase kuldseimas südames ilu
Ilu mu sees
mu maamehe kuldsete käte sõrmede otstes
sünnib nii mõndagi ilusat
tillukesed elektrilahendused
mu sõrmede su naha vahel
mina ei puutunud
Ma räägin- on sõnades ilu
sina kuulad on ilu su kõrvades
sina vaatad on ilu su silmades
minu silmade sees on ilus
me oleme üksteises täiesti ilusad
Ilu
Nõiutud naeratus ära ei kao,
püüdes näidata võltsitud ilu,
elu otsused, sisemus valusse vaob
meis kõigis, vahel ka Sinus.
Võltsitud olemus maailma vaates
annab elule rohkem, kui oled ise,
ei loe siin Sinule omased aated,
kaotad endast osa mõttelise.
Ole ise, ära muutu, anna edasi seda,
mis elus teeb Sinust vaid Sinu,
olgu ühiskond tõesti kuitahes mäda,
Sina näita oma maailma ilu.
- Tarmo Selter -
2023
Kevadine ilu
Sinililledest kootud vaibal
näen ülaseid mustrina seal,
märtsikellukeste noodireal aina
kuulen linde taas puuokste peal.
Värske rohelus kustutab ära
sügise kurvema pale,
mis lume alt sulamas täna,
elu võitjana kõikjale tuleb.
Raagus okstele tekkimas pungad,
rohtumas mullased teed,
laskem kevadel rahus nüüd tulla,
leida rada meie hinge nüüd veel.
- Tarmo Selter -
2023
Kevade ilu ja võlu
Kõik teed on kevadele valla,
päike taevast kiiri kallab,
rohetavad metsad, aasad,
vulisevad kevadveed.
Linnud pesal askeldavad,
igal oma kaaslane-,
paariline armsake,
pesas väike munake.
Nukkumise aeg sai läbi,
liblikatel kaunitel...
Suur on sündimise vägi,
imekaunil kevadel.
Lillenupud avanevad,
õiteilu kõikjal näed,
puudel pungad pakatavad,
mahla tüved nõristavad.
Emadepäevagi kevade
on kinkinud kallitel' emadel!
Kurbuse ilu
Muredest murtud on meel,
kõik äkitselt justkui nii tühine.
Tajun end kulgeval teel,
kui osana kõigest, mis ümbritsev.
Ei ole mõtet ses retkes,
moraali, motiivi, ei sihti.
Kõik lihtsalt siin ühes hetkes,
hinnanguist raputund lahti.
Sõnad, mis varem ma tõlkisin,
muutunud hääleks on, kõlavaks.
Pilk mida varem vaid hindasin,
muutunud silmadeks, elavaiks.
Ununend kibedus kurbusest.
Väsinud meelest läind valu.
Vabanend murede embusest.
Nüüd ruumi on märgata ilu.
Kaootiline ilu
See on nii ilus - lehed lasevad
end lihtsalt tuulel kanda.
Autod kihutavad -
koguaeg on neil kiire -
lompidest läbi
ja see vesi sõidab
nendega kaasa,
lendab igale poole
ja sahiseb rataste all.
Õhtu on pime ja ainult
kollaselt vilkuvad foorid
valgustavad seda
kaootilist kulgemist.
Keegi ei märka seda ilu.
Ilu varjatud kujul.
Ainult tumedasse riietatud
tanksaabastes neiu,
kes seest küll ainult
säravamaks muutub.
Elu ilu
Sidekoeni südames
avatud on haavad,
kuni vaimu abiga
ükskord terveks saavad.
Mõni hing on õnnistus
ilma sündimata,
mõni raudse maskina
jätab kaeblemata...
Valgusena varjudes
hoidub reetmast end,
võõrusega harjudes
lõpuks kohanend.
Parimate soovidega
saadab saatus teda,
kuni seen või marjakobar
julgeb paljuneda -
kuni paksus vihmametsas
siristamas lind...
Nõndakaua hoiab elu
ilu kätel sind!
/Mari*Uri/
Kurblik looduse loojangu ilu...
Kurblik looduse loojangu ilu
värsse jutustab hauavaikuses
ja „suurepärast looduse võrdkuju”
maalib pidulikus tulevalguses.
Ühines kõik siin: kurvad motiivid
ja särav looduse kaunidus,
ja tammikud kullatud riides,
ja hommikuudude unisus…
Halli hommiku norgu ja nukrust
asendab pidulik rõõm.
Mulle annab luuleteks indu
loodus nagu imevõim.
Kuldne päike nii kirkalt särab
külma kastemärgadel pärlitel,
aga tuuleke õrnalt loksutab
värvilehti puudel ja põõsastel.
Linnud lõunasse lendavad praegu,
meile lennul hüvasti öeldes.
Aga päikese kuldkiired .....
Ilu tuleb koos kevadega
Lumi sulab, vesi vulab,
elu veereb edasi.
Linnulaul on juba kohal,
pilved kõik on laiali.
Kevade meil annab märku,
talve sabas keerutab.
Mõte elab soojas ajas,
seal lõokene lõõritab.
Ei ma ole kinni ajas,
ette vähe kiirustan.
Tundmatud on teed ja rajad,
kaunis kevad mind rõõmustab.
Lumi sulab, vesi vulab,
elu veereb edasi.
Linnulaul on juba kohal,
pilved kõik on laiali.
Ilu silmis on ju vaatajal
Vahel elu õrnalt voolib
Ja vahel lööb kui kirvega.
Ja vahel, kui vaid sa proovid,
Võib lüüa elu õitsema.
On toorikud kõik erimasti,
Kuid õige meetod leiab sind
Ja ikka nii on enamasti,
Et elus kõigel on oma hind.
Lõpuks taies nii või naa
Saab valmis, viisist olenemata.
Ja nagu tavaks on meil ütelda:
Ilu silmis on ju vaatajal.
ma elu valu ilu
milleks sulle ometi
teada on vaja mis
on kevad suvi sügis
talv toomeõis lume hang
kui ise oled praegu toa vang
ma elu valu ilu
juua näha mõista tahan
mis närtsib temas
on igavesti kähar vahel
hõisata ja nutta tema pärast
joobuda ta kõrvu
lukustavast kärast