Sõnale ilus leiti 1083 luuletust
Valge talv on nii ilus
Valge talv on nii ilus,
enam pole ilm nõnda vilus,
hõbehärmas kuusepuud,
valged lumemütsid igal puul.
Pilvist juurde lund kallab,
valget sära aina kasvab,
maad valge lumi katab,
mured enda alla matab.
Ööd on valged, imelised,
valge kuu ja virmalised,
värvilised jõulutuled,
uut- aastat ootav šampanja pudel
Valge talv on nii ilus,
hinges pimedus on kadunud,
kõikjale nüüd valgust mahub,
valge jõuluaeg on rahul.
Ilus sügis kestab veel
Päike lõõmab taeva all,
mul on kaelas kirju sall,
sügis kuldseid lehti pillub,
vihmapilv tasa edasi liigub.
Sügis veel trilli ja tralli on täis,
lehesadu tuules lõputu näib,
esimene lumi läks kaduma ruttu,
siil poeb lehekuhja alla tuttu.
Vaiksemaks on jäänud värin rinna sees,
aga jõuluootust täis on meel,
sügis südames kestab veel,
ta minu tunnetel ja südamel.
Ikkagi on sügis ilus
Ikkagi on sügis ilus,
paistab välja ka puude vilus,
vihmalombi virvenduse sees,
pihlakamarjadest punutud kees.
Ikkagi on sügis ilus,
vihmapiiskades eriline võlu,
laululinnu kuldne suu,
kuldseid viljapäid sasib tuul.
Ikkagi on sügis ilus,
olgu siis meeleolu kuitahes mõru,
hinge rõõm jääb püsima,
süda sügisesse elama.
Ilus sügis looduses
Päikeseketas veeretand end õhtusse,
tuul tasaseks on jäänud,
vihmapiisad peitu poevad krae vahele,
sügislehed jalge alla jäävad.
Ei nukraid mõtteid lase
pähe tulla veel,
mis kipuvad tulema sügise eel,
otsin ilusaid looduse märke oma teel.
Näe seal üks linnupesake,
mis mulle rõõmu teeb,
ta küll tühi on,
kuid ikka alles veel.
Metsmesilased puuõõne sees,
seal täielik elu veel keeb,
merelainete kauge müha
otse kõrvu mul vohab.
Looduses ei tunne end üksi,
kui sügis kurb peab tulema,
vahest ikka väike se pisara
poetan samblasülesse ma.
Ilus suvehommik
Aknad valla,
lõbus linnukene laulab,
soe tuuleke mängleb aknakardinais.
Päikene kiirgab,
loodus kõik ärkab,
tunne soe on südamel.
Ilus päevake kutsub välja,
vihmanukker aeg ootel on veel,
sügispime aeg samme sätib teel.
Hingest kaotsi ei saa lasta
rõõmsat meelt,
igas päevas midagi head ootamas on ees.
Ilus päev
Päike kuldab sinitaevas,
loodus ärkab elule.
Igas päevas midagi uut on,
minule, sinule-, kõigile.
Tore on see päeva algus,
kui sind tervitab päikene,
sekka linnukeste laulu,
kõrvu paitavat muusikat.
Kogu päev siis laabub hästi,
tunned elamise lusti.
Hea, et päev on korraga,
oleks vaid rõõmupäevi otsata.
Ilus valge talv
Valged lumememmed reas
kõigil kaabulotid peas
sütest nööbid sirges reas
seisavad kui piirikaitsel seal
Taevast alla sajab lumi
sajab kuni hangedeni
sajab valgeks maa ja taeva
katab kinni murevaeva
Ilus valge talv on see
meeleolul rõõmu teeb
lumehelbeid langeb veel
langeb terve kodutee...
Ilus oled advendiaeg
Advendiaeg on ilus ja hea,
teda ikka meeles ma pean.
siis küünlad löövad särama, süda kiirelt põksuma
ja hing täitub rahuga.
Valge lumi advendiaega ilu toob,
ehitud kuusk rõõmsa meeleolu loob,
hingesoppi ootusärevus poeb,
advendiaega kui imelist muinaslugu loed.
Ilus, ilus advendiaeg, meeles ja hinges oled mul kogu aeg.
Sära silma kõigile,
rahu hinge, südame!
Ilus sügispäev
Sügisel on täna nii ilus nägu ees,
kuldne, särav ja naeratav.
Patt oleks istuda üksinda kodus
ja muremõtetes mõlkuda.
Viimane päev on veel sügisel olla,
tema ilu veel nautida.
Hea, et on antud tunnivõrra kauem,
sügisega koos viibida.
Nii kallis on sügise viimane päev,
kallistuse kihk tuleb peale.
Soe on tunne südames
ja hinges igatsus tuleb peale.
Kõik linnud on ära lennanud,
pesitsema võõrale maale.
Minul pole kiiret kuhugi,
olen kauni sügise haardes.
Ilus on olla
Ilus on olla
ja ilus on mõelda
ja ilus on tunne mu südamel
Ilus on hommik
ja ilus on õhtu
ja ilus on armastus ikka veel
Ilus on laul
ja ilus on luule
ja ilus on minu emakeel
Ilu on silmis
ja ilu on meelel
ja ilu on kaunites sõnades
Ilu on maal
ja ilu on taeval
ja ilu on päikesel säraval
Ilu on kõikides
avatud meeltes
ja ilu ei ole veel otsa saand