Sõnale ilu leiti 2309 luuletust
Elul vastu naerata
Kui sa ei tunne elust rõõmu,
oled kui maailma tõugatud,
siis sa lihtsalt eksisteerid
ei soovi ellu muudatust.
Lased minna omasoodu
elul ilusal
ei adugi, et oled loodud,
elu ilusamaks elama.
Sünnime ju siia ilma,
kes valuga, kes valuta.
Siiski elu antud sulle,
elul vastu naerata.
Ei elu põrgut välja kannata...
Rahu
Linnast tulin, läksin metsa,
aeg see oli hiline,
otsisin seal mõnda oksa,
taevas oli sinine.
Jalutasin, leidsin oksa -
nõnda suur ja tugev see,
astusin siis kännu otsa,
mis seal kõrval pehkind veel.
Sirutasin ennast üles,
hingasin siis sügavalt,
hoidsin puul ma kinni ümbert,
hakkasin siis ronima.
Ronisin ma oksa peale,
istusin seal vaikides,
mõeldes halvale ja heale,
elu üle vaagides.
Olles peidus puude süles
lehesahinate sees,
leian ennast jälle üles
iseenda hetkedes.
Kiire elutempo see
ei lase ennast laadida,
tulen ikka jälle veel,
et rahu, vai .....
Loojang
Loojangutes peitub ilu
õhtupäikeses,
luues hetki Sinus, minus,
hetkes väikeses.
Loojangus võib ette näha
kuumalainet just,
talvel suure jäise külma
varast ennustustust.
Loojangus saad purjetada
silmapiiri taha,
päiksekiiri silmitseda
kuni pole näha.
Loojang vahel peitumas
on Sinu südames,
kuni tunded koidikuna
tärkamas Su sees.
Loojang loomas õhtu ilu,
mälestusi, hetki,
mida leidub Sinus, minus,
kui neid hetki nähti.
- Tarmo Selter -
2023
Kevadel
Kevadel on olla ilus
päikesekiir mängleb puude vilus
magusaid lõhnu täis on ilm
terve päeva laulab lind
Kased tilgutavad mahla
pärnapuud on õisi täis
mesimummid kannudega
vilgas elu kõikjal käib.
Kastemärjad kevadhommikud
õhk virvendustest tulvil
pilved kõrged taevalael
midagi uut juurde sünnib
Kevad see on ilus aeg
toob ilu aeda ja õue
salamisi ja varakult poeb
ikka meile põue.
Kevadel on võime suur üles äratada
armastust ja õitsemist
ikka armastuse õitsemist-
mida muud meil vaja.
Unistaja
Lumi hakkab sulama,
maapõue vajuma,
pilved hakkavad hajuma,
päike pilvist piiluma.
Kevad hakkab tulema,
puude vahelt hiilima,
pungad puudel praksuma,
ilmaelu õitsema.
Unistajal magusam uni,
ärgates ta silmi pühi,
ta päev ei ole iial tühi,
valmib uute unistuste kuhi.
Nii need unistaja päevad
õhtusse veerevad,
mõtted elust, olust
ette tõttavad.
Unistaja unistab
elust magusast,
mesimummid töökad, agarad,
mett lilleõielt mekivad.
Laupäev
Laupäev tuli üks ja kaks,
lumi lendas alla "Plaks!",
maandudes mu nina peale,
armsale ja nõnda heale,
kõdistades nõnda, et
aevastusest lendas vett,
avastades aga kohe -
jää on peidus allpool lume.
Kukkusin siis potsti maha,
justkui tahaks seljatada
nädalat, va' kavalpead,
mis on toonud halba, head,
kuid tuppa lähen tasa-tasa,
tuleb kaotust tunnistada,
ravida end päeva-kaks,
et saada jälle tugevaks.
- Tarmo Selter -
2024
Nimepäevaks
Ma tahtsin korvi anda
mitte kanda
kuid elu vana riuklik kiuslik see
vist tahtis teisiti
Naiivsena võib näida
korvis hoida
ses kõiki oma mune sees
paar peida kasvõi pihku esiti
Mis kindlalt peos
on kindel seos
su silmad näe on igatsus ja ilu
võin seda nenti
Kui tühjaks pihud
sa pillad ihud
ei küsi nõua kordagi ei palu
suukorvist renti
Talv
Talvega tuleb kõike jagada-,
külma, tuisku, libedat.
Talvel on palju ilusat,
pehmet lund, rõõmu säravat.
Veel lumehanged kõrguvad,
kelgusõidud on vingemad,
lumememmed sirguvad,
jääpurikad räästa all helgivad.
Talvega tuleb kõike jagada,
tal on mida pakkuda.
Talvel on rõõme kuhjaga,
silmailu otsata.
Talv
Talv see kauneid mustreid koob,
küsimata luba,
jäine külm kristalle loob,
jahedaks saab tuba.
Päikest väga harva näha,
kui, siis suure külmaga,
isegi kui pluss on täna,
homme juba külmetab.
Lumi langeb helvestena,
soojas jäise vihmana,
kevadet veel pole näha,
leppima peab külmaga.
- Tarmo Selter -
2024
Lahke meel
Lahkelt naeratan Sul ma,
hommik kaunis võib alata,
päeva juurde rõõmu toon,
rõõmsa meeleolu loon.
Lahkelt jagan sõnu häid,
kuulan, kuis Sul käsi käib,
mures oleksin Sul toeks,
südamlikke luuletusi ette Sul loeks.
Kui on lahkus südames,
ilu kõigis mõtetes,
siis on rõõmu elades,
igas hetkes viibides.
Aastaajad
Kannan talve endas -
tuisuvalle lumiseid,
kõike mida anda
talverõõm see endast võib.
Kevad on mu südames -
roheluses ilu,
vesi voolab ojades,
on öösel veidi vilu.
Suvi peitub meeltes -
päike, soojus, rand,
elumerelaintes
vabalt tunnen end.
Sügist leian hinges -
värvides maailm,
leht see tuules ringleb,
saates justkui mind.
Igal aastaajal
oma ilu, võlu,
vahel valu vaja,
et sündida saaks elu.
- Tarmo Selter -
2024